Tartu on 2015. aastast kirjanduslinnana UNESCO loovlinnade v\u00f5rgustiku liige. 11. kuni 16. maini toimus Tartus ka v\u00f5rgustiku aastakohtumine, kus osales k\u00fclalisi 40 kirjanduslinnast \u00fcle kogu maailma. Tartu Kirjanduse Maja juht Berk Vaher vestles kuue delegaadiga: R\u016bta Elijo\u0161aityt\u0117-Kaikar\u0117 (Vilnius), Kjartan M\u00e1r \u00d3marsson (Reykjav\u00edk), Hannah Trevarthen (Nottingham), Damjan Zorc (Ljubljana), John Kenyon (Iowa City) ja Bogdana Brylynska (Lviv).<\/p>\n
Mis oli peamine, mida te kirjanduslinnaks kandideerides r\u00f5hutasite? Kehtib see endiselt v\u00f5i on teie fookus nihkunud?<\/p>\n
Hannah Trevarthen: Olen meie kirjanduslinna teine \u200b\u200bdirektor. Kandideerides esitlesime Nottinghami vastandujate linnana. Meie ajaloos \u200b\u200bon Robin Hood, D.H. Lawrence, lord Byron ja teisigi, kes v\u00f5idelnud eba\u00f5igluse vastu ja toonud kaasa muutusi. Oma taotluses keskendusime ka ammustele madala kirjaoskuse ja \u00fchiskondliku kihistatuse muredele. Need teemad kannavad ka meie praegust tegevust. Fookus on noorte ja alustavate kirjanike toetamisel oma h\u00e4\u00e4le leidmises. Vastuseisu v\u00f5i protesti teemat m\u00f5testame ennek\u00f5ike s\u00f5navabaduse v\u00f5tmes. Teatavasti on noored lugejad ja kirjanikud demokraatias aktiivsemate kodanike seas.<\/p>\n
Damjan Zorc: Ma ei olnud juures, kui Ljubljana taotlust koostas. Esimese pooleteise aasta jooksul haldas tiitli kandmist linnavalitsus, aga neil on niigi suur koormus ja kuna meil on kirjandusmaja, anti see roll meile \u00fcle. Esimesel aastal alustasime valest otsast: logode ja kleebistega k\u00f5ikjal, aga siis saime aru, et keegi isegi ei tea, mida UNESCO t\u00e4hendab. Otsustasime hoopis kogukonna kokku kutsuda \u2013 kirjanduslikule hommikus\u00f6\u00f6gile, milliseid korraldame t\u00e4nini. Suhtlesime seal k\u00f5igi Ljubljana kirjandussektoris t\u00f6\u00f6tavate inimestega, mida me selle staatusega v\u00f5iksime peale hakata. \u00dctlesime, et las iga\u00fcks teeb midagi ise ja meie oleme lihtsalt sidustajaks. Nii me alustasimegi ja see oli aeglane protsess, sest esiti pidasid nad meid oma konkurentideks. Tuli neid veenda, et see nimetus kuulub kogu linnale, mitte ainult meile kui UNESCO kirjanduslinna b\u00fcroole. See on k\u00f5igile, kes juba teevad midagi kirjandusega seotut. T\u00e4na on meil palju programme, aga need tulid j\u00e4rk-j\u00e4rgult, sest meil polnud kogemust. Leidsime m\u00f5ned toimivad tegevused, mida toetada ja kogukonnale m\u00e4rku anda, et meie oleme nende toetamiseks, mitte vastupidi. Hakkasime ka ise korraldama, n\u00e4iteks raamatumessi ja n\u00fc\u00fcd on programmide k\u00fcllus muutunud omamoodi needuseks: meid on kontoris vaid neli inimest ja \u00e4kki on m\u00f5istetud, et v\u00f5rgustikus nii palju uusi linnu, nii palju uusi v\u00f5imalusi ning siis tuleb palju kordi “ei” \u00f6elda, millest on kahju. P\u00fc\u00fcame leida parimaid ja liikuda m\u00f5\u00f5dukas tempos. Nii et oleme k\u00fcll v\u00f5rgustikus olnud k\u00fcmme aastat, aga ikka veel nuputame, kuidas see k\u00e4ib. See protsess pole kergesti m\u00f5\u00f5detav \u2013 midagi nurjub, midagi toimib ja nii see j\u00e4tkub.<\/p>\n
Kjartan M\u00e1r \u00d3marsson: Minuga on sama lugu. Ma ei olnud kandideerimise juures. Island on v\u00e4ike koht ja me oleme \u00fche linnaga rahvas. \u00dctleksin isegi, et k\u00fcla, mis teeskleb linna. Seega, kui sa kandideerid Reykjaviki nimel, siis ikkagi kogu saare jaoks. See pole nii, et meil oleksid konkureerivad linnad tiitli v\u00f5i millegi sellise p\u00e4rast. 90% Islandi kunstnikest elab Reykjavikis. Muidugi on teada meie k\u00e4sikirjad ja saagad ja m\u00fctoloogia, “Vanem Edda” ja “Noorem Edda” ja Snorri Sturlusson, aga me olime p\u00f5him\u00f5tteliselt riik ilma igasuguse kultuurita kuni umbes 30 aasta taguse ajani. Me olime riik ilma igasuguse taristuta kuni 1950. aastate keskpaigani. Meil polnud maale, arhitektuuri, muusikat, kujutavat kunsti. Aga meil olid lood. Lood on tasuta. Need ei vaja materjale ega suurt t\u00f6\u00f6r\u00fchma ega katust pea kohale ega midagi sellist. N\u00f5nda kutsutakse meid Lugude Saareks. Meil \u200b\u200bon tohutu kirjaoskuse tase. Umbes 70\u201380% inimestest \u00fctleb, et nad loevad v\u00e4hemalt \u00fche raamatu aastas. V\u00e4idetavalt on see p\u00e4ris hea. Iga k\u00fcmnes islandlane avaldab oma elu jooksul raamatu. Seega n\u00e4iteks iga kolmeteistk\u00fcmnes avaldab kaks. Kirjanike Liit pidi muutma vastuv\u00f5tureegleid nii, et tuleb kirjutada kaks raamatut, sest peaaegu iga\u00fcks on kirjutanud \u00fche. Nii olen ma nagu kala, kel palutakse defineerida vett, milles ta ujub. See on \u00f5igupoolest ainus asi, mis meil kunagi olnud on. V\u00e4lja arvatud viimased paar-kolmk\u00fcmmend aastat, mil oleme muusikas \u00fcsna tugevaks saanud. Kui me t\u00e4na kandideeriksime, siis pigem ehk isegi muusikalinnaks.<\/p>\n
Tegelikult meil muidugi on \u200bkultuurilugu, \u200bon isegi Nobeli preemia laureaat. Ja kas me t\u00f6\u00f6tame selle k\u00f5ige tutvustamise nimel? Absoluutselt mitte. Ma olen \u00fchemeheb\u00fcroo ja sellesama loo kordamine on pagana igav. Meil \u200b\u200bon suured avaliku rahastusega institutsioonid: \u00fclikool, Islandi Instituut, rahvusmuuseumid ja nad k\u00f5ik tegelevad k\u00e4sikirjade ja saagadega. Seega otsustasime Reykjav\u00edki kirjanduslinnas (mis niisiis koosneb p\u00f5him\u00f5tteliselt ainult minust) keskenduda kaasaegsele kirjandusele \u2013 sellele, mis praegu toimub. Me teame juba, kust me tuleme, aga me elame praegu ju muutlikus \u00fchiskonnas. Meil \u200b\u200bon palju immigrante. Islandil elab 23 000 poolakat \u2013 5-6% kogu rahvastikust. Nii keskendume palju rohujuuretasandile, alt-\u00fcles kultuuriettev\u00f5tlusele. P\u00fc\u00fcame ise algatada nii v\u00e4he programme kui v\u00f5imalik, aga soodustame teiste programme ja nende kasvu \u2013 n\u00e4iteks rahastuse ja toimumiskohtadega.<\/p>\n
