Reformierakonna ja Eesti 200 koalitsioonilepingusse sai lubadus lahendada puuk\u00fc\u00fcrnike probleem, seades puuk\u00fc\u00fcrnike tegevusele piirid. Justiitsminister Liisa Pakosta t\u00f6\u00f6tas n\u00fc\u00fcd v\u00e4lja ka konkreetse plaani, kuidas seda teha.<\/p>\n
Pakosta selgitas ERR-ile, et Eestis on praegu palju omanikke, kes hoiavad oma kortereid v\u00f5i maju t\u00fchjana ega julge neid v\u00e4lja \u00fc\u00fcrida, sest \u00fc\u00fcrimisel v\u00f5ivad tekkida v\u00e4ga t\u00f5sised probleemid.\u00a0<\/p>\n
“Meil on Eestis inimesi, kes elavad \u00fches kohas kuus kuud, liiguvad j\u00e4rgmisse kohta, elavad seal v\u00e4hemalt pool aastat ja ei maksa j\u00e4lle midagi,” kirjeldas Pakosta.<\/p>\n
Kui reeglid oleksid paindlikumad, siis julgustaks see Pakosta s\u00f5nul rohkemaid omanikke kaaluma elamispinna v\u00e4lja\u00fc\u00fcrimist. See tooks aga kaasa elavama \u00fc\u00fcrituru.<\/p>\n
Praegu \u00fctleb seadus n\u00e4iteks, et \u00fc\u00fcrileandja tohib lepingu \u00fcles \u00f6elda siis, kui v\u00f5lgnetav \u00fc\u00fcr \u00fcletab kahe kuu \u00fc\u00fcrisumma.<\/p>\n
“See t\u00e4hendab, et \u00fc\u00fcrileandja peab ootama kaks kuud, aga samal ajal jooksevad k\u00f5ik kommunaalkulude tasud ja \u00fc\u00fcrileandjal j\u00e4\u00e4b \u00fc\u00fcr saamata,” \u00fctles Pakosta.<\/p>\n
Koosk\u00f5lastusele saadetud eeln\u00f5u j\u00e4rgi teeb justiitsministeerium ettepanku, et \u00fc\u00fcrileandja saaks \u00fc\u00fcrilepingu erakorraliselt \u00fcles \u00f6elda ka juba siis, kui \u00fc\u00fcrnikul on tasumata \u00fche kuu \u00fc\u00fcr.<\/p>\n
Tasakaalustamiseks peab \u00fc\u00fcrileandja andma v\u00f5lgnevuse tasumiseks senise 14 p\u00e4eva asemel 30-p\u00e4evase lisat\u00e4htaja. Kui selleks ajaks pole v\u00f5lgnevus makstud, siis loetakse leping kohe \u00fcles\u00f6elduks.<\/p>\n
Kui \u00fc\u00fcrniku ja \u00fc\u00fcrileandja vaidlus peaks j\u00f5udma kohtusse, siis tekib kohtutel kohustus m\u00e4\u00e4rata eluruumi vabastamise t\u00e4htaeg otse kohtuotsuses.<\/p>\n
V\u00e4ltimaks olukordi, kus v\u00e4ljat\u00f5stmise venitamiseks tuuakse korterisse uusi elanikke, hakkaks n\u00fc\u00fcd \u00fc\u00fcrniku vastu tehtud kohtuotsus kehtima ka teistele \u00fc\u00fcrnikuga koos elavatele inimestele. Neid on edaspidi v\u00f5imalik v\u00e4lja t\u00f5sta ilma eraldi kohtumenetlust algatamata.<\/p>\n
“Praegu on selline olukord, kus kohtuotsusega m\u00e4\u00e4ratakse, et inimene peab korterist v\u00e4lja kolima, aga samal ajal kehtib meil \u00f5igus, et \u00fc\u00fcrnik saab \u00fc\u00fcritavale pinnale v\u00f5tta ka enda pereliikme. Inimene elab seal justkui edasi, sest kohtuotsus kehtib ainult konkreetse \u00fc\u00fcrniku, aga mitte tema pereliikmete kohta,” selgitas Pakosta.<\/p>\n
Omanikud: meid ei ole vaja kaitsta<\/p>\n
Koduomanikke koondava omanike keskliidu juht Andry Krass r\u00e4\u00e4kis, et neil on tegelikult keeruline aru saada, mis probleemi valitsus lahendab.<\/p>\n
“Omanikud ise ei ole ennast palunud kaitsta,” lisas ta.<\/p>\n
2021. aasta rahvaloenduse j\u00e4rgi elas viiendik Eesti leibkondadest \u00fc\u00fcritud korteris v\u00f5i eramus. K\u00f5ige rohkem elati kahetoalistes korterites.<\/p>\n
Andry Krass \u00fctles, et kuna \u00fc\u00fcrnikud on paratamatult n\u00f5rgemas positsioonis, siis on ka m\u00f5istlik, et seadus kaitseb rohkem just \u00fc\u00fcrnikke.\u00a0<\/p>\n
“Meie ei ole t\u00e4hele pannud, et see on paljude omanike probleem. Kindlasti on omanikke, kellel on see probleem, aga me peame arvestama ka sellega, et see on nende valik. Eluruumi \u00fc\u00fcrile andmine ei ole Eesti Vabariigis kohustuslik. See on iga omaniku enda valik, mida ta oma varaga teeb. Kui ta otsustab eluruumi \u00fc\u00fcrile anda, siis ta peab arvestama, et sellega kaasnevad ka kohustused,” s\u00f5nas Krass.\u00a0<\/p>\n
Makseraskustes \u00fc\u00fcrnikud v\u00f5ivad sagedamini kodust ilma j\u00e4\u00e4da<\/p>\n
