Viimastel aastatel on \u00fcha rohkem k\u00f5lanud \u00fcleskutseid piirata laste ja noorte ligip\u00e4\u00e4su sotsiaalmeediale. Austraalias j\u00f5ustus 2025. aasta l\u00f5pus alla 16-aastaste sotsiaalmeediapiirang. Hiljuti teatas sarnasest plaanist ka \u00dchendkuningriigi valitsus, kus piirangud peaksid j\u00f5ustuma 2027. aasta kevadel. Sama teema \u00fcle arutavad mitmed teisedki Euroopa riigid, n\u00e4iteks Prantsusmaa, Taani, Hispaania ja Saksamaa. Eestis pole t\u00e4ielikku keeldu seni toetatud, kuid elav arutelu noorte digitaalse heaolu \u00fcle k\u00e4ib siingi, kirjutavad Jaana Davidjants ja Katrin Tiidenberg.<\/p>\n
Uuringute p\u00f5hjal ei saa \u00f6elda, et sotsiaalmeedia m\u00f5ju noortele oleks \u00fcheselt hea v\u00f5i halb. \u00dchelt poolt seostavad teadlased sotsiaalmeedia kasutamist vaimse tervise probleemide, stressi ja problemaatiliste kasutusmustritega, n\u00e4iteks kehakuvandiga seotud murede puhul. Teiselt poolt n\u00e4itavad uuringud, et sotsiaalmeedia v\u00f5ib pakkuda noortele ka olulist emotsionaalset tuge, kogukonnatunnet ja ligip\u00e4\u00e4su kasulikule teabele. See v\u00f5ib olla eriti t\u00e4htis stigmatiseeritud terviseteemade puhul, nagu vaimne ja seksuaaltervis v\u00f5i LGBTQ+ noorte kogemused.<\/p>\n
Avalik arutelu kipub aga liikuma kahte \u00e4\u00e4rmusse. Sotsiaalmeedia tembeldatakse kas heaks v\u00f5i halvaks, selle asemel et k\u00fcsida, millistel tingimustel see kasutajaid toetab ja millal kahjustab. Just selline k\u00fcsimus aitaks j\u00f5uda reegliteni, mis sunniksid platvorme rohkem m\u00f5tlema sellele, kuidas nende disain kasutajate heaolu m\u00f5jutab \u2013 olgu kasutaja laps, noor v\u00f5i t\u00e4iskasvanu.<\/p>\n
Seet\u00f5ttu on \u00fcha olulisem m\u00f5ista, kuidas inimesed ise sotsiaalmeediat tajuvad ning kuidas nad selle v\u00f5imaluste ja riskidega toime tulevad. Nendele k\u00fcsimustele keskendus ka meie rahvusvaheline uurimisprojekt Trust and Visuality in Everyday Digital Practices ehk TRAVIS. Uuring viidi l\u00e4bi Eestis, Soomes, Austrias ja \u00dchendkuningriigis ning selle k\u00e4igus intervjueerisime 125 noort t\u00e4iskasvanut vanuses 18\u201330 eluaastat.<\/p>\n
Algoritme ohjates<\/p>\n
Intervjuudest ilmnes, et noorte suhe algoritmidega pole sugugi \u00fchepoolne. Noored ei v\u00f5ta neile kuvatavat sisu lihtsalt passiivselt vastu, vaid p\u00fc\u00fcavad aktiivselt m\u00f5jutada seda, mida algoritmid neile n\u00e4itavad. Kui seni on infovoo filtreerimist uuritud peamiselt uudiste tarbimise kontekstis, johtus meie uurimist\u00f6\u00f6st, et noorte jaoks on sellest saanud igap\u00e4evase sotsiaalmeediakasutuse tavap\u00e4rane osa.<\/p>\n
Uuringus osalenud kirjeldasid, kuidas nad p\u00fc\u00fcavad Instagramis, TikTokis, YouTube’is ja Facebookis algoritme teadlikult “treenida”. Nende eesm\u00e4rk on n\u00e4ha rohkem sellist sisu, mis toetaks heaolu, ja v\u00e4hem sellist, mis seda kahjustaks. Seejuures on need hinnangud v\u00e4ga isiklikud: oluline on, mis m\u00f5jub just mulle h\u00e4sti v\u00f5i halvasti.<\/p>\n