Bogdana Brylynska: Ma olin m\u00f5lema taotlusprotsessi juures. P\u00f5hiidee muutus, aga mitte niiv\u00f5rd meie kirjanduslinnaks olemise tuum. Me kandideerisime mitte linnavolikogu, vaid kirjanduskogukonna algatusel. Lviv on linn, kus asutati iseseisva Ukraina esimene kirjandusfestival. See on kirjanduses ka v\u00e4ga kogukonnakeskne linn. Meil \u200b\u200bon palju \u00fclikoole ja ka paljud kirjanikud tulevad Lvivi loomingut avaldama v\u00f5i kogukonnas t\u00f6\u00f6tama. Me ei ole linn, kus kirjanikud s\u00fcnnivad. Peaaegu kogu Lviv on nimetatud Ivan Franko j\u00e4rgi. T\u00e4navad, pargid, \u00fclikool…. Aga ta ise ei s\u00fcndinud Lvivis. Ta kolis sinna. Seega \u00fcldiselt on Lvivi puhul peamine, et see on linn, kus sa oled kirjanik v\u00f5i kirjastaja v\u00f5i t\u00f5lkija jne. Seep\u00e4rast oli meie esimene p\u00f5hiteema “linn, mis inspireerib kirjandust”. N\u00fc\u00fcd, p\u00e4rast enam kui k\u00fcmmet aastat v\u00f5rgustikus, p\u00e4rast 2014. aastal alanud s\u00f5da (tiitli saime 2015), on meie p\u00f5hi\u00fclesanne kirjanduskogukonna toetamine. Aga t\u00e4iemahulise sissetungi algusest peale ei olnud meil raha. Nii otsustas meie kontor oma tegevuskava veidi muuta, et p\u00fchenduda rohkem kirjanike kogukonna rahvusvahelisele toetamisele. See idee oma tegevuse taastamiseks tuli p\u00e4rast Viktorija Amelina postitust, et Lviv n\u00e4eb n\u00fc\u00fcd v\u00e4lja nagu laev, sest paljud inimesed tulevad ja j\u00e4\u00e4vad siia ning p\u00fc\u00fcavad luua uut elu ja uut arusaama, kuidas edasi liikuda. N\u00fc\u00fcd on 2026, neli aastat t\u00e4iemahulisest sissetungist. Kirjanduskogukond on endiselt tugev, \u00fcks kokkuhoidvamaid Lvivis. Oleme m\u00f5elnud, mida selt pinnalt edasi teha ja t\u00f6\u00f6tame n\u00fc\u00fcd projekti kallal, millega p\u00fcsivamalt toetada noorte kirjanike ja t\u00f5lkijate tegevust.<\/p>\n
John, Iowa City on selle laua taga vanim kirjanduslinn.<\/p>\n
John Kenyon: Jah, me olime kolmandad \u00fcldse. P\u00e4lvisime tiitli juba 2008. aastal. Olen lugenud k\u00f5igi siinsete linnade taotlusi ja v\u00f5in nende s\u00f5nu kinnitada. Me ise l\u00e4htusime Iowa City ja t\u00e4psemalt sealse Iowa \u00dclikooli rollist kirjutamise \u00f5petamisel. \u00dclikool on koduks rahvusvaheliselt tuntud Iowa kirjanike kursustele. See asutati 1937. aastal ning on meie riigi vanim loovkirjutamise programm. N\u00f5nda kujunes see t\u00f5mbekeskuseks: kui tahtsid \u00f5ppida kirjutama, tulid Iowasse. Kui tahtsid kirjutamist \u00f5petada, tulid Iowasse. Ja kui m\u00f5ned hakkasid edu saavutama, siis panid alustavad kirjanikud neid t\u00e4hele ja \u00fctlesid: “Oo, nad k\u00e4isid Iowas. Peaks ise ka.” Ja peagi l\u00e4ksid Iowas olnud ise eri paikadesse ja k\u00e4ivitasid sarnaseid programme.<\/p>\n
N\u00f5nda on Iowa loomingulise kirjutamise mudel h\u00e4sti tuntud, eriti USA-s. Ka mujal toimuvad tipptasemel kursused on Iowa taustaga. See oligi meie algse taotluse kese. Sestpeale on tekkinud hulk teisi programme. On ilukirjanduse ja luule kursused, aga on ka aimekirjanduse programm, hispaaniakeelse loovkirjutamise programm ning t\u00f5lkekursus. Enamik neist olid riigis esimesed omataolised. T\u00e4na on see k\u00f5ik endiselt t\u00e4htis, aga enamasti tegutseme protsessi l\u00f5pus: aitame koolituse l\u00e4binuil oma loomingut publiku ette tuua. Korraldame oma festivale ja t\u00f6\u00f6tubasid, anname publikule v\u00f5imaluse autoritega suhelda. Oleme v\u00e4ga v\u00e4ike, 70 000 elanikuga linn keset p\u00f5llumajanduslikku osariiki, aga t\u00e4nu kirjutamisprogrammidele ja \u00fclikoolidele m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt rahvusvaheline. Nii soovisime tiitli toel luua ka uusi sidemeid.<\/p>\n
Ja siis R\u016bta \u2013 Vilnius on ses vestluses uusim kirjanduslinn?<\/p>\n
R\u016bta Elijo\u0161aityt\u0117-Kaikar\u0117: Jah. Nagu Bogdana, osalesin ka mina taotluse kirjutamises ja keskne idee oli Vilnius kui linn ristteel kirjanduste, eri keelte ning ka inimeste vahel. Tavaliselt t\u00f6\u00f6tame kultuuris p\u00e4ris \u00fcksi. See meeldib meile, aga m\u00f5nikord on \u00fchiseid sihte kergem koos saavutada. Tegutseme ka ajaloo ristteel, sest nagu Eestil, nii ka Leedul on olnud viimase sajakonna aasta jooksul v\u00e4ga keeruline k\u00e4ek\u00e4ik. N\u00e4eme, kuidas Vilnius on nende aastate jooksul muutunud, ja tahame seda lugu jagada. <\/p>\n
Kui Vilniusest sai kirjanduslinn, tegin seda t\u00f6\u00f6d \u00fcksi ja p\u00fc\u00fcdsin leida viise, kuidas praktikas rakendada seda, millest me taotluses kirjutasime. N\u00fc\u00fcd oleme k\u00fcmneliikmeline meeskond ja meil on kolm harukontorit. \u00dcks harukontor keskendub s\u00fcndmustele koos kirjastajate ja kirjanikega. Teised tegelevad rohkem ajaloo, linna ja arhitektuuriga. Muidugi ka kirjandusega ja toimime ka muuseumina. Mitte ainult esemete s\u00e4ilitamisega vaid ennek\u00f5ike nende kaudu lugude jutustamisega. Meile on olulised ka noored, keda me tahame kirjandusse tuua v\u00e4ga erinevail viisidel. Mitte ainult julgustades neid kirjutama ja lugema, vaid ka aidates neil m\u00f5ista, kui avar on kirjandusvaldkond. Innustame neid ka hakkama t\u00f5lkijateks, toimetajateks, ise korraldajateks. Nad k\u00e4ivad meie kirjandusklubis, mitmed l\u00e4hevad filoloogiat edasi \u00f5ppima \u2013 arvan, et see on parim, mida me saame teha.<\/p>\n
