![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/06\/3674206h20b3t24.jpg\"\/)
Marko Post Autor\/allikas: Harri Rospu<\/p>\nTunneme sind p\u00f5hiliselt visuaalefektide stuudio FrostFX kaudu, millega oled toimetanud viimased kaheksateist aastat. Aga mida sa enne seda tegid? Kas tulid samast valdkonnast?<\/p>\n
Mulle v\u00e4ga meeldib visuaalne kunst. Arvan, et sellest saigi k\u00f5ik alguse, kuna enne FrostFXi t\u00f6\u00f6tasin m\u00f5nes ettev\u00f5ttes animaatori ja videore\u017eiss\u00f6\u00f6rina. Ja enne seda olin umbes kuus aastat ka disainivaldkonnas kasutajaliideste ja veebikujunduste peal. Seal tekkis mul ka meeskond, kellele t\u00f6\u00f6d suunasin, aga mulle endale hakkas mingil hetkel 3D v\u00e4ga meeldima ning sellest FrostFX v\u00e4lja kasvaski.<\/p>\n
Kui n\u00fc\u00fcd FrostFXi loomise hetkele tagasi vaatame, siis milline visuaal\u00adefektide maastik tol hetkel Eestis ja rahvusvaheliselt oli? Kas kodumaal teile \u00fcldse oli konkurentsi?<\/p>\n
Eestis konkurentsi ei olnud. M\u00f5ned ettev\u00f5tted olid, aga need olid pigem mugavustsoonis. Meie alustasime kohe suure kirega: juba esimesel aastal tahtis \u00fcks Soome ettev\u00f5te meid \u00e4ra osta, aga me ei tahtnud m\u00fc\u00fca, kuna tundus, et nad tahavad meile lihtsalt kehva t\u00f6\u00f6d saata ja odavalt asjad \u00e4ra teha.<\/p>\n
USA tundus tol hetkel nii kauge, alguses ma m\u00f5tlesin ikkagi Soome, Rootsi, L\u00e4ti ja Leedu peale. Tegin lihtsalt k\u00f5nesid, saatsin e-kirju, alguses keegi ei vastanud. Millalgi Soome poole pealt vastati; nendega l\u00e4kski lihtsamalt, Rootsiga oli keerulisem. K\u00e4isime seal mingitel ettev\u00f5tetel k\u00fclas, vastu v\u00f5eti v\u00e4ga ilusti, aga saime kohapeal aru, et nad isegi ei m\u00f5tle sellele, et ka Ida-Euroopas midagi tehakse, see oli nende jaoks \u00fcllatus. Rootsiga polegi mingit koost\u00f6\u00f6d tekkinud.<\/p>\n
Minu enda k\u00f5ige suurem arenguh\u00fcpe tuli siis, kui Cannes’is k\u00e4isin, umbes 2014. ja 2015. aastal, ning seal eri inimestega suhtlesin. Olin ise v\u00e4ga uudishimulik, k\u00fcsisin inimestelt, milline nende turg on ja kuidas nemad otsivad partnereid, kellega koos animatsiooni v\u00f5i visuaalefekte teha. L\u00e4bi selle tekkis mingi arusaam.<\/p>\n
Esimene kord, kui Cannes’i l\u00e4ksin, oli eesm\u00e4rk v\u00f5imalikult palju visiitkaarte saada. \u00dche \u00f5htuga saingi 60\u201370 visiitkaarti, r\u00e4\u00e4kisin lihtsalt v\u00e4ga paljude inimestega. Teisel korral juba m\u00f5istsin, et sain k\u00fcll palju visiitkaarte, aga midagi sellest eriti ei juhtunud, seega edaspidi r\u00e4\u00e4kisin inimestega, et lihtsalt s\u00f5prussuhteid luua. Lood suhted teise poolega ja sealt kasvab v\u00f5ib-olla v\u00e4lja ka \u00e4ritegevus. Alguses m\u00f5tlesin, et k\u00f5igepealt tuleb \u00e4ri ja siis kasvab sealt s\u00f5prus, aga peagi sain aru, et tegelikult on just vastupidi.<\/p>\n
Soomlased tahtsid teid kohe \u00e4ra osta. Kas praegu ka soovijaid on?<\/p>\n
Hetkel enam mitte\u2026 T\u00f5si, vahepeal oli k\u00fcll \u00fcks ettev\u00f5te, kes oli huvitatud. Aga ma arvan, et kui ise pakkuma minna, siis kindlasti keegi kuskilt tahaks \u00e4ra osta, kas v\u00f5i Indiast, nad saaksid lihtsalt l\u00e4bi Euroopa br\u00e4ndi endale rohkem kliente.<\/p>\n
