{"id":21615,"date":"2025-10-17T09:38:07","date_gmt":"2025-10-17T09:38:07","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/21615\/"},"modified":"2025-10-17T09:38:07","modified_gmt":"2025-10-17T09:38:07","slug":"uuring-suur-osa-inimesi-elab-covidi-jarel-enda-teadmata-lohnatajuta-tervis","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/21615\/","title":{"rendered":"Uuring: suur osa inimesi elab Covidi j\u00e4rel enda teadmata l\u00f5hnatajuta | Tervis"},"content":{"rendered":"

Ehkki koroonapandeemia haripunkt on ammu m\u00f6\u00f6das, kimbutavad selle tagaj\u00e4rjed inimesi siiani. Seejuures on osa nn pika Covidi m\u00f5judest tuntavamad kui teised. N\u00e4iteks osutab USA teadlaste uus uuring<\/a>, kuidas paljud inimesed pole isegi t\u00e4hele pannud, et haiguse p\u00f5demine neilt haistmismeele r\u00f6\u00f6vis.<\/p>\n

Koroonaviirusega nakatumine v\u00f5ib \u00e4ra rikkuda inimese l\u00f5hnataju. Sel juhul v\u00f5ib tekkida nii haistmisv\u00f5ime langus ehk h\u00fcposmia kui ka t\u00e4ielik haistmisv\u00f5ime kadu ehk anosmia. Samamoodi v\u00f5ivad l\u00f5hnatajule m\u00f5juda ka paljud teised viirusnakkused, mis p\u00e4rsivad hingamistedes erinevate rakkude ja retseptorite t\u00f6\u00f6d. Enamasti l\u00f5hnataju inimese tervenedes taastub, kuid mitte alati, vahendab ScienceAlert<\/a>.<\/p>\n

N\u00fc\u00fcd soovis r\u00fchm USA teadlasi hinnata Covid-19 pikaajalisi tagaj\u00e4rgi inimese haistmismeelele senisest p\u00f5hjalikumalt. Selleks v\u00e4rbasid nad uuringusse ligi 3000 vabatahtlikku, kes olid koroonahaiguse l\u00e4bi p\u00f5denud. V\u00f5rdluseks v\u00e4rbasid nad ka umbes 570 inimest, kes polnud viirusega kordagi nakatunud. T\u00f6\u00f6r\u00fchm tegi k\u00f5igi uuritavatega l\u00f5hnakatseid. P\u00f5denute jaoks toimus katse keskmiselt 671 p\u00e4eva ehk pea kaks aastat peale esimest positiivse koroonaproovi andmist.<\/p>\n

Covidit p\u00f5denute r\u00fchmas arvas ligi 1400 inimest ise, et neil on l\u00f5hna tundmisega raskusi. Test kinnitas, et umbes 80 protsendil niimoodi arvajatest oligi haistmismeel rikutud. \u00dclej\u00e4\u00e4nud ligi 1600 uuritavat ise endal l\u00f5hnataju h\u00e4ireid ei kahtlustanud. T\u00f6\u00f6r\u00fchma \u00fcllatuseks ilmnes testi p\u00f5hjal, et 66 protsendil neist oli koroonahaiguse p\u00f5demise j\u00e4rel haistmisv\u00f5ime osaliselt v\u00f5i t\u00e4ielikult kadunud.<\/p>\n

Koroonahaigust mittep\u00f5denute r\u00fchmas ilmnes l\u00f5hnatajus h\u00e4ireid 60 protsendil inimestest. T\u00f6\u00f6r\u00fchma jaoks oli selline protsent \u00fcllatavalt k\u00f5rge. Nad oletavad, et osa inimesi v\u00f5is p\u00f5deda koroonat endale teadmatult.<\/p>\n

Uuringu \u00fche autori ja New Yorgi \u00dclikooli Grossmani meditsiinikooli sisehaiguste arsti Leora Horwitzi s\u00f5nul kinnitab leid, et Covid-19 haigust p\u00f5denud inimestel v\u00f5ib olla eriti suur oht l\u00f5hnataju n\u00f5rgenemiseks. Tema hinnangul on see \u00fcldlevinud, ent liiga v\u00e4he t\u00e4helepanu p\u00e4lvinud tervisemure.<\/p>\n

L\u00f5hnameel kui turvamees<\/p>\n

Ehkki \u00fche uuringu tulemuste \u00fcldistamine kogu maailmale ei pea t\u00f6\u00f6r\u00fchma s\u00f5nul alati paika, proovisid nad seda oma tuhandete katseisikutega saadud tulemuse pinnalt siiski teha. Sel juhul v\u00f5ib maamunal elada miljoneid endale teadmatult h\u00e4iritud l\u00f5hnatajuga inimesi.<\/p>\n

T\u00f6\u00f6r\u00fchma s\u00f5nul kinnitab nende leid varasemate k\u00fcsitlusuuringute omi. See viitab, et SARS-CoV-2 viirus on seotud p\u00fcsiva haistmisv\u00f5ime h\u00e4irega. Samuti on seekordne tulemus koosk\u00f5las m\u00f5ne varasema v\u00e4iksema uuringuga<\/a>, mille p\u00f5hjal alahindavad patsiendid oma l\u00f5hnameele kadu.<\/p>\n