Kirjanduslinnade v\u00f5rgustiku kohtumistel jagatakse enamasti oma parimaid tavasid ja edulugusid. Kuid see v\u00f5ib ka v\u00f5imalus otsinguteks. Mis on see \u00fcks asi, millest teie linnas on k\u00f5ige rohkem puudus ja mida teiste kirjanduslinnade kogemusest leida loodate? \u00c4rge \u00f6elge raha. Seda pole niikuinii kunagi piisavalt.<\/p>\n
Hannah: Nottinghamis me naljatame, et kui sa viskad raamatu meie vanale turuplatsile, siis saad m\u00f5nele luuletajale pihta. Mida ma ei soovita teha \u2013 aga me oleme luuletajate linn. M\u00f5tlen palju sellele, kuidas hoida linnas noori andekaid loojaid. Nottinghamis on 330 000 elanikku, oleme piirkonna peamine majandusmootor, aga paljud noored liiguvad ikkagi edasi suuremasse linna nagu London v\u00f5i Manchester. Selleks, et meie kultuuri ja loomemajandus \u00f5itseksid, vajame, et nad j\u00e4\u00e4ksid Nottinghami. Mitmeid meie programmid keskenduvad sellele, kuidas noori loomeinimesi v\u00f5imestada, kaasata ja ka tasustada. \u00dctlesite, et \u00e4rge raha mainige, aga ma usun, et j\u00e4rgmine p\u00f5lvkond saab \u00f5itseda ja linnas p\u00fcsida, kui nende ideid ja t\u00f6\u00f6d tunnustatakse \u2013 kirjanduslinna kaudu ka kirjandusv\u00e4ljal.<\/p>\n
Damjan: Olen Hannah’ga t\u00e4iesti n\u00f5us. Ljubljanas on meil suur linnavalitsuse toetus. Mitte ainult meile, vaid kultuurile \u00fcldse. Aga mitte ainult Ljubljanas, vaid kogu Sloveenias on probleemiks, et raamatud on v\u00e4ga kallid. Meil \u200b\u200bon t\u00f5esti suurep\u00e4rane raamatukogus\u00fcsteem, paljud laenutavad sealt \u2013 aga inimesed ei osta raamatuid. See on esimene mure. Ja teine\u200b on, et noored ei loe kuigi palju sloveeni keeles, oma emakeeles. Nad loevad inglise keeles. Minu t\u00fctred loevad ainult inglise keeles. Ja mina loen kogu aeg sloveeni keeles ja p\u00fc\u00fcan olla heaks eeskujuks. Me p\u00fc\u00fcame mitmel moel julgustada noori kirjanikke ning ka lugejaid rohkem raamatuid ostma. Sloveeni keel on meile v\u00e4ga t\u00e4htis juba16. sajandist. Meil \u200b\u200bpolnud kaua oma riiki, aga meil oli oma keel. Meil \u200b\u200bolid luuletajad, meil olid kirjanikud, kes hoidsid keelt alal, ja keele toel saavutasime pikkamisi oma iseseisvuse kolmk\u00fcmmend aastat tagasi. Seega hoolime v\u00e4ga palju oma keelest, aga samal ajal kaotame noort lugejaskonda. Meil \u200b\u200bpole lahendust, aga me ei anna alla.<\/p>\n
R\u016bta: Leedus toimub t\u00e4pselt sama asi, aga ma ei tea, miks, aga ma olen siiski optimistlikum. T\u00e4histasime just raamatu ja keele p\u00e4eva \u2013 1904 v\u00f5isime taas hakata omakeelseid raamatuid avaldama. Aga need nelik\u00fcmmend aastat, mil me seda teha ei tohtinud, oli ilmunud raamatute arv siiski k\u00f5ige suurem, sest meil jagus inimesi, kes seda salaja tegid, riskides oma eluga ja edastades raamatuid salakaubitsejatele. Nad levitasid tr\u00fckiseid ja avaldasid neid v\u00e4lismaal. Seega usun, et muidugi peame leidma mingi lahenduse, aga vahe juhtuvad asjad isegi ilma meie abita. Mult k\u00fcsitakse: “Kas te n\u00f5ustute, et inimesed loevad v\u00e4hem?” Ja ma pole kindel, sest Leedus on meil uuring, mis n\u00e4itab olukorda iga kolme aasta tagant ja ma n\u00e4en, et meil \u200b\u200bon pidevalt 70% inimesi, kes v\u00e4idavad, et nad loevad raamatuid. Arvatakse, et me loeme v\u00e4hem, aga uuring n\u00e4itab, et me p\u00fcsime samal tasemel. Ja lastest r\u00e4\u00e4kides: k\u00e4in avalikes kohtades ja n\u00e4en seal noori inimesi raamatutega. Muidugi on need vahel inglise keeles. Aga kui k\u00fcsime neilt: “Kas te loete leedu keeles?”, vastavad nad: “Jah, me loeme ka leedu keeles”. M\u00f5nikord tahame lugeda midagi, mida meil pole \u2013 see on v\u00e4ike keel. Aga ma ei usu, et v\u00e4ikekeeled kuhugi kaovad. Kaksk\u00fcmmend aastat tagasi \u00f6eldi, et paberraamatud kaovad, aga nad on ikka alles.<\/p>\n
Aga mis on Vilniuse kirjanduselus k\u00f5ige suurem puuduj\u00e4\u00e4k?<\/p>\n
R\u016bta: Igalt v\u00f5rgustikukohtumiselt naastes saan aru, et meil on midagi puudu ja siis me tegeleme sellega. N\u00e4iteks sain aru, et meil on vaja taolist noorteklubi. Melbourne’is k\u00e4ies n\u00e4gin s\u00e4\u00e4raseid klubisid, meie asutasime ka ja see tegutseb siiani. Andsime v\u00e4lja nende noorte raamatu. Siis sain aru, et meil on puudus v\u00e4ikestest kirjandusfestivalidest kevadeti ja n\u00fc\u00fcd on meil esimene selline festival. Kui m\u00f5istad, et sul on midagi puudu, siis lihtsalt tekita see.<\/p>\n
Damjan: Meil on veel puudus ka s\u00f5ltumatuist raamatupoodidest. See on suur probleem kogu Sloveenias. Enne iseseisvumist oli meil ainult \u00fcks kirjastaja, mis tegutseb t\u00e4nini. Aga ainsale kirjastajale kuulusid ka k\u00f5ik raamatupoed Sloveenias ja eriti Ljubljanas. N\u00fc\u00fcd on meil samuti kauplusi, mis kuuluvad teatud kirjastajale. Kuna meil puudus s\u00f5ltumatu pood, avasime selle oma kirjandusmajas.<\/p>\n