Mulle tundub, et hetkel eriefektide valdkond ei kasva, pigem pannakse suuremad ettev\u00f5tted kinni. Paar n\u00e4dalat tagasi ka \u00fcks suur USA ettev\u00f5te Ingenuity Studios pani p\u00e4evapealt uksed kinni ning neid kukub tegelikult aasta-aastalt j\u00e4rjest \u00e4ra.<\/p>\n
Kui palju teie meeskond kahek\u00fcmne aastaga kasvanud on? Kui suur oli tiim alguses ja kui suur on see praegu?<\/p>\n
Vahepeal kasvas kohalik meeskond k\u00f5vasti, aga mingil hetkel v\u00f5tsin suuna, mida praegugi j\u00e4rgin, et meeskonnad on projektide peal ainult distantsilt \u2014 \u00fcle Euroopa laiali ja isegi Indiast \u2014 ja t\u00f6\u00f6d jagatakse neile olenevalt \u00fclesannetest. Kogu projekti manageerimine toimub siiski Eestist.<\/p>\n
Kas eelistad seda selleks, et leida paremaid tegijaid, v\u00f5i on nii lihtsalt odavam?<\/p>\n
Ma arvan, et esimene variant. Tundsin esialgu, et projektid olid meil k\u00fcll t\u00f6\u00f6s, aga juurde ei saanud v\u00f5tta, sest polnud t\u00f6\u00f6k\u00e4si. Ma sain aru, et ainus viis, kuidas riske maandada, on suunata t\u00f6\u00f6d v\u00e4lismaal elavatele artistidele.<\/p>\n
Praeguseks, mulle tundub, on see normaalsuseks muutunud. Suuremate projektide peale pole me v\u00f5tnud enam \u00fcksikuid artiste, vaid on meeskonnad, kellele suuname mingid \u00fclesanded laiali. Sellega hoiab riskid madalad ja ei juhtu olukorda, kus teatud inimestele j\u00e4\u00e4b liiga palju t\u00f6\u00f6d.<\/p>\n
M\u00f6\u00f6dunud aastal oli teil t\u00f5esti suur triumf, kui tegite sarjale “The Penguin” eriefekte ja v\u00f5itsite selle eest ka Emmy. Kui oluline v\u00f5it see ikkagi \u00fche visuaalefektide valdkonnas tegutseva ettev\u00f5tte jaoks on?<\/p>\n
See on \u00e4\u00e4retult oluline tunnustus, mida ma \u00fcldse ei osanud oodata. Mu eesm\u00e4rk pole kunagi olnud auhindu taga ajada, see lihtsalt l\u00e4ks nii. Seda projekti tehes ei m\u00f5elnud ma ka kordagi, et pingutame n\u00fc\u00fcd rohkem, siis saame auhinna. Tegime lihtsalt nii h\u00e4sti, kui v\u00e4hegi suutsime.<\/p>\n
Seal oli kindlasti ka v\u00e4ga palju \u00f5nne ja j\u00e4rgmisel aastal seda korrata oleks p\u00e4ris keeruline. Vaja oleks leida sarnase kaaluga projekt, kus k\u00f5ik asjad ilusti kokku l\u00e4hevad. Tegelikult on neid projekte, mis auhindu saavad, v\u00e4ga v\u00e4he, just v\u00f5rreldes tootmismahuga, sellega, kui palju filme ja seriaale toodetakse.<\/p>\n
Kui palju uksi see Emmy teile avas? V\u00f5i \u00e4kki vastupidi, ei avanud \u00fcldse?<\/p>\n
Mulle on see USAs uute inimestega suhtlemise v\u00e4ga palju lihtsamaks teinud. Kui\u00a0 mainin, et meil on Emmy auhind, ei olegi palju rohkem vaja t\u00f5estada, mida ma olen teinud v\u00f5i kes ma olen.<\/p>\n
Viimase aasta jooksul olen kindlasti tundnud, et projektide kinnitamine on k\u00f5vasti lihtsam.<\/p>\n
\u00dctlesid, et Ameerikas on n\u00fc\u00fcd lihtsam uusi kontakte leida, aga kas teie jalg v\u00f5i v\u00e4hemalt varvas on n\u00fc\u00fcd Hollywoodi ukse vahel?<\/p>\n
Praegu teen koost\u00f6\u00f6d Foxiga. V\u00e4ga detailidesse veel minna ei saa, aga see on sisu tootmine voogedastusplatvormide jaoks, kuid mitte traditsiooniliste eriefektide m\u00f5ttes, vaid AI suunal.<\/p>\n
