V\u00e4ljaandega r\u00e4\u00e4kinud kolme ametniku s\u00f5nul soovib Prantsusmaa tugevdada EL-i v\u00e4lisasjade k\u00f5rge esindaja rolli, kellena t\u00f6\u00f6tab praegu Kaja Kallas. Saksamaa seisukoht on palju ebaselgem, kuid m\u00f5ned Berliini ametnikud on k\u00e4inud v\u00e4lja vastupidise m\u00f5tte: Kallase volitusi tuleks hoopis k\u00e4rpida ja anda need \u00fcle Euroopa Komisjonile.<\/p>\n
Valitsuste ja EL-i k\u00f5rgeimate ametnike seas valitseb tunne, et miski peab v\u00e4listeenistuse (EEAS) kohapealt muutuma, kuid pole selge, mis t\u00e4pselt.<\/p>\n
“K\u00f5igepealt tuleb selgeks teha, kes mida teeb,” \u00fctles Kallase eelk\u00e4ija Josep Borrell. “Selleks et EL saaks maailmas end kindlamalt kehtestada, peavad institutsioonide rollid olema selged… Sest kui pole teada, kes mille eest vastutab, ei saa loota ka m\u00f5jukusele.”<\/p>\n
Peaaegu k\u00f5ik Politico allikad n\u00f5ustuvad, et olukord on kiireloomuline: USA ja Hiina kasutavad oma huvide edendamiseks \u00fcha enam vahendeid alates kaubandus- ja t\u00f6\u00f6stuspoliitikast kuni tehnoloogiani, kuid EL-i poliitika kujundamine on endiselt killustunud. Kuigi v\u00e4listeenistus juhib v\u00e4lis- ja julgeolekupoliitikat, kontrollib Euroopa Komisjon paljusid j\u00f5uhoobasid ja rahalisi vahendeid, mida on vaja EL-i m\u00f5ju avaldamiseks v\u00e4lismaal.<\/p>\n
Kuigi suurtest muudatustest r\u00e4\u00e4gitakse reeglina suletud uste taga, leiab just Prantsusmaa, et on aeg sel teemal avalikku arutelu pidada.<\/p>\n
Prantsusmaa pooldab v\u00e4listeenistuse rolli tugevdamist<\/p>\n
Prantsusmaa on oma eelistuses juba kokku leppinud. Kolme ametniku ja Politico poolt n\u00e4htud aruteludokumendi kohaselt soovib Pariis laiendada v\u00e4listeenistuse juhi volitusi.<\/p>\n
Sellele aitab kaasa ka asjaolu, et praegune v\u00e4lisasjade k\u00f5rge esindaja Kaja Kallas kuulub tsentristlikku poliitilisse \u00fchendusse Renew \u2013 samasse Euroopa tasandi parteisse, kus on Prantsusmaa president Emmanuel Macron. Pariis toetas tugevalt Kallase ametisse nimetamist ka 2024. aastal.<\/p>\n
Suund tugevdada v\u00e4listeenistuse rolli on kogunud hoogu juba m\u00f5nda aega. Kui Prantsuse v\u00e4lisminister Jean-No\u00ebl Barrot esines m\u00e4rtsis v\u00e4listeenistuse suursaadikute aastakonverentsil, avaldas ta Kallasele toetust. \u00dche EL-i ja \u00fche Prantsuse ametniku s\u00f5nul kinnitas minister seda toetust ka kohtumisel Kallasega Pariisis 12. juunil.<\/p>\n
“Prantsusmaa toetab v\u00e4listeenistuse tugevdamist ja ministri seisukoht ei ole muutunud ajast, mil ta suursaadikute konverentsil selle n\u00f5rgestamise vastu s\u00f5na v\u00f5ttis,” \u00fctles veel \u00fcks Prantsuse ametnik.<\/p>\n
Mida see praktikas t\u00e4hendab ja kas teised olulised pealinnad, eriti Berliin, seda ettepanekut l\u00f5puks toetavad, on lahtine k\u00fcsimus, r\u00f5hutab Politico.<\/p>\n
Kui v\u00e4listeenistus loodi, panustas tuumarelva omav Prantsusmaa sellesse palju. Asutuse peasekret\u00e4riks l\u00e4hetas Pariis endise Washingtoni suursaadiku ja Euroopa diplomaatia veterani Pierre Vimont.\u00a0<\/p>\n
M\u00e4rgina Pariisi j\u00e4tkuvast panustamisest v\u00e4listeenistusse teatas Prantsusmaa eelmisel n\u00e4dalal, et Prantsuse v\u00e4lisministeeriumi raskekaallane David Cvach saab kaitsek\u00fcsimuste eest vastutavaks asepeasekret\u00e4riks. Selline samm v\u00f5imaldab Pariisil s\u00e4ilitada olulise ametikoha ning \u00fchtlasi tugevdada NATO ja EL-i vahelisi sidemeid.<\/p>\n