Kjartan: Mulle tuli kohe meelde kaks asja. Loodan, et kui vestlus ilmub ainult eesti keeles, ei hakka keegi mulle selle p\u00e4rast h\u00f5lma, aga \u2013 meil on kohutavad toimetajad. Meil on t\u00f5esti puudus headest toimetajatest, sest statistika, et iga k\u00fcmnes inimene avaldab raamatu, ei kinnita, et nad ka peaksid avaldama. Palju halba kirjandust tr\u00fckitakse seet\u00f5ttu, et meil puudub heade toimetajate kultuur. Ma ei \u00fctle, et neid \u00fcldse pole, aga ilmub hulk raamatuid, mida poleks ehk tohtinud avaldada. V\u00f5i pidanuks aasta ootama ja t\u00f6\u00f6tama kauem selle nimel, et midagi korralikku teha \u2013 selle asemel, et nad saaksid enne suurt j\u00f5uluraamatute uputust oma raamatud avaldada ja maha m\u00fc\u00fca. Teiseks \u2013 oleme t\u00e4ielikult Ameerika ja \u00dchendkuningriigi kultuuri meelevallas. Meil \u200b\u200bon see v\u00e4ikese saare mentaliteet maailma suhtes. Me arvame, et mis USA-st ja \u00dchendkuningriigist tuleb, ongi k\u00f5ik, mis olemas on. T\u00f6\u00f6tan Islandil v\u00e4lismaiste autoritega ja mainisin 23 000 poolakat \u2013 narratiiv poolakaist Islandil h\u00f5lmab peamiselt f\u00fc\u00fcsilist t\u00f6\u00f6d. Keegi ei \u00fctle, et neil on viis Nobeli kirjandusauhinna laureaati. Aga neil on midagi, mida nad saavad meile anda, me peaksime tunnustama seda rahvusr\u00fchma oma riigis ja neilt \u00f5ppima.<\/p>\n
Bogdana: Ka Lvivis on meil palju halbu kirjanikke ja luuletajaid, kui aus olla. Nii on k\u00f5ikjal. Parim, mida teha saame, on \u00f5ppida sellest r\u00e4\u00e4kima ja oma t\u00f6\u00f6 suhtes kriitiline olema. Praegu, t\u00e4ieulatusliku sissetungi ajal, hakkasid inimesed rohkem lugema. Palju asutusi on kinni pandud ja raamat on turvapaik, mille poole ukrainlased p\u00f6\u00f6rdusid. Me loeme rohkem ukraina keeles, mis on samuti v\u00e4ga hea \u2013 k\u00fcll tingitud millestki v\u00e4ga halvast, aga ikkagi. Samuti on meil palju noort kirjandust, ka see v\u00f5ib olla p\u00f5genemine toimuva eest. <\/p>\n
Meil kasvab veterankirjanike ja \u00fcldiselt s\u00f5javeteranide hulk ning see on eraldi kogukond, kellega peame koost\u00f6\u00f6d tegema nii kirjanduses kui ka kultuuriliselt \u00fcldse. Meil on linnas erakordne raamatukogu. Veteranide kirjandusfestivali on korraldatud alates 2014. aastast ja n\u00fc\u00fcd on see \u00fcks Ukraina suurimaid, mis on p\u00fchendatud ainult sedalaadi kirjandusele. Aga samal ajal ei ole kogu nende looming hea. Peame seda ka m\u00f5istma ja m\u00f5tlema, kuidas veteranide h\u00e4\u00e4li kunstiliselt arendada ning milliseid h\u00e4\u00e4li \u200b\u200bon v\u00f5imalik Ukrainast v\u00e4lja t\u00f5lkida. Paljugi, mis meil toimub, pole rahvusvahelisele \u00fcldsusele praegu n\u00e4htav ning seda on oluline t\u00f5lkida ja n\u00e4idata, sest Vene narratiiv on kirjanduses, kultuuris ja rahvusvahelises avalikkuses endiselt v\u00e4ga tugev. Meie jaoks on see v\u00e4ga pikk v\u00f5itlus ning oleme oma n\u00e4htavuse edendamises mitmeti ikka veel algj\u00e4rgus. Seega, millest puudu j\u00e4\u00e4b: unest, energiast ja adumisest, kuidas olla rahvusvahelisel tasandil n\u00e4htavam.<\/p>\n
John: Meie linnas on palju kirjutamise \u00f5petamisega seotud taristut, aga see on peaaegu k\u00f5ik \u00fclikooli m\u00fc\u00fcride taga. V\u00f5in kiidelda Iowa kirjanike kursustega, aga igal aastal p\u00e4\u00e4seb sellesse programmi vaid viisk\u00fcmmend tudengit paarist tuhandest kandidaadist \u00fcle riigi. K\u00f5ik teised j\u00e4\u00e4vad k\u00f5rvale. Programm ja \u00fclikool on Iowa Citysse meelitanud palju rahvast, mind sealhulgas. Ma l\u00e4ksin ajakirjandust \u00f5ppima, armusin linna ja selle pakutavasse ja j\u00e4in paigale. Ja paljud teevad seda, aga neil on raske ligi p\u00e4\u00e4seda sarnasel tasemel programmidele, \u00f5ppimisele, \u00f5petamisele. See on meie organisatsiooni \u00fclesanne \u2013 pakkuda neile inimestele ligip\u00e4\u00e4su. Mitte tingimata nendele programmidele, k\u00fcll aga ressurssidele. Ning ka edastada neid vajadusi \u00fclikoolile. Iga suurem hoone meie linnas on \u00fclikoolihoone ja need ruumid on m\u00f5istetavalt enamasti \u00fclikooli poolt h\u00f5ivatud. Seega, kui korraldan raamatufestivali, tuleb esinemiskohtade otsimisega vaeva n\u00e4ha. Ehk ei k\u00f5la see nii “seksikalt” kui teiste r\u00e4\u00e4gitu ja meil on ka m\u00f5ned samad v\u00e4ljakutsed. Aga juurdep\u00e4\u00e4s ressurssidele ja taristule on kaks asja, mis minu arvates meid \u00fclikoolist eraldiseisva kirjutamiskogukonnana piiravad.<\/p>\n
Bogdana vastas \u00f5igupoolest juba minu j\u00e4rgmisele k\u00fcsimusele, aga tahaksin ka teistelt kuulda, kuidas on hiljutised geopoliitilised konfliktid ja pinged m\u00f5jutanud teie t\u00f6\u00f6d nii rahvusvaheliselt kui ka linna igap\u00e4evases kirjanduselus?<\/p>\n
R\u016bta: Ma v\u00f5in vastata esimesena, kuna oleme l\u00e4himad naabrid. Tundsin Bogdanat juba s\u00f5ja alguses, nagu ka paljusid teisi ukrainlasi, kellega kohtusime raamatulaatadel ja muudel s\u00fcndmustel. Hakkasime muidugi kohe otsima v\u00f5imalusi koost\u00f6\u00f6ks. Meil on endiselt \u00fchisprojekt “Noorte linnade lugemised”. Kirjastajad annavad raamatuid v\u00e4lja. T\u00f5lkijad t\u00f5lgivad. Luuletajad kutsuvad oma s\u00f5pru ja kolleege erinevatele s\u00fcndmustele. Esimesed kaks aastat olid aktiivsemad, n\u00fc\u00fcd on see juba paljuski rutiin. Me teeme k\u00fcll \u00fchisprojekte, aga mitte nii tihti ja mitte nii suures mahus kui kahel esimesel aastal. Aga Ukraina raamatuid t\u00f5lgiti leedu keelde, avaldati ja esitleti raamatumessidel v\u00e4ga palju ning Ukraina programmi korraldamine on saanud tavaks.<\/p>\n
Samas leian, et kirjanikud on muutunud mitte ainult Ukraina, vaid kogu \u00fcleilmse olukorra p\u00e4rast. Nad hakkasid rohkem m\u00f5tlema ja arutama, kuidas nad saavad panustada \u2013 mitte ainult kirjutades, vaid ka muul viisil. Kuidas sellest r\u00e4\u00e4kida? Kuidas muuta seda, mida me n\u00e4eme toimumas? Leedu on neile k\u00fcsimustele alati avatud. Samal ajal on meil ju endil praegu valitsusega probleeme, nagu te ilmselt teate \u2013 kultuurim\u00e4ssud n\u00e4iteks. Tajun, et kultuurikogukond on t\u00f5esti tugev ja selle h\u00e4\u00e4l kannab. V\u00f5ib-olla peaksime sagedamini meelt avaldama, m\u00f5istmaks, et j\u00f5ud on meis endis. Meie oleme v\u00f5im, mitte need, kes on valitsuses.<\/p>\n
