Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise s\u00fcsteem ehk ETS s\u00fcndis enam kui kaksk\u00fcmmend aastat tagasi \u00fcsna loogilise p\u00f5hjendusega. Kui saastamine on tasuta, siis kipub seda olema liiga palju. Kui saastamisel on hind, hakkavad ettev\u00f5tted otsima puhtamaid lahendusi, sest investeeringud nendesse muutuvad tasuvamaks.<\/p>\n
Aastal 2005, mil s\u00fcsteem k\u00e4ivitati, oli see maailmas pretsedenditu. Ja tulemused on olnud muljet avaldavad. T\u00f6\u00f6stuse ja energiasektori heitmed on langenud \u00fcle poole ning liikmesriigid on saastekvootidega kauplemisest saanud miljardeid eurosid tulu, mida kasutada puhtamate tehnoloogiate arendamiseks. Kuid sel m\u00fcndil on ka teine pool, millest tuleb samuti r\u00e4\u00e4kida.<\/p>\n
Nagu iga pika teekonna puhul, j\u00f5uab ka kliimapoliitika \u00fchel hetkel punkti, kus tuleb t\u00f5siselt hinnata, kas senine kurss on \u00f5ige. Vajadusel tuleb seda ka korrigeerida. ETS-i puhul tuleb vaadata eelk\u00f5ige seda, kas ettev\u00f5tted suudavad muutustega sammu pidada ja kas Euroopa majandus j\u00e4\u00e4b konkurentsis p\u00fcsima. Just sellisesse hetke olemegi j\u00f5udnud. Euroopa Komisjon lubab esitada ETS-i \u00fclevaatuse 15. juulil ning arutelu selle \u00fcle on juba t\u00e4ies hoos.<\/p>\n
Kliimaeesm\u00e4rgid, konkurentsiv\u00f5ime v\u00f5i m\u00f5lemad<\/p>\n
Nagu iga tugev ravim, v\u00f5ib ka ETS vales annuses tekitada k\u00f5rvalm\u00f5jusid. Olen isegi kohtunud ettev\u00f5tjatega, kelle mure ei ole kliimapoliitika eesm\u00e4rkides, vaid selles, kas nad j\u00f5uavad nendega sammu pidada.<\/p>\n
Euroopa t\u00f6\u00f6stus tegutseb globaalsel turul. Euroopa terase, tsemendi, keemia v\u00f5i v\u00e4etisetootmise kulud on kasvanud kiiremini kui konkurentidel Hiinas v\u00f5i P\u00f5hja-Ameerikas. Suures osas on see toimunud ka ETS-i s\u00fcsiniku hinnastamise t\u00f5ttu. Kui s\u00fcsiniku hind t\u00f5useb liiga k\u00f5rgele, t\u00f5useb ka elektri hind. S\u00fcsiniku hinna prognoosimatus lisab elektrihinnale veel riskipreemia. See m\u00f5jutab eriti energiamahukaid sektoreid, nagu metallurgia v\u00f5i keemiat\u00f6\u00f6stus. Me ei saa eeldada, et Euroopa t\u00f6\u00f6stus jookseb edukalt maailmas v\u00f5idu, kui tal on seljas raskem koorem kui konkurentidel.<\/p>\n
Euroopa konkurendid Aasias ja Ameerikas ei pea maksma sama k\u00f5rget s\u00fcsiniku hinda. See t\u00e4hendab, et Euroopa ettev\u00f5te v\u00f5ib olla k\u00fcll keskkonnas\u00f5bralikum, kuid selle toodang on kallim, mist\u00f5ttu eelistatakse teisi. M\u00f5ned Euroopa ettev\u00f5tted on pidanud seet\u00f5ttu juba tootmist v\u00e4hendama v\u00f5i edasi l\u00fckkama investeeringuid, sest ebakindlus on liiga suur. Sageli liigub tootmine Euroopast lihtsalt mujale. Seda n\u00e4htust nimetatakse s\u00fcsinikulekkeks. Tulemuseks on olukord, kus Euroopa kaotab toodangut, t\u00f6\u00f6kohti ja investeeringuid, kuid maailma kogusaaste ei v\u00e4hene.<\/p>\n
Just seep\u00e4rast on viimastel aastatel j\u00e4rjest rohkem liikmesriike ja t\u00f6\u00f6stusharusid n\u00f5udnud ETS-i kohandamist. Euroopa Komisjon valmistabki praegu ette ulatuslikku \u00fclevaatust, mille eesm\u00e4rk on \u00fchendada kliimaeesm\u00e4rgid ja majanduslik reaalsus. Viimastel kuudel on isegi mitmed traditsiooniliselt ambitsioonika kliimapoliitikaga riigid r\u00f5hutanud vajadust v\u00e4hendada t\u00f6\u00f6stuse koormust ja parandada Euroopa konkurentsiv\u00f5imet. Ka Komisjoni enda aruteludes on keskseks teemaks saanud k\u00fcsimus, kuidas v\u00e4ltida Euroopa t\u00f6\u00f6stuse n\u00f5rgenemist ajal, mil USA ja Hiina toetavad oma ettev\u00f5tteid senisest agressiivsemalt.<\/p>\n