Kui j\u00e4tame praegu tootmise k\u00f5rvale, siis sa oled uurinud ka meelelahutust\u00f6\u00f6stust laiemalt. Millised tendentsid sinu arvates praegu rahvusvahelist meelelahutust\u00f6\u00f6stust iseloomustavad?<\/p>\n
Praegu on v\u00e4ga tugev killustumine erinevate platvormide vahel. Asi, mida k\u00f5ige rohkem taga aetakse, on tarbija t\u00e4helepanu, seda \u00fcritatakse igal v\u00f5imalikul moel saavutada. Inimese p\u00e4ev on jagatud juppideks: mida ta hommikul, t\u00f6\u00f6le s\u00f5ites ja \u00f5htul enne magama j\u00e4\u00e4mist meelelahutuseks tarbib. Mina \u00fctleksin, et sellest mudelist l\u00e4htuvalt olekski praegu k\u00f5ige m\u00f5istlikum tootma hakata, sest t\u00e4nu sellele hakkad aru saama, millise sisu j\u00e4rgi on n\u00f5udlus k\u00f5ige suurem.<\/p>\n
Kui paljude voogedastusplatvormide tellija sa ise igakuiselt oled?<\/p>\n
Mul on mitmete platvormide tellimused, aga ega ma neid v\u00e4ga palju ei vaata. AI tellimusi on mul k\u00fcll rohkem vaja; see tuleb j\u00e4llegi minu isiklikust huvist selle valdkonnast vastu. Need on k\u00f5ik m\u00f5nev\u00f5rra erinevad ja olen tahtnud neid v\u00e4ga testida ja proovida.<\/p>\n
Kui palju sa eri platvormide peale kuus kulutad?<\/p>\n
Ma arvan, et mul l\u00e4heb iga kuu nende peale umbes 500\u2013600 eurot.<\/p>\n
FrostFXi k\u00f5rval peame r\u00e4\u00e4kima ka sinu teisest ettev\u00f5ttest Hyperworlds. Mis see on ja mida endast kujutab?<\/p>\n
See sai minu jaoks alguse 2020. aastal, kui tundsin, et meelelahutusvaldkond on muutumas ja filmid ei ole enam ainuke meelelahutusviis. Sest sotsiaalmeedia oli selleks hetkeks juba v\u00e4ga tugevalt kanda kinnitanud. Kui selle ideega investorite juurde l\u00e4ksin, siis pakkusin, et kasutame inimn\u00e4itlejaid, vahetame nende n\u00e4od\u00a0deepfake’iga \u00e4ra, hiljem muudame lihtsalt taustu ning saabki neid karaktereid n\u00e4idata sotsiaalmeedias erinevatele br\u00e4ndidele. Aga siis oli tootmiskulu veel v\u00f5rdlemisi suur, kuigi kontseptsioon inimestele iseenesest meeldis.<\/p>\n
Kas 2020. aastal v\u00f5eti seda juttu t\u00f5siselt? Aktiivne tehisaru diskussioon tekkis laiemas avalikkuses ju alles 2023. aastal.<\/p>\n
Mulle tundus, et see on tulevik, ja\u00a0 n\u00e4gin, kui palju vabadust see loole annab, kui see pole ainult filmiekraani peal. Lugu ei pea kestma ainult poolteist tundi; see karakterimaailm v\u00f5ib iga p\u00e4ev j\u00e4tkuda. Ning suhe karakteri ja vaataja vahel v\u00f5ib olla ka midagi muud kui lihtsalt monoloog, see v\u00f5ib vabalt olla dialoog.<\/p>\n
Kui\u00a0 keelemudelid paremaks muutusid, siis n\u00e4gin, et suhtluspoolt saaks lahendada nende abil. Kui pildimudelid arenesid, siis tundsin, et sisu saab ka sellega toota, ning naasingi selle idee juurde. Praegu tegelengi sellega USA turul: loon br\u00e4ndidele niisuguseid maailmu, mille l\u00e4bi nad saavad oma tarbijaskonnaga suhelda. See ei pea alati olema \u00e4ri eesm\u00e4rgil. USAs on meil n\u00e4iteks 50-aastane karakter, kes r\u00e4\u00e4gib naistele menopausist: kuidas nende s\u00fcmptomitega paremini hakkama saada ja kuidas olla selles osas teadlikum.<\/p>\n
Aga kas selliseid ettev\u00f5tteid nagu Hyperworlds ei teki praegu mitte nagu seeni p\u00e4rast vihma?<\/p>\n