Damjan: Ukraina puhul tunneme pidevalt, et peaksime rohkem tegema. Mida me saame teha, on teadlikkust t\u00f5sta ja me korraldasime oma kirjandusmajas neljandat aastat sisuka teemas\u00fcndmuse. Ent meil on ka kogemusi omaenda Balkani s\u00f5dade ajaloost, meil on palju p\u00f5genikke Bosniast ja Sloveeniast \u2013 seega tegutseme, et neid aidata.<\/p>\n
Kas samad teemad on \u00f5hus ka \u00dchendkuningriigis?<\/p>\n
Hannah: Kui palju aega meil on? Aga kuna t\u00f6\u00f6tame nii palju noortega, eriti lugemise osas, keskendun sellele. \u00dcks meie varasem lastekirjanduspreemia laureaat, Chris Riddell \u00fctleb: “Hea raamat on empaatia mootor.” \u00dchendkuningriigis n\u00e4eme \u00fcha enam l\u00f5hestavat poliitikat, rassismi, geopoliitilisi pingeid. Mind julgustab t\u00f6\u00f6 noortega nende maailmavaate kujundamisel. Meil on programm nimega “Suure linna lugemised” \u2013 iga kahe aasta tagant jagame laiali tuhandeid raamatuid. Kingime neid noortele lugejatele \u00fcle linna. T\u00e4navu on meil 24 noorest koosnev \u017e\u00fcrii, kes on lugenud valitud raamatuid ja omakorda valinud v\u00e4lja viis raamatut, mis k\u00e4sitlevad identiteediga seotud teemasid v\u00e4ga erinevalt: migratsiooni, orjastamise ajalugu, oma koha leidmist maailmas. Ja kui ma tunnen meeleheidet geopoliitika p\u00e4rast ja m\u00f5tlen, et kuidas on v\u00f5imalik midagi m\u00f5jutada, siis noored on valmis neid vestlusi pidama. Nad on \u00fctlevad: “Meie arvates on oluline, et me sellest r\u00e4\u00e4giksime.” Me r\u00e4\u00e4gime soolisest v\u00f5rd\u00f5iguslikkusest, kv\u00e4\u00e4rinimestest, muust toimuvast. Nad annavad meile lootust. Meil on ka koost\u00f6\u00f6 Ukraina Kultuurikeskuse noortega, et k\u00f5nelda nendega v\u00f5i autoritega m\u00f5nest muust diasporaast nende endi keeles, kuidas see, mida me kohalikul tasandil teeme, aitab maailma j\u00e4rk-j\u00e4rgult muuta. V\u00f5rgustikus arutame tihti, kuidas kohalikult tasandilt globaalseni j\u00f5uda: see, mida me kohalikul tasandil teeme, tekitab minu arvates muutuste ahelreaktsiooni.<\/p>\n
Kjartan: Islandil oleme selles naeruv\u00e4\u00e4rselt privilegeeritud olukorras, kus elame t\u00e4ielikus turvalisuses. Ja ilmselgelt on Ukraina globaalse ebastabiilsuse kontekstis meie absoluutne prioriteet. Viimase kolme aasta jooksul olen ma igal aastal korraldanud Ukraina toetuseks lugemis\u00f5htu, kus maksan esinejatele topelttasu tingimusel, et nad annetavad poole Odessa kultuurielu toetuseks. Meil on ka seal koost\u00f6\u00f6s paar pikaajalist projekti. J\u00e4tkan nendega, kuni v\u00f5imalik. Kui oled lihtne ettur ja m\u00f5tled, mida sa tegelikult teha saad, loevad konkreetsed teod, mitte t\u00e4naval lipu lehvitamine. Mul on kahju seda nii toorelt \u00f6elda, Bogdana, siin istudes, aga Ukraina s\u00f5da kannatab \u017eanriv\u00e4simuse all… Inimesed saavad iga p\u00e4ev samu uudiseid. See \u00fcha kestab ja v\u00e4simine on lihtsalt inimloomuses. Olen m\u00f5elnud, kuidas seda lugu \u00fcha uuel moel jutustada, et inimesed saaksid sellest osa teistsugusest vaatenurgast. Loodame toetust v\u00e4lisministeeriumi kultuuriosakonnalt, et Bogdana ja keegi nende meeskonnast tooksid meile kedagi oma kontorist v\u00f5i siis veteranluuletajaid, kes jagaksid kogemust, kuidas rakendada loovkirjutamist kas trauma l\u00e4bit\u00f6\u00f6tamiseks v\u00f5i trauma keskel t\u00f6\u00f6tamiseks. V\u00f5i ka kogemusi kultuurit\u00f6\u00f6tajalt, kes peab \u00e4rkama ja tegutsema, kui ta elu on pidevalt ohus. Ja mina siin kurdan oma t\u00f6\u00f6 \u00fcle. Nagu me k\u00f5ik. Aga mina elan t\u00e4ielikus turvalisuses ja saan oma p\u00e4evaga edasi minna ning oma t\u00f6\u00f6d teha, samas kui need inimesed on tegelikult eesliinil ja p\u00fc\u00fcavad sarnast t\u00f6\u00f6d teha. Loodan, et see programm l\u00e4heb k\u00e4iku ja saate tuleval s\u00fcgisel ka ise tulla. Loodetavasti s\u00fctitab see inimestes midagi ja annab v\u00e4rsket hoogu.<\/p>\n
John, \u00dchendriigid on t\u00e4nases maailmas kindlasti omajagu plindris.<\/p>\n
John: Mul on olnud aega m\u00f5elda. Mul on kolm kiiret punkti. Esiteks sama, mida k\u00f5ik on \u00f6elnud, et maailmas toimuva juures on lihtsam reklaamida kirjandust eri paikadest. Meil \u200b\u200bon kindlasti lihtsam tutvustada kirjandust Ukrainast, L\u00e4his-Idast, kohtadest, kus on geopoliitiline konflikt. Inimesed tahavad nende kohtade kohta rohkem teada kui uudistest, mis on enamasti halvad. Kui loete romaani v\u00f5i m\u00e4lestusi ja saate vahetu kogemuse, aitab see teil paremini oma hoiakuid kujundada. Teiseks, nagu te viitasite, oleme meie enamiku globaalsete geopoliitiliste konfliktide p\u00f5hjustajad. Andestust! Arvan, et see paneb paljusid ameeriklasi lugema m\u00e4rksa rohkem ajalugu. Sest me oleme sarnases seisus varemgi olnud. Me ei ole alati tingimata olnud toimuva p\u00f5hjustajad, aga me oleme seda l\u00e4bi elanud ja usun, et inimesed tahavad seda oma m\u00f5tetes kontekstualiseerida ja m\u00f5ista \u2013 isegi lootusrikkalt, et oleme ju ka saavutanud suhtelise rahu perioode. Mis juhtus? Kuidas me saame seda protsessi kiirendada? Kuidas me saame minevikust \u00f5ppida? Kahjuks ei paista meie juhid seda tahtvat. <\/p>\n