Prantsuse v\u00f5imud on muudatuste tempo osas erinevatel seisukohtadel. Macroni valitsusel on kiire institutsioonide kindlustamisega enne j\u00e4rgmise aasta presidendivalimisi, mis v\u00f5ivad arvamusk\u00fcsitluste kohaselt tuua v\u00f5imule euroskeptikud Jordan Bardella v\u00f5i Marine Le Peni. Prantsuse aruteludokumendis pakutakse v\u00e4lja ajakava, mis viidaks l\u00f5pule enne 2027. aasta valimisi.<\/p>\n
Samas soovib Pariis globaalse ebakindluse, eriti Ukraina s\u00f5ja ja Hormuzi v\u00e4ina konflikti t\u00f5ttu v\u00e4ltida EL-i diplomaatilise haru destabiliseerimist, m\u00e4rkis \u00fcks konfidentsiaalsete aruteludega kursis olev Prantsuse ametnik.<\/p>\n
Vastakad signaalid Saksamaalt<\/p>\n
Saksamaa soovid on v\u00e4hem selged eelk\u00f5ige sealse valitsuse olemuse t\u00f5ttu, mis kujutab endast liidukantsler Friedrich Merzi tsentristlik-parempoolsete kristlike demokraatide ja tsentristlik-vasakpoolsete sotsiaaldemokraatide koalitsiooni.<\/p>\n
“Berliinil puudub \u00fchtne v\u00e4lispoliitiline visioon,” \u00fctles Euroopa Parlamendi v\u00e4liskomisjoni kuuluv Saksa roheliste eurosaadik Hannah Neumann, kelle erakond on Berliinis opositsioonis. “Saan ka ise Berliinist vastakaid signaale olenevalt sellest, kellega r\u00e4\u00e4gin.”<\/p>\n
Kindel n\u00e4ib aga see, et Saksamaa soovib struktuurseid muudatusi EL-i v\u00e4lispoliitika t\u00f5hustamiseks, arvatavasti Euroopa Komisjoni volituste suurendamise kaudu, kinnitasid kaks Politicoga r\u00e4\u00e4kinud diplomaati p\u00e4rast arutelusid oma Saksa kolleegidega.<\/p>\n
Saksa valitsuse esindaja Br\u00fcsselis keeldus kommentaaridest.<\/p>\n
“V\u00e4lis- ja julgeolekupoliitika \u00fclesanded Br\u00fcsselis peavad olema nii selgelt piiritletud kui ka koondatud,” \u00fctles Saksamaa v\u00e4lisminister Johann Wadephul mais peetud k\u00f5nes. “Selleks tuleb Euroopa Liidu v\u00e4listeenistus Euroopa Komisjoniga tihedalt l\u00f5imida,” lisas ta.<\/p>\n
Samas k\u00f5nes kutsus Wadephul \u00fcles langetama v\u00e4lispoliitilisi otsuseid kiiremini, kasutades \u00fcheh\u00e4\u00e4lsuse asemel kvalifitseeritud h\u00e4\u00e4lteenamust. Ta m\u00f6\u00f6nis, et isegi mitte pool EL-i 27 liikmesriigist pole sellega n\u00f5us, ning lubas asja edendamiseks “p\u00f6\u00f6rduda k\u00f5igi liikmesriikide, sealhulgas nende poole, kes j\u00e4\u00e4vad skeptiliseks.<\/p>\n
Kolm v\u00f5imalikku mudelit<\/p>\n
Diplomaatide s\u00f5nul peavad muudatuste elluviimiseks nendega n\u00f5ustuma EL-i liidrid \u2013 seda eeldatavasti p\u00e4rast seda, kui Kallas ise on vastava ettepaneku esitanud. Protsess peaks l\u00f5pule j\u00f5udma enne Prantsusmaa valimisi aprillis. EL-i v\u00e4lisministrid alustavad k\u00fcsimuse arutamist septembri alguses Iirimaa idaranniku linnas Wicklow’s.<\/p>\n
Prantsusmaa aruteludokument, mida ametnikud ja diplomaadid kirjeldavad kui algfaasis olevat paberit stsenaariumide kaardistamiseks, esitab valikud EL-i v\u00e4lispoliitilise arhitektuuri reformimiseks.<\/p>\n
Dokumendis leitakse, et \u00fchenduse v\u00e4lispoliitilisi hoobasid “ei kasutata tingimata optimaalselt” ja kutsutakse \u00fcles tugevdama pealinnu esindava \u00fclemkogu rolli nende juhtimises.\u00a0<\/p>\n
Kahelehek\u00fcljelises dokumendis visandatakse kolm v\u00f5imalikku mudelit: Euroopa Komisjonile suuremate volituste andmine, v\u00e4listeenistuse nihutamine \u00fclemkogule l\u00e4hemale v\u00f5i m\u00f5lema institutsiooni samaaegne tugevdamine.<\/p>\n
