{"id":217149,"date":"2026-06-30T11:37:10","date_gmt":"2026-06-30T11:37:10","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/217149\/"},"modified":"2026-06-30T11:37:10","modified_gmt":"2026-06-30T11:37:10","slug":"poekettide-kaibekasv-jai-mullu-tagasihoidlikuks-majandus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/217149\/","title":{"rendered":"Poekettide k\u00e4ibekasv j\u00e4i mullu tagasihoidlikuks | Majandus"},"content":{"rendered":"<p>Suurima k\u00e4ibega poekett on Eestis Coop, millele j\u00e4rgnevad Selver, Maxima, Rimi ja Grossi toidukaubad. Kui 2024. aastal tabas m\u00f5nd poeketti ka k\u00e4ibelangus, siis m\u00f6\u00f6dunud aastal kasvas k\u00f5igi suuremate kettide k\u00e4ive, ehkki vaid pisut.<\/p>\n<p>\u00dchistulise organisatsioonina tegutseva Coopi turuosa oli mullu ligi 23 protsenti ja poode oli neil eelmise aasta l\u00f5pu seisuga 315, mis jagunesid Maksimarketiteks, Konsumiteks, Coopi l\u00e4hikauplusteks ja ehituskeskusteks.<\/p>\n<p>Aruandes t\u00f5des ettev\u00f5te, et juba teist aastat v\u00e4henesid Eestis toidu- ja esmatarbekaupade sektoris toidu m\u00fc\u00fcgimahud ning eratarbimine on viimased kaks aastat p\u00fcsinud 2023. aasta tasemel. Siiski kasvas Coop Eesti Kesk\u00fchistu konsolideeritud k\u00e4ive eelmisel aastal kahe protsendi v\u00f5rra 548,65 miljoni euroni ning kasum kerkis 14 protsenti 11,5 miljoni euroni.<\/p>\n<p>Ligi 700 t\u00f6\u00f6tajaga poeketi t\u00f6\u00f6j\u00f5ukulud ulatusid koos sotsiaalmaksuga 23,34 miljoni euroni ja ehkki keskmine t\u00f6\u00f6tajate arv kahanes aastaga 17 v\u00f5rra, kasvasid palgakulud neli protsenti.<\/p>\n<p>Eelmiste perioodide jaotamata kasum ulatus 59,22 miljoni euroni, kuid dividende Coop ei maksa, sest nende poliitika on investeerida kogu tulu tagasi kaubandusv\u00f5rgu arengusse.<\/p>\n<p>Coopi turuosa on kasvamas, sest t\u00e4navu kevadel teatas Soome kaubanduskontsern SOK, et m\u00fc\u00fcb Prisma Peremarketi Eesti kauplused Coopile.<\/p>\n<p>Prisma on mitmel viimasel aastal kahjumis olnud ning ka 2025. aasta polnud erand: miinusesse j\u00e4\u00e4di 3,79 miljoni euroga ning kahjum oli seitse protsenti suurem kui 2024. aastal. K\u00e4ive kasvas samal perioodil ligi \u00fche protsendi v\u00f5rra 207,7 miljoni euroni.<\/p>\n<p>T\u00f6\u00f6j\u00f5ukulud olid Prismal 15,37 miljonit eurot ja t\u00f6\u00f6tajaid oli mullu keskmiselt 622.<\/p>\n<p>&#8220;Prisma Peremarketi l\u00fchiajalistele tegevustele avaldas m\u00f5ju eelk\u00f5ige madal tarbijakindlus, suhteliselt k\u00f5rge energiahind ning \u00fcldine majanduskeskkonna ebastabiilsus. V\u00f5imaliku negatiivse m\u00f5ju leevandamiseks p\u00f6\u00f6rati erilist t\u00e4helepanu kuluefektiivsusele ja energiat\u00f5hususele,&#8221; teatas poekett oma aastaaruandes.<\/p>\n<p>Grossi poode pidav OG Elektra kasvatas k\u00e4ivet konkurentidest j\u00f5ulisemalt: 2024. aastal oli see ligi 253 miljonit eurot, mullu aga 14 protsendi v\u00f5rra enam ehk 288,23 miljonit eurot. Ka kasum kerkis 11 protsendi v\u00f5rra 12,98 miljoni euroni.<\/p>\n<p>Aastaaruandes r\u00f5hutab OG Elektra, et on kahel aastal k\u00e4ibemaksut\u00f5usu oma kasumlikkuse arvelt kinni maksnud. Mullu sisenes ettev\u00f5te spaaturule, alustades Viljandisse spaahotelli rajamist.<\/p>\n<p>&#8220;Ettev\u00f5tja vaatab tulevikku ambitsioonikalt. Kui planeeringute protsessid<br \/>kulgevad plaanip\u00e4raselt, v\u00f5ivad 2027. aasta laienemisplaanid tuua kaardile mitmeid uusi sihtkohti,&#8221; kinnitas OG Elektra aruandes.<\/p>\n<p>Poeketil kulus t\u00f6\u00f6j\u00f5ule koos sotsiaalmaksuga 30,05 miljonit eurot ja t\u00f6\u00f6tajaid oli keskmiselt 1347.<\/p>\n<p>Aastal\u00f5pu seisuga oli poeketil 85 kauplust, kus m\u00fc\u00fcdi toitu ja esmatarbekaupu, ning kaks t\u00f6\u00f6stuskaupade kauplust.<\/p>\n<p>Jaotamata kasumit on OG Elektral 152,55 miljonit eurot.<\/p>\n<p>Rimi Eesti hindab oma turuosaks Eestis 13,2 protsenti. Ettev\u00f5tte k\u00e4ive kasvas mullu veidi alla poole protsendi v\u00f5rra ja oli 484,98 miljonit eurot. Kasumisse j\u00e4\u00e4di 2,45 miljoni euroga, kuid v\u00f5rreldes 2024. aasta kaheksat miljonit eurot \u00fcletanud kasumiga langes see 69 protsendi v\u00f5rra.