Seet\u00f5ttu arutame ka Euroopa Parlamendi Euroopa Rahvapartei (EPP) fraktsioonis praegu \u00fchist seisukohta ETS-i tuleviku kohta.<\/p>\n
Mida EPP fraktsioon soovib muuta?<\/p>\n
T\u00f6\u00f6 viimaste s\u00f5nastuste \u00fcle veel k\u00e4ib. Samas oleme juba fraktsioonis j\u00f5udmas \u00fchistele ettepanekutele. Meie l\u00e4htekoht on selge. ETS peab j\u00e4\u00e4ma Euroopa kliimapoliitika keskseks t\u00f6\u00f6riistaks, kuid s\u00fcsteem peab toetama ka Euroopa majandust, mitte muutuma selle piduriks.<\/p>\n
Olulisemad suunad on j\u00e4rgmised.<\/p>\n
\u2022 T\u00f6\u00f6stusele tuleb anda rohkem aega kohanemiseks. Kvootide v\u00e4hendamise tempo peab olema realistlik. Kui n\u00f5udeid karmistada liiga agaralt, ei j\u00f5ua paljud ettev\u00f5tted uutesse tehnoloogiatesse investeerida. Paljudel juhtudel pole ka piisavalt rohetehnoloogiad turul saadaval. Ettev\u00f5tted kaotavad konkurentsiv\u00f5ime, kuid puhtama tootmise suunas liikumist ei toimu. Seet\u00f5ttu soovime p\u00e4rast 2030. aastat aeglasemat v\u00e4hendamist.<\/p>\n
\u2022 Tasuta kvootide kaotamist ei tohi teha automaatselt. Kui Euroopa piirimaksus\u00fcsteem ei suuda ettev\u00f5tteid s\u00fcsinikulekke eest piisavalt kaitsta, tuleb tasuta kvootide v\u00e4hendamine peatada.<\/p>\n
\u2022 S\u00fcsiniku eemaldamise tehnoloogiad tuleb s\u00fcsteemi kaasata. Kui ettev\u00f5te suudab t\u00f5estatult s\u00fcsinikku atmosf\u00e4\u00e4rist eemaldada ja p\u00fcsivalt siduda, peab see olema ka majanduslikult tasustatud.<\/p>\n
\u2022 M\u00f5istlikus mahus v\u00f5iks lubada heitekrediite ka v\u00e4ljaspool Euroopat, kui need vastavad k\u00f5rgetele kvaliteedin\u00f5uetele.<\/p>\n
\u2022 Euroopa eksport vajab samuti kaitset. Kui Euroopa ettev\u00f5te m\u00fc\u00fcb oma kaupu kolmandatesse riikidesse, ei tohi ta olla sealsel turul ebasoodsamas olukorras kui kohalik konkurent v\u00f5i kolmandate riikide eksport\u00f6\u00f6rid. Vajame toimivat ekspordilahendust.<\/p>\n
\u2022 Tasuta kvoodid peavad j\u00e4tkuma seal, kus alternatiive pole. Kui m\u00f5ni sektor ei kuulu s\u00fcsiniku piirimaksu alla, ei saa neilt tasuta kvoote liiga kiiresti \u00e4ra v\u00f5tta. Vastasel juhul liigub tootmine lihtsalt mujale.<\/p>\n
\u2022 Turu stabiilsusreserv vajab \u00fcmberkujundamist. S\u00fcsinikuturu eesm\u00e4rk peab olema hinnak\u00f5ikumiste v\u00e4hendamine, mitte kunstliku nappuse tekitamine. S\u00fcsiniku hind ei tohi k\u00f5ikuda nagu tuulelipu vari. Vajame s\u00fcsteemi, mis hoiab hinnad stabiilsete ja prognoositavatena.<\/p>\n
\u2022 ETS tulud tuleb suunata majanduse moderniseerimisse. Elektrifitseerimine, uued tehnoloogiad, energiajulgeolek ja innovatsioon aitavad saavutada kliimaeesm\u00e4rke viisil, mis tugevdab Euroopa majandust.<\/p>\n
\u2022 Tuleb tugevdada innovatsiooni- ja moderniseerimisfonde.<\/p>\n
Need ettepanekud ei t\u00e4henda kliimaeesm\u00e4rkidest loobumist. Vastupidi. Need aitavad tagada, et Euroopa liigub kliimaneutraalsuse suunas nii, et majandus ei murdu. See peab olema majanduslikult teostatav. Kui inimesed n\u00e4evad kliimapoliitikat oma t\u00f6\u00f6kohtade ja elatustaseme ohuna, kaob ka \u00fchiskondlik toetus kogu rohep\u00f6\u00f6rdele. Tasakaal on siin v\u00e4ga oluline.<\/p>\n