Kolmanda variandi kohaselt saaks Kallas Euroopa Komisjonis m\u00e4rgatavalt suurema v\u00f5imu. Temast saaks esimene juhtiv asepresident, kelle alluvusse kuuluksid volinikud ja peadirektoraadid, mis vastutavad selliste valdkondade eest nagu v\u00e4lisasjad, kaubandus ja arengukoost\u00f6\u00f6.<\/p>\n
Dokumendi kohaselt v\u00f5iks viimane mudel, mis on diplomaatide ja anal\u00fc\u00fctikute s\u00f5nul Pariisi eelistus, osutuda vastuv\u00f5etavaks ka Euroopa Komisjonile. Ometi v\u00f5ib see kujuneda keeruliseks, arvestades Kallase ja komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni keerulisi suhteid.<\/p>\n
Prantslased ei soovi von der Leyeni rolli tugevnemist<\/p>\n
Prantslased ei soovi anda von der Leyenile rohkem v\u00f5imu, \u00fctles Pariisis asuva m\u00f5ttekoja Jacques Delors’i Instituudi teadur Guillaume Duval, kes oli varem Borrelli k\u00f5nekirjutaja.<\/p>\n
Prantsusmaa soovib “selget hierarhilist struktuuri Euroopa Komisjoni sees,” s\u00f5nas Duval.<\/p>\n
“Pariisi jaoks on p\u00f5hik\u00fcsimus saada komisjoni sisse v\u00e4ga tugev v\u00e4lisasjade ja julgeolekupoliitika asepresident,” \u00fctles ta. “Oleks loogiline, kui v\u00e4listeenistusest saaks \u00fcks komisjoni peadirektoraatidest, mida ei juhi mitte komisjoni president, vaid k\u00f5rge esindaja komisjoni asepresidendina ja \u00fchtlasi \u00fclemkogu liikmena.”<\/p>\n
Kallas t\u00e4idab juba praegu kahte rolli: ta on nii Euroopa Komisjoni asepresident kui ka EL-i v\u00e4lis- ja kaitseministrite kohtumiste eesistuja. Praktikas aga ei ole k\u00f5rgel esindajal teiste volinike \u00fcle tegelikku v\u00f5imu, v\u00e4itis Duval.<\/p>\n
Ta t\u00f5i n\u00e4iteks eelmise komisjoni koosseisu. Borrelli ametiajal v\u00f5ttis toonane laiendusvolinik Oliv\u00e9r V\u00e1rhelyi Iisraeli-poliitikas juhtrolli ning tegi, mida tahtis, Borrelliga n\u00f5u pidamata. Kui Borrell kaebas, oli V\u00e1rhelyil von der Leyeni toetus.\u00a0<\/p>\n
Kelle k\u00e4es on rahakott<\/p>\n
M\u00f5ned muudatused EL-i v\u00e4lispoliitika toimimises on juba vaikselt aset leidnud. Kuna von der Leyen on pikka aega n\u00f5udnud “geopoliitilisemat” komisjoni, on v\u00e4listeenistuse loomisel 2010. aastal tehtud kompromiss surve all. Pandeemia ajal n\u00e4itas von der Leyen, et suudab komisjoni rolli laiendada, koordineerides \u00fchenduse vaktsiinioste.<\/p>\n
Euroopa Komisjonile veelgi suurema v\u00e4lispoliitilise rolli andmine t\u00e4hendaks selle suuna j\u00e4tkamist.<\/p>\n
Osa sellest saavutataks lihtsalt v\u00e4listeenistuse rahastuse v\u00e4hendamise teel, nentis Politico.<\/p>\n
Kuigi v\u00e4listeenistus vastutab suure osa EL-i v\u00e4lis- ja julgeolekupoliitika eest, asuvad rahalised vahendid suures osas mujal. V\u00e4listeenistuse ligi 900 miljoni euro suurune eelarve on suunatud peamiselt halduskuludeks, nagu personal, hooned ja EL-i esindused v\u00e4lismaal. Seevastu arenguprogrammid saavad umbes 11 miljardit eurot, kuid kuuluvad l\u00f5puks Euroopa Komisjoni p\u00e4devusse.<\/p>\n
Ehkki oleks liialdus seostada k\u00f5iki v\u00e4listeenistuse struktuuri vigu isikutega, r\u00f5hutavad diplomaadid nende seost. K\u00f5ik neli poliitikut, kes on v\u00e4listeenistuse loomisest saadik k\u00f5rge esindaja ametit pidanud \u2013 Briti Catherine Ashton, Itaalia Federica Mogherini, Hispaania Josep Borrell ja praegune esindaja Kaja Kallas \u2013, on selles s\u00fcsteemis navigeerida p\u00fc\u00fcdes saanud tugeva kriitika osaliseks.<\/p>\n