Kaitsev\u00e4e akadeemia (KVA) hakkab s\u00fcgisest ohvitserideks koolitama ka muu k\u00f5rgharidusega inimesi ning seda ajal, mil kaitsev\u00e4el on vaja t\u00e4ita 500 t\u00fchja ning 400 loodavat ametikohta.<\/p>\n
KVA teatas, et taastab maav\u00e4e nooremohvitseri kursuse, mis pakub s\u00f5jalist lisaharidust juba k\u00f5rghariduse ning s\u00f5jalise baashariduse omandanud ehk s\u00f5duri baaskursuse ajateenistuses v\u00f5i kaitseliidus l\u00e4binud isikutele.<\/p>\n
Aasta ja neli kuud pikk kursus sisaldab aastapikkust \u00f5ppeaega, mis toimub osaliselt koos KVA rakendushariduses \u00f5ppijatega ning nelja kuu pikkust teenistuspraktikat kaitsev\u00e4e \u00fcksuse juures.<\/p>\n
Kuigi s\u00fcgisest hakatakse pakkuma haridust vaid maav\u00e4eohvitseridele, siis KVA \u00f5ppekavade arendusgrupi \u00fclem Lauri Kriisa s\u00f5nul on edaspidi plaanis neid ka teistele v\u00e4eliikidele laiendada.<\/p>\n
Kriisa \u00fctles, et sarnane kursus oli akadeemias ka umbes 20 aastat tagasi ning selle kaudu sai kaitsev\u00e4gi endale juurde palju teenistuses kaugele j\u00f5udnud ohvitsere.<\/p>\n
Samas r\u00e4\u00e4kis kaitsev\u00e4e peastaabi \u00fclem kindralmajor Vahur Karus eelmisel aastal ajakirjanduses 500 s\u00f5jalisest ametikohast, mida vaja t\u00e4ita ning veel 400 uuest loodavast ametikohast, mis aastani 2030 juurde tekivad. Samu numbreid kinnitati ERR-ile ka n\u00fc\u00fcd.<\/p>\n
Kuigi Kriisa j\u00e4ttis vastamata k\u00fcsimusele, kas kursuse avamise p\u00f5hjus seisneb tegevv\u00e4elaste puuduses, tundub numbritele otsa vaadates lisav\u00f5imaluste tekitamine puuduolevate ametikohtade t\u00e4itmiseks loogiline samm kaitsev\u00e4e poolt.<\/p>\n
Tegelikult ei ole ohvitseriks saamise variante kaitsev\u00e4es vaid kaks, rakendusk\u00f5rgharidus ja n\u00fc\u00fcd k\u00f5rghariduse baasil kursus, vaid hoopis kolm.<\/p>\n
V\u00f5imalik on lisaks veel ajateenistuses l\u00e4bida reservohvitseri p\u00f5hikursus, kus omandatakse ohvitseriharidus seitsme n\u00e4dalaga, millele, t\u00f5si k\u00fcll, eelneb ka viis n\u00e4dalat nooremallohvitseri kursust, mille v\u00f5ib \u00f5ppe osaks lugeda.<\/p>\n
Kaitsev\u00e4gi on juba m\u00f5ne aasta ohvitseridena ka sellised inimesi t\u00f6\u00f6le v\u00f5tnud ning seega on kaitsev\u00e4kke k\u00f5rgharidusega minnes v\u00f5imalik ohvitseriks ka saada kolmekuise haridusega. V\u00e4hemalt teoreetiliselt on v\u00f5imalik ametisse astuda lipnikuna ning ilma k\u00f5rghariduseta, kuid kuna sealt j\u00e4rgmine samm ehk nooremleitnantiks saamine eeldab k\u00f5rgharidust, ei ole selline liikumine levinud.<\/p>\n
Sarnaselt KVA rakendusk\u00f5rgharidus\u00f5ppes \u00f5ppijatega on kursuse l\u00f5petajatel kaitsev\u00e4e ees ka kohustused. Kui KVA ohvitseri\u00f5ppe l\u00f5petaja peab kursuse l\u00f5ppedes teenima v\u00e4hemalt kolm aastat kaitsev\u00e4es v\u00f5i vastasel juhul peavad nad teatud summa h\u00fcvitama, siis ka t\u00e4ienduskursuse l\u00e4bijatel on samasugused eeldused.<\/p>\n
“Tegemist on ressursimahuka koolitusega. Kursuse l\u00f5petamisel (v\u00f5i selle poolelij\u00e4tmisel) on osalejal kohustus h\u00fcvitada riigi tehtud kulutused kas kahekordse \u00f5pingute aja pikkuse teenistusega kaitsev\u00e4es v\u00f5i rahaliselt,” s\u00f5nas kolonelleitnant Kriisa.<\/p>\n
KVA-s \u00f5ppijatele on lisaks v\u00e4hemalt 1800 euro suurusele kuupalgale tagatud muud h\u00fcved nagu n\u00e4iteks tasuta \u00f6\u00f6bimine kooli \u00fchiselamus, arstiabi ning ka spordih\u00fcvitis.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kaitsev\u00e4e akadeemia (KVA) hakkab s\u00fcgisest ohvitserideks koolitama ka muu k\u00f5rgharidusega inimesi ning seda ajal, mil kaitsev\u00e4el on vaja…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":217282,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,21724,2645,1014,28,29,88898,19,25,88899,23,24,22,20,30],"class_list":["post-217281","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-uldised-uudised","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-kaitsevae-akadeemia","tag-kaitsevagi","tag-korgharidus","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-lauri-kriisa","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-puuduvad-sojavaelased","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116839396582058604","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/217281","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=217281"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/217281\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/217282"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=217281"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=217281"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=217281"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}