{"id":217262,"date":"2026-06-30T13:37:11","date_gmt":"2026-06-30T13:37:11","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/217262\/"},"modified":"2026-06-30T13:37:11","modified_gmt":"2026-06-30T13:37:11","slug":"kontserdiarvustus-ma-tahan-uskuda-muusika","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/217262\/","title":{"rendered":"Kontserdiarvustus. Ma tahan uskuda | Muusika"},"content":{"rendered":"<p>Inimputukas on ikka, pea kuklas ja l\u00f5ug p\u00fcsti, taevasse vahtinud ja p\u00fc\u00fcdnud aru saada, mida see l\u00f5putu laotus endas peita v\u00f5ib. Nagu me teame, siis tuhandeid jumalaid ja k\u00fcmneid kosmonaute, aga ka k\u00f5ikv\u00f5imalikke olendeid, kes on vahelduva eduga meist tublisti targemad ja siis j\u00e4lle rumalamad, aga omal moel siiski nii ennen\u00e4gematult t\u00e4pse sihikuga, et meie sinise palli ikka ja j\u00e4lle \u00fcles leiavad. Ja otse loomulikult ei ole nende maandumistihedus sagedasem kuskil mujal kui Ameerikas, kus jungilik kollektiivne alateadvus on \u00fchiskonna viinud sinna punkti, kus k\u00f5ik usuvad end olevat tulnukat v\u00e4hemalt korra n\u00e4inud ja m\u00f5ned saanud kontakti lingvistilisel, teised \u00fcldmeditsiinilisel ja kolmandad hoopis proktoloogilisel tasandil.\u00a0<\/p>\n<p>Blood Incantation tuleb samuti Ameerikast nagu ka soojendusesineja Nate Mercereau, ja nad m\u00f5lemad tunduvad omal moel kosmosega kontakti otsivat. K\u00f5igepealt au ja kiitus Blood Incantationile, kes on endaga koos v\u00f5tnud tuurile kaasa artisti, kellega jagatakse selgelt tunnetust, aga mitte stiili.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" data-photo-id=\"3674689\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/06\/3674689h9be1t24.jpg\"\/>Blood Incantation<\/p>\n<p>J\u00e4rjekordse ream\u00f6riseja asemel astub lavale Nate Mercereau, sooloartistist multiinstrumentalist (noh, s\u00fclearvuti-kitarr-kombo juba minu arvates lubab seda tiitlit kasutada, sest kaks on ju multi!), kes oma ebamaiselt futuristliku kitarri seest hakkab v\u00e4ga imelikke h\u00e4\u00e4li v\u00e4lja pigistama. Tundub, et see ongi tema l\u00e4biv modus operandi, sest muusika k\u00f5lab tal tihtipeale nagu mingi eriti hea retrofuturistlik s\u00fcnt-gruuv a la Uku Kuut, aga juba esimese plaadi \u00fcmbrisel seisab trotslik lause &#8220;no keyboards were used in the making of this record&#8221;. M\u00f5nus mustkunst, ja laivis on seda n-\u00f6 trikkide selgitamist v\u00f5imalik vahetult n\u00e4ha, kui oma silmaga n\u00e4ha saab, et t\u00f5esti k\u00f5ik need helid tulevad kitarrist.<\/p>\n<p>Kuigi, pean \u00fctlema, et kui kontsert on selline visuaalselt v\u00f5rdlemisi v\u00e4he aistingut pakkuv \u00f5ppevideo sellest, kuidas helid tekivad, siis plaatidel kaob ta taas anon\u00fc\u00fcmsusse ja kardina taha ning j\u00e4\u00e4b vaid eriti \u00e4ge lo-fi groove, millel lased lihtsalt voolata ja ei m\u00f5tle liialt sellele, kes v\u00f5i kuidas. Soovitan kindlasti. Igatahes on ka tema esituses midagi kosmose poole p\u00fcrgivat, aga Mercereau pole mingi hyperdrive-kiiruse\u00fcletaja ja kosmiline liiklushuligaan nagu Han Solo. Tal pole kuskile kiiret, aga l\u00e4bi kosmiliste avaruste uidates viib ta pruunis nahkkingas ja valgelt sokistatud jalg meid t\u00f5esti kohati sinna, kus inimkond veel kunagi l\u00e4inud ei ole.