Ja siis kolmandaks. See ei ole tingimata geopoliitiline, vaid see on pigem seotud Ameerika \u00dchendriikidega \u2013 \u00f5nneks ainult! \u2013 on antud raamatute keelustamine. Parempoolsed suruvad maha nii palju raamatuid, mille ideestikuga nad ei n\u00f5ustu. M\u00f5elge LGBTQ+ inimestele, teise nahav\u00e4rviga inimestele, sisser\u00e4ndajatele jne. Ja j\u00e4llegi, seejuures on tore, et see on muutnud need raamatud menukamaks. Nad on sisuliselt loonud lastele lugemisnimekirja, \u00f6eldes: “T\u00e4iskasvanud ei taha, et te seda loeksite,” ja laps m\u00f5tleb: “Ma peaksin seda lugema.”<\/p>\n
Damian: Stephen King \u00fctles ka: “Lihtsalt suunake oma laps keelatud raamatute nimekirja juurde.”<\/p>\n
John: Aga me elame siiski \u00fchiskonnas, kus selleks on olemas mittetulundus\u00fchingud. On olemas suurep\u00e4rane MT\u00dc, mis tegutseb Iowa pealinnas Des Moinesis ja mis kohe, kui m\u00f5ni raamat keelustatakse, koguvad annetusi ja ostavad seda suurel hulgal kokku. Nad l\u00e4hevad avalikesse kohtadesse ja jagavad neid teoseid lastele. Ja nii on lastel, kes poleks ilmselt kunagi m\u00f5elnud seda raamatut k\u00e4tte v\u00f5tta, n\u00fc\u00fcd oma eksemplar keelatud teosest.<\/p>\n
Kjartan: See on v\u00e4ga Ray Bradbury moodi.<\/p>\n
John: Jah. Nii nad just hakkavad seda lugema. J\u00e4llegi selleks, et hankida teavet, luua endale kontekst m\u00f5istmaks maailmas toimuvat. Kui keegi \u00fctleb teile: “Seda te k\u00fcll ei peaks \u00f5ppima,” siis t\u00f5en\u00e4oliselt just peaks. Kui teie riik h\u00e4vitab maailma, peaksite lugema ajalugu ja p\u00fc\u00fcdma m\u00f5ista, miks see aset leiab ja kuidas me oleme sellest varem v\u00e4lja tulnud. Kui m\u00f5ni teine \u200b\u200briik kannatab, peaksite lugema, mida need inimesed l\u00e4bi elavad, tutvuma otsekogemustega. Ja see kujundabki meie kogukonnas toimuvat.<\/p>\n
Kjartan: See on nende kohtumiste juures v\u00e4ga ilus. Ilmselgelt osalevad neil kohtumistel lugejad. Ja minu, nagu usutavasti enamiku jaoks on lausa religioosne reegel, et ma ei lahku kunagi ilma kolme v\u00f5i viit raamatut ostmata. V\u00f5id teistega kohtuda, uudistada hooneid ja saada \u2013 kas seda nimetatakse puljongiks? \u2013 kontsentreeritud kultuurikogemuse oma ni\u0161i piires. Aga siis l\u00e4hed koju ja sul on need viis raamatut, mida sulle on soovitatud. Ja see, kui palju teadmisi sa j\u00e4rgmise paari kuuga nende lugemisest saad, on t\u00e4iesti h\u00e4mmastav. Nii oli Ljubljanas ja Ukrainas. Ma ostan n\u00fc\u00fcd raamatuid siit Tartust. Ma ei teadnud enne tulekut midagi eesti kirjandusest. Aga kolme-nelja kuu p\u00e4rast on mul lisaks autorite nimedele ka mingi korralik kultuuriline ja ajalooline \u00fclevaade sellest, mida tegelikult t\u00e4hendab olla eestlane.<\/p>\n
Suurep\u00e4rane, see pidigi olema minu j\u00e4rgmine k\u00fcsimus \u2013 kuidas on see v\u00f5rgustik teid lugejana m\u00f5jutanud? Milliseid avastusi ja valikuid olete lugejana t\u00e4nu sellele v\u00f5rgustikule teinud?<\/p>\n
John: Enda puhul v\u00f5in k\u00fcll kinnitada, et see on mu lugemust tunduvalt laiendanud. Olen alati omajagu t\u00f5lkekirjandust lugenud, aga n\u00fc\u00fcd palju rohkem. Ja t\u00f5lgitud raamatute k\u00e4ttesaadavus \u2013Ameerikas kindlasti \u2013 on kasvanud koos meie kuulumisega v\u00f5rgustikku. Need pole \u00fcheselt omavahel seotud, aga saadaval on palju rohkem, sest on palju rohkem v\u00e4ikseid kirjastusi, mis t\u00f5lkeid avaldavad. Iowa Citys on rohkem t\u00f5lkijaid, kes l\u00e4bivad kursused ja teevad nende kirjastustega koost\u00f6\u00f6d.<\/p>\n
Kjartan: Paljudest halbadest raamatutest saab m\u00f6\u00f6da hiilida, sest sul on oma kuraator igas linnas, kes teab t\u00e4pselt, mis toimub. Milline on hea suur 20. sajandi romaan, mida lugeda? Mis on see radikaalne teos, mida lugeda? Kes on j\u00e4rgmine t\u00f5usev t\u00e4ht? Ja seda ei leia Goodreadsist ega mujalt, kust inimesed muidu soovitusi saavad.<\/p>\n
Bogdana: Ma sain aru, et meil on v\u00e4ga v\u00e4he t\u00f5lkeid leedu, l\u00e4ti ja eesti keelest ukraina keelde. Meil \u200b\u200bon palju t\u00f5lkeid n\u00e4iteks poola keelest ja poola keelde, aga mitte islandi keelest. <\/p>\n
R\u016bta: Ka meil oli m\u00f5ne aasta eest v\u00e4he t\u00f5lkeid eesti keelest. Mul on v\u00e4ga hea meel, et meil on n\u00fc\u00fcd noori t\u00f5lkijaid, kes tahavad t\u00f5lkida teiste Balti riikide keeltest. Ka Leedu kirjandus j\u00f5uab L\u00e4tti ja Eestisse \u00fcha enam. Inimesed k\u00fcsivad m\u00f5nikord, kuidas muuta leedu kirjandus tuntuks kogu maailmas. Minu jaoks ei ole oluline olla tuntud kogu maailmas. V\u00f5tame alustuseks v\u00e4ikese ampsu. <\/p>\n
Kirjanduslinnade kohtumisele minnes p\u00fc\u00fcan alati lugejana kodut\u00f6\u00f6d teha. Mitte selleks, et teada saada, milline hoone kus asub, vaid et teada saada, mida see riik v\u00f5i linn on \u00fcle elanud, milliseid ajaloolisi s\u00fcndmusi l\u00e4bi teinud. Ja muidugi \u2013 millist head kirjandust seal on. Saame kohalikelt k\u00fcsida soovitusi.<\/p>\n
Kjartan: Olin kolm n\u00e4dalat tagasi Barcelonas. Lugesin kolme katalaani autorite raamatut. Varem ma poleks seda teinud. Mitte et ei tahaks, aga kohal viibimine annab sulle lisamotivatsiooni. Eriti kui sul on pikk ja kohutav lend…<\/p>\n