Veel pole selge, miks pole paljud Covidist tingitud l\u00f5hnataju kaotusega patsiendid seda ise m\u00e4rganud. T\u00f6\u00f6r\u00fchma s\u00f5nul v\u00f5ib n\u00e4iteks olla selle taga see, et inimestel on sel juhul tekkinud ajus kahjustused, mis piiravad seda, kui h\u00e4sti nad ise oma meeli tajuvad.<\/p>\n

Halvenenud l\u00f5hnataju kui sellist on samuti varem uuritud. N\u00e4iteks on seda seostatud Alzheimeri t\u00f5vega. L\u00f5hnataju ja vaimne v\u00f5imekus paistavadki olevat tugevalt seotud ning\u00a0 seni teadaolevalt v\u00f5ib Covid-19 m\u00f5jutada m\u00f5lemaid.<\/p>\n

Varasemad pika-Covidi uuringud aga osutavad, et muudki haiguse s\u00fcmptomid saadavad inimesi veel pikalt. N\u00e4iteks ilmnes pikaajalises \u0160veitsi kohortuuringus<\/a>, kuidas kaks aastat peale nakatumist teatas umbes 17 protsenti inimestest, et nad ei ole t\u00e4ielikult taastunud. Kuigi paljud s\u00fcmptomid leevenesid teise aasta jooksul, j\u00e4id p\u00fcsima just v\u00e4simus, keskendumisraskused ja hingamisprobleemid. Selles uuringus inimeste l\u00f5hna- ja maitsetaju k\u00fcll enamikul taastus, kuid aeglaselt.\u00a0<\/p>\n

Teises Rootsi uuringus<\/a> vaatlesid autorid aga s\u00fcmptomite esinemist kuni kaks aastat peale kerget Covid-19 p\u00f5demist ja v\u00f5rdlesid tulemusi kontrollr\u00fchmaga. Ilmnes, et pikaajaliste s\u00fcmptomite nagu \u00f5hupuudus, v\u00e4simus ja nn aju-udu risk oli haigust p\u00f5denute seas endiselt oluliselt suurem. Peamise leiuna esines selles uuringus raskekujulisi s\u00fcmptomeid Covid-19 p\u00f5denud inimestel \u00fcldiselt 37 protsenti sagedamini v\u00f5rreldes nendega, kes polnud nakatunud.\u00a0<\/p>\n

Risk erines aga oluliselt vastavalt p\u00f5demise raskusastmele. Neil, kes veetsid haigevoodis v\u00e4hemalt seitse p\u00e4eva, oli raskete f\u00fc\u00fcsiliste s\u00fcmptomite esinemissagedus \u00fcle kahe korra k\u00f5rgem kui neil, kes polnud koroonat p\u00f5denud. Raskelt p\u00f5denute s\u00fcmptomid olid ka k\u00f5ige p\u00fcsivamad, kestes kuni kaks aastat. Neil, kes p\u00f5desid haigust kergelt, ei leitud aga statistiliselt olulist erinevust raskete s\u00fcmptomite esinemissageduses v\u00f5rreldes nakatumata inimestega.<\/p>\n

Inimene ei vaja l\u00f5hnameelt \u00fcksnes selleks, et toit temas isu \u00e4rataks v\u00f5i lilled aias meeldivalt l\u00f5hnaksid. L\u00f5hnameele \u00fcks eesm\u00e4rk on hoiatada inimest ohu eest, olgu see siis gaasileke v\u00f5i halvaks l\u00e4inud toit. Sestap loodavad uurijad, et tulevikus \u00f5nnestub leida ravi v\u00f5i teraapia, millega nakkushaigusele kaotatud haistmisv\u00f5ime tagasi tuua. Horwitzi s\u00f5nul peaksid arstid ja \u00f5ed v\u00f5imalusel kontrollima k\u00f5igi koroonat p\u00f5denud patsientide l\u00f5hnataju.\u00a0<\/p>\n

The research has been published in JAMA Network Open<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Ehkki koroonapandeemia haripunkt on ammu m\u00f6\u00f6das, kimbutavad selle tagaj\u00e4rjed inimesi siiani. Seejuures on osa nn pika Covidi m\u00f5judest…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":21616,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[131,130,7891,37,33,35,34,36,12401,12403,154,12396,12397,12400,12398,12402,12399],"class_list":{"0":"post-21615","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-ari","9":"tag-business","10":"tag-covid-19","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-haistmine","17":"tag-haistmismeel","18":"tag-koroonaviirus","19":"tag-lohn","20":"tag-lohnataju","21":"tag-meeled","22":"tag-nakkus-nakkused","23":"tag-pikk-covid","24":"tag-sars-cov-2"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/21615","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=21615"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/21615\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/21616"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=21615"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=21615"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=21615"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}