Eesti delegatsiooni neli t\u00e4iendavat ettepanekut<\/p>\n
Koos Riho Terrasega oleme oma fraktsioonile esitanud neli ettepanekut, mis on Eesti jaoks samuti olulised.<\/p>\n
1. Peame vajalikuks s\u00e4ilitada j\u00e4\u00e4klassiga laevadele p\u00fcsiv erisus meretranspordi ETS-is. Meie laevad t\u00f6\u00f6tavad rasketes j\u00e4\u00e4oludes ja vajavad rohkem energiat. ETS peab arvestama p\u00f5hjamaise laevanduse erip\u00e4raga.<\/p>\n
2. Toetame suuremat paindlikkust ETS-tulude kasutamisel. Liikmesriikidel peab s\u00e4ilima v\u00f5imalus investeerida neid vahendeid laiemalt oma kliima- ja energiapoliitika eesm\u00e4rkidesse, sealhulgas strateegilistesse projektidesse nagu Rail Baltic.<\/p>\n
3. Peame vajalikuks parandada Innovatsioonifondi geograafilist tasakaalu. V\u00e4ikeriigid ei tohi j\u00e4\u00e4da suurriikide varju. Euroopa \u00fchine rahastus peab j\u00f5udma \u00f5iglaselt k\u00f5igini.<\/p>\n
4. Leiame, et v\u00f5imaliku uue investeerimisfondi (Investment Booster) loomisel tuleb osa vahenditest reserveerida vaesematele liikmesriikidele. Nii tagame \u00f5iglasema ligip\u00e4\u00e4su kapitalile ka nendele, kelle investeerimisv\u00f5imekus on v\u00e4iksem, ja aitame kaasa Euroopa \u00fchtlasemale l\u00e4henemisele.<\/p>\n
Hetkel ei saa veel kindlalt lubada, et k\u00f5ik EPP ja Eesti-spetsiifilised ettepanekud sisse saavad. Kuid kui ei l\u00fckka oma punkte arutelu keskmesse, ei saagi \u00f5nnestuda. L\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised igatahes k\u00e4ivad.<\/p>\n
Euroopa kliimapoliitika j\u00e4rgmine etapp ei tohiks olla valik kliima ja konkurentsiv\u00f5ime vahel. Edu saavutame ainult siis, kui suudame m\u00f5lemad eesm\u00e4rgid \u00fchendada. ETS on selleks hea t\u00f6\u00f6riist. K\u00fcsimus on selles, kas me suudame seda kasutada nii, et Euroopa t\u00f6\u00f6stus j\u00e4\u00e4ks tugevaks ja konkurentsiv\u00f5imeliseks ka edaspidi. Me ei vaja v\u00e4hem kliimapoliitikat. Me vajame majandusega arvestavat ja tasakaalukamat kliimapoliitikat. Euroopa ei saa p\u00e4\u00e4sta maailma kliimat, kui ta ei suuda hoida oma majanduse tugevust.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise s\u00fcsteem ehk ETS s\u00fcndis enam kui kaksk\u00fcmmend aastat tagasi \u00fcsna loogilise p\u00f5hjendusega. Kui saastamine…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":216112,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,34,36,15689,590,18339,672],"class_list":["post-216111","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-ari","tag-ari","tag-business","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-ets","tag-euroopa-liit","tag-kliimapoliitika","tag-majandus"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116832904636989177","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/216111","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=216111"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/216111\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/216112"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=216111"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=216111"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=216111"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}