Hannah: T\u00f6\u00f6tasin varem Inglismaa PEN-klubis, t\u00f5lkisime seal palju t\u00f5lket\u00f6\u00f6d. Ma olen raamatukoguhoidja t\u00fctar, seega olen alati palju lugenud. N\u00f5ustun k\u00f5igi teistega \u2013 v\u00f5rgustikku kuulumine \u00e4rgitab uudishimu veelgi. V\u00f5ite lugeda rohkem aimekirjandust v\u00f5i luulet. Kohtute m\u00f5ne autoriga ja olete temast nii innustunud, et tahate ta loomingut rohkem lugeda. Ja see rikastab ka programme. Barcelonast oli just juttu \u2013 vestlesin sealse kolleegi Jaumega, kui kohtusime Ljubljanas, ja ta \u00fctles: “Lugesin just Barcelonas \u00fcht t\u00f5eliselt fantastilist raamatut ja nii kahju, et te ei saa kunagi seda lugeda, sest vaevalt seda t\u00f5lgitakse.” Ja siis tellisime neilt t\u00f5lke \u00fche projekti jaoks Nottinghami \u00dclikooli ja Jon McGregoriga. Keegi k\u00fcsis minult hiljuti: “Kas te teate m\u00f5nda autorit sellest riigist?” Vastasin: “Jah, te peaksite r\u00e4\u00e4kima selle, teise ja kolmanda inimesega.” Sama toimub muusika ja kunstiga. Minu maailm on t\u00e4nu sellele t\u00f6\u00f6le tuhat korda suurem.<\/p>\n
Damjan: Ma ei valmista end peaaegu kunagi ette, aga kuna mind v\u00e4ga huvitab ajalugu, siis teisi linnu k\u00fclastanult loen juurde sellele, mida seal kuulsin. See on \u00fcks asi. Ja teine on, et me oleme v\u00e4ike riik, aga meil on palju erinevatest keeltest t\u00f5lkijaid. Me ei tee peaaegu kunagi kaudt\u00f5lkeid. Oma raamatupoodi palkasime inimesi, kes tunnevad kirjandust teatud maailma piirkonnast. N\u00fc\u00fcd on meil ka Aafrika ja Aasia teoseid, palju erinevaid kureeritud riiuleid suurep\u00e4rase kirjandusega ja ka mul on n\u00fc\u00fcd sellele juurdep\u00e4\u00e4s. Ka t\u00e4nu sellele, et kuulun siia v\u00f5rgustikku.<\/p>\n
Hannah: Lisan Nottinghami poolt, et \u00fcks meie oivalisi akadeemikuid ja t\u00f5lkijaid, Olivia Hellewell, on sloveeni keele t\u00f5lkija. Kui Ljubljanas olime, k\u00fcsisid k\u00f5ik, millist raamatut peaksime lugema, meile soovitati Goran Vojnovic\u0301i teost “Viigipuu” ning Liv oli nii r\u00f5\u00f5mus, et nii paljud inimesed loevad n\u00fc\u00fcd tema t\u00f5lget. Nii et m\u00f5ju on kahetine, nii autor kui t\u00f5lkija saavad oma t\u00f6\u00f6le tunnustust ja mine tea, kuidas see hiljem millekski muuks kasvada v\u00f5ib.<\/p>\n
Ja l\u00f5petuseks soovin, et te r\u00e4\u00e4giksite loo \u00e4ratundmishetkest. See ei pea olema perioodist, mil te juba olite kirjanduslinn, v\u00f5ib olla ka varasemast. Hetkest, mil te m\u00f5istate, et see ongi see, millega me tegeleme. N\u00e4iteks m\u00f5tlen ma Tartus Prima Vistale aastal 2011, mis eelnes meie liitumisele v\u00f5rgustikuga. \u00dcks esinejatest oli punkpoeet John Cooper Clarke. Lava taga p\u00f6\u00f6rdus tema poole Gri\u0161a Lotman, vana hipi ja \u00fcks Juri Lotmani poegadest, \u00fcks Tartu veidrikke. Tal tal oli kaasas hulk pille ja neil klappis omavahel kohe. Kui John Cooper Clarke hakkas \u00fchel tema fl\u00f6\u00f6dil improviseerima, siis ma m\u00f5tlesin: “See ongi see.” Isegi mitte otseselt kirjanduslik, aga siiski v\u00e4ga poeetiline hetk n\u00e4ha neid kaht v\u00e4ga erineva taustaga taati kohe klappimas. Midagi sellist ei saa ette planeerida, aga saab kujundada linna, kus see v\u00f5ib juhtuda. On teil selliseid \u00e4ratundmisi? <\/p>\n
Hannah: Kogu aeg. Esimene, mis p\u00e4he tuleb, on see, et Nottingham on seda tiitlit kandnud k\u00fcmme aastat. Detsembris korraldasime gala\u00fcrituse ning kutsusime kirjanikke, t\u00f5lkijaid ja muid esinejaid meie senistest programmidest. Palusime noorel luuletajal Abigailil samuti \u00fcles astuda. Ta hakkas Nottinghami kirjanduslinnaga koost\u00f6\u00f6d tegema 14-aastaselt ja on n\u00fc\u00fcd peaaegu 24. Ta luges ette spetsiaalselt kirjutatud luuletuse, kuidas meie kirjanduslinnana olime tema s\u00e4det \u00f5hutanud ja sellest oli kasvanud eredalt p\u00f5lev tuli. Olles kogenud ta kujunemist kooli\u00f5pilasest ise noortele loovkirjutamise \u00f5petajaks oli see k\u00fcll \u00e4ratundmine, et “sellep\u00e4rast me seda teemegi,” see v\u00f5ttis pisara silma.<\/p>\n
Damjan: Mul on see hetk alati, kui me oma kirjandusmajas \u00fcritusi korraldame. Me ei asu kohe kesklinnas, sest see on v\u00e4ga rahvarohke ja turistikeskne \u2013 me oleme kesklinnast viie kilomeetri kaugusel ja ikka inimesed tulevad. M\u00f5tlen, miks see nii on ja j\u00f5uan arusaamisele, et oleme nii \u00e4ge meeskond, teeme asju kirega, nii et k\u00fclalised ja kaaskorraldajad n\u00e4evad ka, et oleme nagu l\u00e4hedane s\u00f5pruskond ja p\u00fc\u00fcame seda kirge k\u00f5igi teistega jagada. Tunneme, et k\u00f5ik on teretulnud. Hindame seda v\u00e4ga ja usun, et meil on vedanud.<\/p>\n
Kjartan: Mul ei ole sellist hetke. Tunduks vale seda v\u00e4lja m\u00f5elda.<\/p>\n
John: See on just praegu!<\/p>\n
Bogdana: Mul on lausa pilt sellest viimasest korrast, mis oli \u00fcks tugevamaid. Pildil n\u00e4ete kolme meest embamas. Oli 5. oktoober. See oli eelmise aasta raamatumessi keskel, terve \u00f6\u00f6 kestis rank droonir\u00fcnnak ja olime olime k\u00f5ik v\u00e4ga kurnatud. Pilt on tehtud \u00f5htul ja need on Ihor Mitrov, Fedir Rudyi ja Artur Dron \u2013 k\u00f5ik on s\u00f5durid ja luuletajad. V\u00e4ga erineva luulekeelega. Aga nad k\u00f5ik k\u00f5nelesid omal kombel samast hirmust, samadest kaotustest, tundsime nendega \u00fchisosa ja see oli kirjanduslikult maagiline hetk. See n\u00e4itab, miks meil on vedanud, et oleme kirjanduslinn. Ka seet\u00f5ttu, et meie v\u00f5rgustik on UNESCO k\u00f5ige empaatilisem.<\/p>\n