N\u00e4iteks r\u00e4\u00e4kisid osalejad soovist v\u00e4ltida sisu, mis tekitab \u00e4revust, rahulolematust oma kehaga v\u00f5i s\u00fc\u00fctunnet. Samal ajal otsisid nad teadlikult inspiratsiooni, huumorit v\u00f5i vaimset tervist toetavat sisu. Algoritmide treenimiseks kasutasid nad mitmesuguseid v\u00f5tteid: kl\u00f5psasid “ei huvita”, otsisid kindlaid m\u00e4rks\u00f5nu, m\u00e4rkisid postitusi meeldivaks v\u00f5i kerisid neist kiiresti m\u00f6\u00f6da.<\/p>\n
Algoritmiline \u00fcle- ja alareageerimine<\/p>\n
Avalikes aruteludes r\u00e4\u00e4gitakse algoritmilistest soovitustest sageli kui probleemide allikast. Meie uuringus n\u00e4gid paljud osalejad algoritmides aga ka toetavat j\u00f5udu. M\u00f5ned kiitsid algoritme selle eest, et need pakkusid nende huvidele ja vajadustele h\u00e4sti vastavat sisu.<\/p>\n
N\u00e4iteks r\u00e4\u00e4kis \u00fcks osaleja, et j\u00e4lgib teadlikult kontosid, mis aitavad tal tasakaalustada pidevat produktiivsussurvet. Tema s\u00f5nul aitab puhkust ning aeglast ja m\u00f5testatud kulgemist esitlev sisu tal puhata ja end paremini tunda. Sellistes olukordades tajuti algoritme s\u00f5braliku ja heaolu toetava j\u00f5una.<\/p>\n
Samas ei l\u00e4he infovoogude kujundamine alati nii sujuvalt. Osalejad t\u00f5id korduvalt esile, kui kiiresti platvormid nende eelistusi m\u00e4rkavad ja v\u00f5imendavad. Kui inimene vaatab n\u00e4iteks paari treeningvideot, lootes saada veidi inspiratsiooni, v\u00f5ib algoritm hakata talle pakkuma l\u00f5putut fitnessisisu voogu.<\/p>\n
Heaolu seisukohalt pole aga oluline ainult see, millist sisu inimene n\u00e4eb, vaid ka see, kui sageli ta seda n\u00e4eb. M\u00f5ned treeningvideod v\u00f5ivad m\u00f5juda motiveerivalt, ent kui kasutajat pommitatakse k\u00fcmnete selliste videotega p\u00e4evas, v\u00f5ib see tekitada hoopis \u00e4revust ja s\u00fc\u00fctunnet.<\/p>\n
Osalejad kirjeldasid ka vastupidist probleemi: algoritmilist alareageerimist. Nende s\u00f5nul on eriti t\u00e4htis konto loomise algus, mil algoritm kasutajat alles tundma \u00f5pib. Hiljem v\u00f5ib selle esmase kuvandi muutmine tunduda peaaegu et v\u00f5imatu. Osalejatele n\u00e4iski, et algoritmil on kaugeleulatuv “m\u00e4lu”: isegi kui nende huvid aja jooksul muutusid, pakkus platvorm endiselt sisu, mis peegeldas varasemaid huve.<\/p>\n
Nii muutub oma voo kujundamine pidevaks t\u00f6\u00f6ks. Kasutaja peab ikka ja j\u00e4lle parandama seda, mida algoritm on tema varasemate klikkide, vaatamiste ja otsingute p\u00f5hjal j\u00e4reldanud.<\/p>\n
Intervjuud t\u00f5id esile ka vastuolu teadlike ja alateadlike signaalide vahel. Noor v\u00f5ib teadlikult soovida teatud sisu v\u00e4ltida, kuid tema k\u00e4itumine v\u00f5ib algoritmile saata vastupidise s\u00f5numi. N\u00e4iteks v\u00f5ib s\u00f6\u00f6mish\u00e4irete teemaline sisu olla inimese jaoks korraga nii h\u00e4iriv kui ka ligit\u00f5mbav. Kui ta peatub sellistel videotel vaid sekundi kauem, hakkab algoritm pakkuma sarnast sisu, isegi kui kasutaja p\u00fc\u00fcab teadlikult anda vastupidiseid signaale, n\u00e4iteks kasutada suunatud otsinguid v\u00f5i kl\u00f5psata “\u00e4ra n\u00e4ita”.<\/p>\n