See on hetkel kindlasti kasvav turg. Sotsiaalmeedia on ka nagu parasotsiaalsete suhete platvorm, kus platvormide tarbijad loovad\u00a0influencer’itega \u00fchepoolse suhte, j\u00e4lgivad, kuidas nende s\u00f5ber igap\u00e4evaselt elab, ning suhtlevad laikimiste ja kommentaaride kaudu. Aga tehisintellekti abil saab see suhtlus olla diskussioon. Kui vaadata samalaadseid AI-karaktereid, siis neid on juba praegu v\u00e4ga palju, pigem ongi k\u00fcsimus selles, kui suureks v\u00f5i tuntuks mingi karakter saab. Kas seal tekib see, et iga\u00fchel on oma parim s\u00f5ber, kellega p\u00e4evast p\u00e4eva suheldakse. Praeguseks on juba juhtunud, et keegi on oma AI-t\u00fcdruks\u00f5braga abiellunud, ja see oleks katastroof, kui see t\u00fcdruks\u00f5ber \u00e4ra sureks.<\/p>\n
Marko Post Autor\/allikas: Harri Rospu<\/p>\n
Tunned sa ise veel ka traditsioonilise audiovisuaalse meedia vastu huvi? Kas sa tahad tarbida pooleteisttunnist filmi, kus m\u00e4ngivad n\u00e4itlejad?<\/p>\n
Loo jutustamine huvitab mind endiselt, ka lugude vaatamine ja kuulamine. See on inimlik ega muutu ilmselt kunagi. Mulle on huvitavam see, kuidas neid lugusid saaks teistmoodi jutustada kui ainult filmi kaudu. Et saaksime neis elada kauem v\u00f5i isegi r\u00e4\u00e4kida selle maailmaga, kuhu tahame sisse minna. Kui v\u00f5tame n\u00e4htusena kas v\u00f5i f\u00e4nnamise, mis mingite filmide \u00fcmber tekib, siis see n\u00e4itab, et inimesed tahavad rohkemat kui ainult \u00fchte filmi. Seega, miks ei v\u00f5iks need karakterid olla inimestega iga p\u00e4ev kaasas?<\/p>\n
Tehisaru lahendused on praegu k\u00f5igile lihtsasti k\u00e4tte saadavad, mis on tekitanud ka olukorra, et kvaliteetselt toodetud sisu k\u00f5rval on meil ka v\u00e4ga palju ebakvaliteetset, AI abil loodud materjali, olgu need siis raamatukujundused v\u00f5i telereklaamid. Kuidas sina sellele vaatad? Kas visuaalset pr\u00fcgi on juurde tulnud?<\/p>\n
Kui kunagi tulid esimesed filmid, siis osa inimesi vihkas neid, sest nende jaoks oli teater autentsem. Teatris olid p\u00e4risinimesed. Kuidas me vaatame v\u00f5ltsasja, kus polegi p\u00e4risinimesi? Tehisintellektiga on ilmselt samamoodi.<\/p>\n
K\u00e4ttesaadavus on kindlasti p\u00f5hjus, miks praegu on h\u00e4sti palju m\u00fcra. Kui tulid esimesed digitaalsed kaamerad, mis olid odavad, siis kardeti samamoodi, et filmiinimesed j\u00e4\u00e4vad t\u00f6\u00f6ta ja iga inimene hakkab kodus j\u00e4rgmist “Batmani” tegema. Aga tegelikult nii ei l\u00e4inud. Kui film on t\u00f5epoolest hea, siis on seal v\u00e4ga palju loo jutustamise oskust taga. Kui v\u00f5tame ka Youtube’i, Instagrami v\u00f5i TikToki sisu, siis need videod, mis seal paremini t\u00f6\u00f6tavad, on tehtud oskuslikult; seal pole seda, et teed m\u00f5ne kliki v\u00f5i paned paar suvalist asja kokku.<\/p>\n
Aga kui r\u00e4\u00e4kida AI\u00a0slop’ist [tehisaruga loodud r\u00e4mpssisu \u2014\u00a0Toim.], siis ma ei muretseks, et sisu j\u00e4\u00e4bki n\u00fc\u00fcd selliseks. \u00dchel hetkel l\u00e4heb see kindlasti paremaks, sest k\u00f5ige kiiremini v\u00f5tsid selle tehnoloogia omaks arendajad, kellel puudus igasugune loo jutustamise oskus. Nad proovisid lihtsalt maksimaalselt seda olukorda \u00e4ra kasutada. Aga kui millestki tekib \u00fclek\u00fcllastumine, siis hakkavad eristuma edukamad ja v\u00e4hem edukad sisuloojad. Kui v\u00f5tame kas v\u00f5i Youtube’i algusaja, siis enamik videoid olid halvad, aga praegu teenivad m\u00f5ned meeskonnad Youtube’ist miljoneid.<\/p>\n