Eeln\u00f5u seletuskirjas on m\u00e4rgitud, et plaanitavad muudatused soodustavad \u00fc\u00fcrnikel paremat maksedistsipliini \u00fc\u00fcri ja k\u00f5rvalkulude tasumisel.<\/p>\n
Lisatakse, et \u00fcldjuhul t\u00e4idavad \u00fc\u00fcrnikud \u00fc\u00fcrilepingust tulenevaid kohustusi t\u00e4htaegselt ning kui esinebki makseviivitusi, on nende p\u00f5hjus sageli inimlik unustamine v\u00f5i ajapuudus, mitte makseraskused.<\/p>\n
Samas m\u00f5jutavad justiitsministeeriumi hinnangul plaanitavad muudatused negatiivselt seda osa \u00fc\u00fcrnikest, kel esinevad makseraskused. Need v\u00f5ivad olla n\u00e4iteks inimesed, kel on madalam sissetulek, sotsiaalsed v\u00f5i toimetulekuprobleemid v\u00f5i paljulapseline pere.<\/p>\n
“Kokkuv\u00f5ttes toovad kavandatavad muudatused kaasa \u00fc\u00fcrnike seadusest tuleneva kaitse v\u00e4henemise v\u00f5rreldes kehtiva regulatsiooniga. Sellega kaasneb risk, et makseraskustesse sattunud \u00fc\u00fcrnikud ja nende pereliikmed v\u00f5ivad senisest sagedamini j\u00e4\u00e4da eluasemest ilma, mis omakorda v\u00f5ib suurendada survet sotsiaals\u00fcsteemile,” m\u00e4rgib ministeerium.<\/p>\n
Kinnisvaraliit: \u00fc\u00fcrisuhted v\u00f5iksid olla paindlikumad<\/p>\n
Hoopis teisel seisukohal on aga T\u00f5nu Toompark kinnisvarafirmade liidust, kes \u00fctles, et \u00fc\u00fcrimisega seotud seadusandlus v\u00f5iks olla Eestis palju paindlikum. Ta \u00fctles, et t\u00e4htajatu lepingu saab praegu n\u00e4iteks \u00fcles \u00f6elda vaid kolmekuulise etteteatamisajaga ning see ei ole \u00f5ige.<\/p>\n
“Lepingu s\u00f5lmimise ja l\u00f5petamise kokkulepped v\u00f5iksid l\u00e4htuda sellest, mida \u00fc\u00fcrnik ja \u00fc\u00fcrileandja kokku lepivad. Need ei peaks l\u00e4htuma seaduse rangetest piiridest, mis selgelt selliste ekstreemolukordade puhul on \u00e4\u00e4rmiselt pikad ja k\u00f5ik kivid on visatud \u00fc\u00fcrileandja kapsaaeda. \u00dc\u00fcrileandja peab tasuma k\u00f5ik kulud, sisuliselt teades ette, et ega neid kulusid keegi kinni ei maksa,” r\u00e4\u00e4kis Toompark.<\/p>\n
Toompark selgitas, et Eestis on mitmeid tuhandeid v\u00e4ikeseid \u00fc\u00fcrileandjaid, kes \u00fc\u00fcrivad \u00fcht v\u00f5i kaht korterit. Kui sarnasele v\u00e4iksemale \u00fc\u00fcrileandjale satub aga puuk\u00fc\u00fcrnik, kes \u00fc\u00fcri ei makse ja v\u00e4lja ka ei koli, siis v\u00f5ib see olla \u00fc\u00fcrileandja jaoks v\u00e4ga raskete tagaj\u00e4rgedega.<\/p>\n
“N\u00e4iteks pangalaenu peab \u00fc\u00fcrileandja ikkagi maksma, kohustused \u00fchistu ees on j\u00e4tkuvalt olemas ja kui raha sisse ei tule, mis on plaanitud nende kulude v\u00f5i v\u00e4ljaminekute katmiseks, v\u00f5ib see olla v\u00e4ga valus. Seet\u00f5ttu iseenesest on v\u00f5imalused, kuidas \u00fc\u00fcrnikust m\u00f5istliku aja jooksul lahti saada, t\u00e4itsa asjakohased,” s\u00f5nas Toompark.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Reformierakonna ja Eesti 200 koalitsioonilepingusse sai lubadus lahendada puuk\u00fc\u00fcrnike probleem, seades puuk\u00fc\u00fcrnike tegevusele piirid. Justiitsminister Liisa Pakosta t\u00f6\u00f6tas…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":217760,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,691,28,29,19,25,53571,23,24,22,20,79513,30],"class_list":["post-217759","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-kinnisvara","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-puukuurnik","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-uurisuhted","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116842640631850942","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/217759","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=217759"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/217759\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/217760"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=217759"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=217759"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=217759"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}