John: Minu hetk saabus just poolteist n\u00e4dalat tagasi. See oli osa festivalist, mida korraldasime: Music IC, mis r\u00f5hutab klassikalise muusika ja kirjanduse kokkupuutepunkte. Ja me tegime \u00fche v\u00e4ikese \u00fcrituse pisikeses restoranis. Iowa City peakalmistul on kuju nimega Must Ingel, sel on linna jaoks omamoodi m\u00fctoloogiline t\u00e4hendus. Lisaks on olemas heliteos nimega “Mustad inglid”, mis pole kujuga seotud, aga mida meie ansambel sel festivalil esitama pidi. Restoran on nimetatud kuju j\u00e4rgi. Panime k\u00f5ik need elemendid kokku. Keelpillikvartett esitas heliteost ja kuna oli rahvusvaheline d\u017e\u00e4ssip\u00e4ev 30. aprill, t\u00f5ime kohale paar kohalikku d\u017e\u00e4ssmuusikut, et nendega esmakordselt koos improviseerida. Ja siis tellisime kohalikelt kirjanikelt luulet kas kujust v\u00f5i muusikast v\u00f5i leina ja kaotuse teemadest. T\u00f5ime k\u00f5ik kokku selle restorani pisikesele lavale. T\u00f5i lausa v\u00f5binad ihule, kui kogesime, kuidas nad loovad midagi ainult selleks ajahetkeks, samal ajal kui luuletajad oma loomingut ette kandsid. M\u00e4letan, kuidas ma kellegi poole p\u00f6\u00f6rdusin: “See on selline Iowa City hetk.” Kogu see loovus, mis kokku saab \u2013 mitte ainult kirjanduslik. See on meie tegevuse liikumapanev j\u00f5ud. Seekord koondus see loovus \u00fchte v\u00e4iksesse paika linnas, et luua s\u00fcndmus, mida koges poolsada inimest ja mida ei korrata kunagi.<\/p>\n
R\u016bta: Ka meil juhtus midagi erilist kaks n\u00e4dalat tagasi festivalil. \u00dcks “meie” lastest, kes k\u00e4ib kirjandusklubis, v\u00f5itis esikoha noorte filoloogide luulev\u00f5istlusel. Ta tuli festivalile ja ta on v\u00e4ga pikk \u2013 nagu Damian. Ja kirjanik Akvilina Cic\u0117nait\u0117, kes n\u00fc\u00fcd seda klubi juhib, oli ka seal. N\u00e4gin m\u00f5lemat ja kutsusin nooruki ligemale, et teda kallistada ja \u00f5nne soovida. \u00dctlesin Akvilinale: “Kas sa tead, et tema v\u00f5itis?” Ja ta vastas: “Jah, ma tean. Palju \u00f5nne sulle. Muidugi pole see minu p\u00e4rast.” Ja ta seisis v\u00e4ga ujedalt ning too pikk mees vastas sama ujedalt: “Tead, tegelikult natuke ka sinu p\u00e4rast.” Ja naine vastas: “Issand jumal, \u00e4ra \u00fctle nii. Ma hakkan nutma.” Ka mul tuli nutt peale, see oli nii liigutav. Sain aru, et need inimesed tulevad meie juurde ja me otsime \u00f5petajaid ning seekord oli selleks Akvilina \u2013 meie kutsel. See on see, mida me h\u00e4sti teeme, ja see on p\u00f5hjus, miks me seda teeme. <\/p>\n
Teine hetk oli 2017. aastal, enne, kui meist sai kirjanduslinn \u2013 isegi enne, kui me hakkasime m\u00f5tlema kirjanduslinnaks saamisele. Tegin projekti “Me loeme Vilniust”, mille raames tegime k\u00f5ikjale k\u00f5nniteedele grafitit tuntud Vilniuse kirjanike tsitaatidest. \u00dcks oli tehtud j\u00f5e kaldale ja Vilniuses on alates 2015. aastast v\u00e4ga populaarsed jooksumaratonid. Mu abikaasa on jooksja ja ta saatis mulle video, mis oli tehtud maratoni reklaamimiseks. See algas nii, et Vilniuse linnapea kutsub inimesi \u00fcles maratonil osalema, hakkab ise jooksma ja inimesed koos temaga. Nad jooksevad l\u00e4bi nende joonte j\u00f5ekaldal. Ja ma n\u00e4en, et see on ju meie t\u00f6\u00f6! Siis sain aru, et kirjandus ja sport v\u00f5ivad ka k\u00e4sik\u00e4es k\u00e4ia.<\/p>\n
Hannah: Meil juhtus hiljuti veel \u00fcks naljakas lugu. Eelmisel aastal sai meil linna loodusluuletajaks Cara Thompson, ta esines ka Vilniuses ja tal on olnud palju erakordseid elamusi. Hiljuti esines meie keskraamatukogus \u00dchendkuningriigi rahvuspoeet (Poet Laureate) Simon Armitage ja Cara oli tema “soojendajaks”. Teisel kirjandus\u00f5htul mainisin kellelegi, et just oli meil s\u00fcndmus laureaadiga. Ja tema vastas: “Oo, Cara.” Ta ei arvanud, et r\u00e4\u00e4gin Simon Armitage’ist, vaid m\u00f5tles k\u00f5igepealt Carale. Ja ma m\u00f5tlesin, et hea t\u00f6\u00f6!<\/p>\n
Veel \u00fcks lugu Tartust \u2013 \u00f5igupoolest taotluse kirjutamise ajast: ma koostasin seda ja siis tulevad ikka k\u00f5hklushetked. Kas me oleme piisavalt suured? Kas me oleme piisavalt head? Ja siis ma k\u00f5ndisin \u00fcle Turusilla kesklinna ja teiselt poolt tuli noor t\u00fcdruk, kes luges k\u00e4igupealt raamatut, kuigi vihma sadas. Ja siis tajusin, et jah, me oleme piisavalt head.<\/p>\n
Hannah: Meie kohtumised on \u00fchtekuuluvuse hetked ja ka Kjartan on neid palju kogenud, kui me neil vestleme kas v\u00f5i sellest, mis toimub meie s\u00f5pruslinnades Lvivis ja Odessas. Ja ta on liiga tagasihoidlik, et seda \u00f6elda, aga \u00fchtekuuluvus neis hetkedes on see, mis teeb meist v\u00f5rgustiku. Nii et ma tahan Kjartanit t\u00e4nada kogu t\u00f6\u00f6 eest, mida ta selles valdkonnas teeb, sest see on t\u00f5eliselt suurep\u00e4rane.<\/p>\n
Kjartan: See ongi minu hetk!<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Tartu on 2015. aastast kirjanduslinnana UNESCO loovlinnade v\u00f5rgustiku liige. 11. kuni 16. maini toimus Tartus ka v\u00f5rgustiku aastakohtumine,…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":216991,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[4608,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,88730,88731,28,29,95,19,25,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":["post-216990","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-berk-vaher","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-kirjanduslinn","tag-kirjanduslinnad","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116838083148303119","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/216990","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=216990"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/216990\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/216991"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=216990"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=216990"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=216990"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}