Esialgu oli Youtube lihtsalt algeliste koduvideote platvorm?<\/p>\n
Just. Praegu on Youtube’i parimad kanalid sellised, mille taga on p\u00f5him\u00f5tteliselt produktsiooniettev\u00f5te. See k\u00f5ik on pidevalt kasvanud ja arenenud.<\/p>\n
Kas sa tunned, et Eesti audiovisuaalt\u00f6\u00f6stuses suudetakse tehisaru juba h\u00e4sti kasutada?<\/p>\n
Eelmisel aastal tegin \u00fche n\u00e4dalase AI-teemalise t\u00f6\u00f6toa Eesti filmivaldkonna inimestele. See oli muidugi algtase ja h\u00e4sti \u00fcldine, aga tundsin seal, et inimesed takerdusid tugevalt \u00f5iguste maailma: kuidas n\u00fc\u00fcd sellised mudelid eksisteerivad ja keegi ei k\u00fcsinud meilt luba andemete kasutamiseks. USAs ei r\u00e4\u00e4gi keegi enam sellest, sest m\u00f5istetakse, mis on selle t\u00f6\u00f6riista kasutegur. Seda enam kuhugi kasti tagasi ei pane, areng l\u00e4heb kogu aeg kiiremaks ja kiiremaks, peale tulevad uued tegijad, kes suudavad neid t\u00f6\u00f6riistu paremini kasutada.<\/p>\n
Nagu sa \u00fctlesid, seda enam kasti tagasi ei suru, aga kuuleme endiselt neid skeptilisi h\u00e4\u00e4li, kes \u00fctlevad, et tehisaru on mingi trendiv\u00e4rk ja paari aasta p\u00e4rast keegi sellest enam ei r\u00e4\u00e4gi. Sa arvad, et see ei vasta t\u00f5ele?<\/p>\n
Kindlasti mitte.<\/p>\n
Kas sul tehisaruga seotud hirme on?<\/p>\n
Arengu kiirus. Tehisaru areneb nii kiiresti ja k\u00fcsimus on praegu pigem selles, kuidas end sellega kursis hoida. Ega tingimata peagi k\u00f5igega kursis olema, aga mulle endale lihtsalt meeldib see.<\/p>\n
Aga seda sa ei karda, et tehisaru v\u00f5tab maailma \u00fcle ja muutub inimesest targemaks?<\/p>\n
Teadmiste hulga poolest on AI kindlasti inimesest \u00fcle. On palju \u00fclesandeid, mida tehisaru suudab k\u00f5vasti kiiremini ja paremini teha kui inimene, aga meie roll on eelk\u00f5ige ekspertkogemus ja oskus teiste inimestega suhelda. Seda tehisarul ei ole. V\u00f5ib-olla see mingil hetkel tekib; ma n\u00e4engi, et praegu puudub AI-l just see inimlik tunnetus, aga see on ka\u2026<\/p>\n
\u2026aja k\u00fcsimus?<\/p>\n
Jah, uus turg v\u00f5ikski olla see, kus me pakendame oma kogemuse mingisse tootesse ja siis keelemudelid kasutavad seda, et lahendada probleeme.<\/p>\n
Ma r\u00e4\u00e4kisin eelmisel aastal \u00fche USA \u00fclikooliprofessoriga, tutvustasin talle Hyperworldsi ja kuidas seda saaks kasutada erinevatel juhtudel. Aga tema ei tahtnud digitaalset karakterit, vaid soovis luua enda virtuaalse teisiku. Tema probleem oli, et ta ei j\u00f5ua k\u00f5igi oma \u00f5pilastega tegeleda, aga samas tahaks ikkagi oma teadmisi jagada. Kui ta saaks luua endast digitaalse versiooni, kes tudengite k\u00fcsimustele iga p\u00e4ev vastaks, siis oleks see super.<\/p>\n
Kuidas me v\u00f5tame p\u00e4risinimese teadmised, maitsed ja valikud ning pakendame need \u00e4ra nii, et seda saaks kasutada? See on keeruline probleem.<\/p>\n
Kui j\u00e4tame sinu t\u00f6\u00f6 k\u00f5rvale, siis kas sa eraelus kujutad praegu ette, et ei kasutaks tehisaru?<\/p>\n