Kui enamik kirjeldatud praktikaid oli suunatud enda infovoo parandamisele, p\u00fc\u00fcdsid noored m\u00f5nikord m\u00f5jutada ka teiste kasutajate kogemust. N\u00e4iteks anti kontodest v\u00f5i postitustest platvormile teada mitte ainult enda kaitsmiseks, vaid ka soovist muuta platvormikeskkonda teiste jaoks turvalisemaks. N\u00f5nda laieneb enesehoiu m\u00f5te osaliselt ka teiste kasutajate heaolule.<\/p>\n
Kelle vastutus?<\/p>\n
P\u00fc\u00fcd oma infovoogu kujundada peegeldab laiemat sotsiaalset ja kultuurilist muutust. Isiklikku heaolu n\u00e4hakse \u00fcha rohkem inimese enda vastutusena ning t\u00e4helepanu nihkub platvormide toimimiselt \u00fcksikisiku k\u00e4itumisele.<\/p>\n
Platvormiettev\u00f5tted toetavad seda m\u00f5tteviisi ise j\u00f5uliselt. Nad r\u00f5hutavad pidevalt, et kasutajatel on kontroll: nad saavad ise otsustada, mida j\u00e4lgida ja mille vastu mitte huvi tunda. K\u00f5ik see toimub justkui kasutaja heaolu nimel.<\/p>\n
Meie uuring viitab siiski, et taoline kontroll on poolik, sageli ajutine ja m\u00f5nikord illusoorne. Kui “ei huvita” nupule vajutamine ei too kaasa m\u00e4rgatavat muutust v\u00f5i kui algoritm naaseb ikka ja j\u00e4lle varasemate eelistuste juurde, j\u00e4\u00e4b tegelik v\u00f5im platvormi k\u00e4tte.<\/p>\n
See ei t\u00e4henda, et lahendus oleks tingimata sotsiaalmeediale ligip\u00e4\u00e4su keelamine. Austraalias kasutab 60\u201370 protsenti lastest ja noortest keelust hoolimata sotsiaalmeediat edasi. Samal ajal v\u00f5ivad need, kes piirangutest m\u00f6\u00f6da ei p\u00e4\u00e4se, j\u00e4\u00e4da ilma olulistest digioskustest. See v\u00f5ib omakorda s\u00fcvendada digitaalset l\u00f5het.<\/p>\n
Euroopa Liit on teinud m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rseid pingutusi digihiidude reguleerimiseks ja sellega on oluline j\u00e4tkata. Meie uuringust selgus, et noortel t\u00e4iskasvanutel on \u00fcsna detailne ettekujutus sellest, kuidas algoritmid toimivad. Nad kasutavad j\u00e4rjepidevalt eri strateegiaid, et muuta oma sotsiaalmeedia voogusid toetavamaks, kuid algoritmid s\u00f5idavad nende soovidest sageli \u00fcle.<\/p>\n
Seet\u00f5ttu v\u00f5iks sotsiaalmeedia ja heaolu arutelus nihkuda fookus digip\u00e4devustelt ja vanusepiirangutelt rohkem platvormide vastutusele ning reeglite t\u00e4itmise j\u00e4relevalvele. Platvormid peaksid pakkuma kasutajatele v\u00e4hem pealet\u00fckkivaid soovituss\u00fcsteeme, mis ei muuda iga kliki ja vaatamise p\u00f5hjal kasutaja infovoogu aina kitsamaks ja intensiivsemaks.<\/p>\n
Euroopa Liidu digiteenuste m\u00e4\u00e4rus keelab juba praegu eksitavad disainiv\u00f5tted ehk nn tumedad mustrid. Meie uuringus osalenud noored on oma soovi v\u00e4ljendanud nii selgelt kui v\u00f5imalik: “me ei taha nutikaid algoritme, palume rumalamaid!”<\/p>\n