\u00a0<\/p>\n<p>Kui aga Mercereau tripp on loomult sisekosmiline, endasse vaatav ja teisi liike, kellega kommunikatsiooni astuda, ta oma ekslemistel ei kohta, siis t\u00e4naseks kosmilise death metal&#8217;i s\u00fcnon\u00fc\u00fcmiks t\u00f5usnud Blood Incantation laseb end paeluda maav\u00e4liste iidtsivilisatsioonide v\u00f5imalikust olemasolust.<\/p>\n<p>Peab tunnistama, et kosmilise death metal&#8217;i vallas on Blood Incantation iga j\u00e4rjekordse \u00fcllitisega astunud l\u00e4hemale selle stiili legendile Nocturnusele, ja minu jaoks n\u00fc\u00fcd teine tipptasemel ja selgelt eristatav tegija selles omas spetsiifilises alajaotuses. Nende suhe Eestiga peegeldab nende karj\u00e4\u00e4rik\u00f5verat. 2017 m\u00e4ngisid nad kiirust just parasjagu \u00fcles v\u00f5tva underground-b\u00e4ndina keldriklubis Rockstar&#8217;s (v\u00f5i nagu nad ise \u00fctlesid, &#8220;eelmine kord m\u00e4ngisime &#8220;Woodstockis&#8221;, mis k\u00f5lab ju p\u00e4ris \u00e4gedalt niiviisi maha \u00f6elduna&#8221;) ainult diehard-UG metal-rahvale.<\/p>\n<p>N\u00fc\u00fcd aga juba maa peal, Paavli klubis, kuhu julgeb sisse astuda ka skeenest v\u00e4ljastpoolt ja rahvast vaadates oligi v\u00e4ga kirju seltskond koos. Kui esimese kontserdi toimumise fakt oli justkui mingi v\u00e4ike ime, siis n\u00fc\u00fcd, suure plaadifirma all tegutsedes, on lennuk\u00f5rgust ja haaret juba piisavalt, et ka Eesti plaanidesse mahuks.<\/p>\n<p>Blood Incantationi j\u00e4\u00e4b \u00fchelt poolt kindlaks oma s\u00fcrreaalsele ja toorele death metal&#8217;ile \u2013 absurdsetes riffides on omahagu Morbid Angelit, kes k\u00fcll huvitub rohkem dimensioonidevaheliste v\u00e4ravate lahtimuukimisest, aga ka n\u00e4iteks albumi &#8220;Gateways to Annihilation&#8221; kaanel on ka midagi musta augu laadset pluss iidse tsivilisatsiooni skulptuurid ning &#8220;Formulas Fatal to the Flesh&#8221; sobib samuti kuidagi h\u00e4sti Blood Incantationiga kokku nii muusikas kui visuaalias \u2013 ja teisalt integreerib brutaalsesse metalisse pikki progepassaa\u017ee, mis meenutavad kohati giallo-heliribasid, siis j\u00e4lle Pink Floydi. Kokkuv\u00f5ttes m\u00f5jus segu, mis innustab t\u00f5esti ka endas neid portaale \u00fcles otsima ja lahti tegema, mis lubaksid teistsuguse tegelikkusega kontakti astuda.\u00a0<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" data-photo-id=\"3674698\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/06\/3674698h2347t24.jpg\"\/>Blood Incantation<\/p>\n<p>Kontserdi \u00fclesehituselt on asi lihtne: alustuseks m\u00e4ngitakse lugusid viimaselt plaadilt &#8220;Absolute Elsewhere&#8221;, aga kuna plaadil ongi vaid kaks lugu, 20-minutine &#8220;Stargate&#8221; ja 23-minutine &#8220;The Message&#8221;, siis kantakse esimese kolmveerandtunniga kogu album ette. Tehniline, brutaalne, musikaalne ja galaktiline segu metal&#8217;ist ja progest on \u00fcks viimaste aastate meedej\u00e4\u00e4vamaid. Lisaks p\u00f5hinelikule, mis on algusest peale muutmatuna p\u00fcsinud (kuigi bassimees liitus m\u00f5ned aastad p\u00e4rast nullpunkti, demodel ja esimesel EP&#8217;l aeti ilma bassita l\u00e4bi) oli laval ka lives\u00fcndim\u00e4ngija John Gami\u00f1o, kelle tegevusest v\u00f5iks k\u00fcll lihtsalt teha Mercereau omast vastupidise t\u00f5demuse &#8220;Yes, keyboards were used making this concert&#8221;, kuna mees moduleeris omal naba paigast.<\/p>\n<p>Eriti \u00e4gealt oli lahendatud meeste &#8220;h\u00fcdratsioonipaus&#8221; nagu Ameerikas kombeks, teame ka jalka-MM&#8217;ilt.