Ei kujuta, sest seda saab kasutada kas v\u00f5i s\u00f6\u00f6gitegemiseks v\u00f5i vereproovide anal\u00fc\u00fcsimiseks. Ma n\u00e4en, et nendes mudelites on v\u00e4ga palju potentsiaali ka igap\u00e4evaseks eluks, sest inimene on oma loomult \u00fcsna n\u00f5rk. Kui sa lased inimesel kirjeldada, milline ta olla tahaks, siis v\u00f5ib ta v\u00e4ga ilusti seda \u00f6elda, aga kui sa k\u00fcsid, kui palju ta selleks vaeva n\u00e4eb, siis on teine asi. Kui palju sa k\u00e4id trennis? Kui palju sa raamatuid loed? Kui \u00f5igesti sa toitud? T\u00e4nu tehisintellektile saame seda paremaks muuta. Mitte et tehisaru kontrolliks meid v\u00f5i otsustaks meie eest. S\u00f5ltub ikkagi sellest, kui palju sa lased teadlikult m\u00f5ned otsused enda eest \u00e4ra teha, sest kui sa ise need teeksid, oleksid need t\u00f5en\u00e4oliselt halvad otsused. Ma n\u00e4en seda nii sageli, et inimesed teavad, millised otsused neile halvad on, aga teevad neid ikka. Vabanduseks \u00f6eldakse, et see on inimlik.<\/p>\n
Sa arvad, et need mudelid v\u00f5ivad aida\u00adta m\u00f5ne inimliku halva otsuse \u00e4ra hoida?<\/p>\n
Arvan k\u00fcll. See tehnoloogia on meie kui inimkonna looming ja varem ma ei saanudki aru, miks sellele vastu ollakse. Meie inimestena l\u00f5ime selle, samamoodi nagu me ise m\u00f5tlesime v\u00e4lja matemaatika, ise hakkasime maju ehitama ja toitu k\u00fcpsetama, aga n\u00fc\u00fcd see meie loodud AI-tehnoloogia on j\u00e4rsku halb, seda peab vihkama. Aga veidi aja p\u00e4rast m\u00f5istsin, et see on tavaline omaksv\u00f5tmise protsess, osa inimesi\u00a0 v\u00f5tab selle omaks kiiremini, osa aeglasemalt.<\/p>\n
Ma toon n\u00e4iteks oma ema: ta on 71-aastane ja kasutab tehisintellekti kogu aeg. Ta tegi endale \u00fche konverentsi jaoks kodulehe ja kirjutab AI abil inglise keeles kirju. Ise ta inglise keelt kuigi h\u00e4sti ei r\u00e4\u00e4gi, aga t\u00e4nu sellele saab ta suhelda palju rohkemate inimestega.<\/p>\n
\n\t\t\t\t\tAllikas:
\n\t\t\t\t\tTeater. Muusika. Kino<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Tunneme sind p\u00f5hiliselt visuaalefektide stuudio FrostFX kaudu, millega oled toimetanud viimased kaheksateist aastat. Aga mida sa enne seda…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":216937,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[375,26,27,37,33,35,34,36,31,32,208,88715,21,88717,30355,28,29,88716,19,25,6635,814,6637,88714,23,24,22,20,30],"class_list":["post-216966","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-ai","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-film","tag-frostfx","tag-headlines","tag-hyperworlds","tag-keelemudel","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-marko-post","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-teater-muusika-kino","tag-tehisaru","tag-temuki","tag-tmk","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116837957646986153","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/216966","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=216966"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/216966\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/216937"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=216966"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=216966"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=216966"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}