<\/p>\n<p>&#8220;Ettev\u00f5tte jaoks iseloomustas 2025. aastat inflatsioonist tingitud m\u00fc\u00fcgikasv, m\u00fc\u00fcgimahud j\u00e4tkasid sarnaselt varasematele aastatele langustrendi,&#8221; t\u00f5des Rimi Eesti aruandes ning lisas, et \u00fcldise majandusolukorra t\u00f5ttu j\u00e4tkus ka klientide hinnatundlikkuse ja -teadlikkuse kasv, eriti p\u00e4rast k\u00e4ibemaksut\u00f5usu.<\/p>\n<p>Aastal\u00f5pu seisuga oli Rimil 83 kauplust, mille seas h\u00fcper- ja supermarketid ning mini- ja ekspresskauplused. T\u00f6\u00f6j\u00f5ukulusid oli keskmiselt 2491 t\u00f6\u00f6tajaga Rimis 44,29 miljonit eurot.<\/p>\n<p>Dividendideks maksis Rimi Eesti mullu 8,2 miljonit eurot.<\/p>\n<p>Maxima 86 kauplusega jaekett t\u00f5i aruandes samuti v\u00e4lja n\u00f5rga eratarbimise ning teist aastat j\u00e4rjest toimunud k\u00e4ibemaksut\u00f5usu.<\/p>\n<p>&#8220;Toidukaupade jaem\u00fc\u00fcgis turuosa p\u00e4rast tihenenud konkurentsi t\u00f5ttu kasvas \u00e4ri\u00fchingu kampaaniam\u00fc\u00fcgi osakaal,&#8221; sedastas Maxima aastaaruandes, lisades, et m\u00fc\u00fcki suudeti sellest hoolimata suurendada.<\/p>\n<p>K\u00e4ive kasvas Maximal 601 miljoni euroni, mis on ligi 0,4 protsenti suurem kui eelnenud aastal. Puhaskasum oli 15,8 miljonit eurot ehk 116 protsenti 2024. aastast rohkem. Eelmiste perioodide jaotamata kasum ulatus Maximal aasta l\u00f5pus 16,22 miljoni euroni.<\/p>\n<p>T\u00f6\u00f6tajaid oli poeketil keskmiselt 2852 ning t\u00f6\u00f6j\u00f5ukulud olid 54,2 miljonit, langedes aastaga nelja protsendi v\u00f5rra. Langes ka t\u00f6\u00f6tajate arv, mis 2024. aastal ulatus 2937-ni.<\/p>\n<p>Selveri kett, kuhu kuulus aasta l\u00f5pu seisuga 72 Selverit, kaks Delice kauplust, kohvik ja r\u00e4ndpood ning e-Selver, hindas m\u00f6\u00f6dunud aastat samuti kaubanduse jaoks keeruliseks. Hinnakasv kiirenes ja tarbijate ostuj\u00f5ud p\u00fcsis madal.<\/p>\n<p>&#8220;Tarbimist iseloomustab igap\u00e4evaselt v\u00e4hemoluliste toodete ostuotsuste edasi l\u00fckkamine kaugemasse tulevikku ja soodsama hinnakuvandiga, kampaaniatoodete oluliselt suurem eelistamine,&#8221; t\u00f5des poekett aruandes.<\/p>\n<p>Selveri k\u00e4ive kasvas mullu 0,2 protsendi v\u00f5rra 622 miljoni euroni ning poekett m\u00f6\u00f6nis, et nende k\u00e4ibekasv j\u00e4i turusegmendi keskmisele alla.<\/p>\n<p>Kasum v\u00e4henes viiendiku v\u00f5rra 10,34 miljoni euroni ning Selveri teatel m\u00f5jutas kasumit langev kaupade mahuline l\u00e4bim\u00fc\u00fck ja kaupade m\u00fc\u00fcgist teenitud brutokasumi v\u00e4henemine, mis oli tingitud hinnakuvandiga seotud tegevustest ja kampaaniatoodete k\u00f5rgest osakaalust ostukorvis.<\/p>\n<p>T\u00f6\u00f6tajaid oli Selveril 2906 ja nende aastane palgakulu koos sotsiaalmaksuga oli 43,97 miljonit eurot.<\/p>\n<p>Jaotamata kasumit oli Selveril aastal\u00f5pu seisuga 47 miljonit eurot.<\/p>\n<p>Meie poode pidav RR Lektus ei olnud teisip\u00e4eva l\u00f5unaks oma aruannet veel esitanud.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Suurima k\u00e4ibega poekett on Eestis Coop, millele j\u00e4rgnevad Selver, Maxima, Rimi ja Grossi toidukaubad. Kui 2024. aastal tabas&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":217150,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[14],"tags":[131,130,5639,37,33,35,34,36,19138,88833,21000,1806,8574],"class_list":["post-217149","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-ari","tag-ari","tag-business","tag-coop","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-grossi-pood","tag-poekettide-kaive","tag-prisma","tag-rimi","tag-selver"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116838861814817411","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/217149","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=217149"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/217149\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/217150"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=217149"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=217149"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=217149"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}