\u00a0 K\u00f5ik kadusid lavalt. J\u00e4id vaid mees ja \u0161unt ning v\u00f5biseva kuminana alla laskuv heli, mis meenutas lendava taldriku maandumist. Kui taldrikumootor taas tuurid \u00fcles v\u00f5ttis, sai iga\u00fcks aru, et n\u00fc\u00fcd varsti peavad tulnukad ka lavale naasma.\u00a0<\/p>\n<p>Kahe avaloo (v\u00f5i siis \u00fche avaplaadi) j\u00e4rel m\u00e4ngiti nende esimest albumit sisse juhatav &#8220;Vitrification of Blood (Part 1)&#8221;, et t\u00f5estada, kuidas ka ekstreemsem k\u00fclg endiselt neis edasi tiksub. Seej\u00e4rel &#8220;Giza Power Plant&#8221; mulle vast isegi k\u00f5ige s\u00fcdamel\u00e4hedasemalt vahealbumilt &#8220;Hidden History of the Human Race&#8221;, ja viimasena leidis looga \u00e4ram\u00e4rkimist ka nende vahepealne EP &#8220;Luminescent Bridge&#8221;.\u00a0<\/p>\n<p>Algusest peale seisis laval T\u0161ehhovi laetud p\u00fcssi analoogina kaks suurt gongi. Sealt peab ju \u00fcks korralik kolakas v\u00e4lja tulema! Ja eks oligi viimase loo eel n\u00e4ha gongide duelli, mis l\u00f5ppes s\u00fcnkroonse p\u00f5rakaga. Uudsed elamused iga p\u00e4ev, kui mitte tund ja minut.<\/p>\n<p>Kokkuv\u00f5ttes: hetke tipptegijad andsid erakordselt \u00e4geda kontserdi. B\u00e4ndi laulja Paul Riedl pole ka mingi p\u00f5mmpea, juba eelmisel korral esines ta mingite lahedalt esoteeriliste s\u00f5nav\u00f5ttudega teaduse ja m\u00fcstika piiril ning n\u00fc\u00fcd suutis ta rahvale m\u00e4lu s\u00e4ilimise (memory retention) teooriat selgitades selle p\u00f6\u00f6rata hoopis manitsuseks, et k\u00f5ike filmiv h\u00e4rra eesreas oma telefoni kinni paneks. Tolleks ajaks paar klippi juba telefoni haaranuna sain turvaliselt \u00fchineda hukkam\u00f5istuga.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" data-photo-id=\"3674695\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/06\/3674695hf1aat24.jpg\"\/>Blood Incantation<\/p>\n<p>Aga tegelikult ka: varastage see m\u00e4lestus endale ekraani vahendusel, aga \u00fchest-kahest piisab. Ja fotograafidele ka: ausalt pole vaja mitutsadat pilti teha, tehke \u00fcks ja hea! Ning soovitavalt esimese paari loo jooksul. Edaspidi mosh&#8217;ige nagu teised normaalsed inimesed. Ja leidke endas sisemine Fox Mulder, sest, ma \u00fctlen teile, seal kuskil on nemad.\u00a0<\/p>\n<p>Ma tahan seda uskuda.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Inimputukas on ikka, pea kuklas ja l\u00f5ug p\u00fcsti, taevasse vahtinud ja p\u00fc\u00fcdnud aru saada, mida see l\u00f5putu laotus&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":217263,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[16],"tags":[87044,28845,37,33,35,173,34,36,140,144,87045,52528,3286],"class_list":["post-217262","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-meelelahutus","tag-blood-incantation","tag-death-metal","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-entertainment","tag-estonia","tag-estonian","tag-meelelahutus","tag-muusika","tag-nate-mercereau","tag-paavli","tag-paavli-kultuurivabrik"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116839334009164813","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/217262","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=217262"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/217262\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/217263"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=217262"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=217262"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=217262"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}