Eestis ei ole tekstiilij\u00e4\u00e4tmete liigiti kogumise ja ringlussev\u00f5tu s\u00fcsteemid eriti arenenud ning toiduj\u00e4\u00e4tmeid tekib samuti v\u00e4ga palju. Et nende kogust v\u00e4hendada, on kliimaministeerium saanud valmis eeln\u00f5u, mis paneb paika uued kohustused.<\/p>\n
2030. aastaks peaks toidut\u00f6\u00f6stused v\u00e4hendama toiduj\u00e4\u00e4tmete teket v\u00e4hemalt k\u00fcmne protsendi v\u00f5rra, koguni 30 protsendi v\u00f5rra peaks aga j\u00e4\u00e4tmete teke v\u00e4henema tarbimise tasandil, kus praegu tekib elaniku kohta aastas keskmiselt 90 kilogrammi toiduj\u00e4\u00e4tmeid. Nende hulk peaks eeln\u00f5u j\u00e4rgi kahanema nii kodudes, suuremates poodides, hulgim\u00fc\u00fcjatel kui ka toitlustusettev\u00f5tetel.<\/p>\n
Kliimaministeeriumi j\u00e4\u00e4tmekorralduse valdkonna juht Kristel Kibin \u00fctles ERR-ile, et tegemist on riigi tasandil seatava sihtarvuga ning\u00a0seet\u00f5ttu tuleb see eesm\u00e4rk saavutada \u00fchise panusena.<\/p>\n
“Ettev\u00f5tted\u00a0saavad\u00a0v\u00e4hendada oma tegevuses tekkivaid toiduj\u00e4\u00e4tmeid ning kodumajapidamiste puhul panustatakse eelk\u00f5ige teadlikkuse t\u00f5stmisse\u00a0ja tarbimisharjumuste kujundamisse,” selgitas ta.<\/p>\n
Kodudes tekkivate toiduj\u00e4\u00e4tmete v\u00e4hendamisel on r\u00f5hk eelk\u00f5ige teadlikkuse suurendamisel ja selleks korraldab riik teavituskampaaniaid “Austa toitu j\u00e4\u00e4gitult” ning toetab keskkonnainvesteeringute keskuse toetusmeetme kaudu ka praktilisi lahendusi j\u00e4\u00e4tmete tekke v\u00e4hendamiseks.<\/p>\n
Regionaal- ja p\u00f5llumajandusministeerium p\u00fc\u00fcab t\u00f5sta teadlikkust\u00a0toidu s\u00e4ilivusaja m\u00e4rgistuste\u00a0teemal. N\u00e4iteks on nad Kibina s\u00f5nul innustanud toidutootjaid kasutama v\u00f5imalusel “parim enne” m\u00e4rgistust “k\u00f5lblik kuni”\u00a0asemel.\u00a0<\/p>\n
Ka kohalikud omavalitsused saavad eeln\u00f5uga kohustuse k\u00e4sitleda oma j\u00e4\u00e4tmekavades tegevusi, mis on suunatud toiduj\u00e4\u00e4tmete tekke v\u00e4hendamiseks.<\/p>\n
“Omavalitsustel on v\u00f5imalik n\u00e4iteks teha\u00a0elanikele\u00a0teavitust, seada toiduj\u00e4\u00e4tmete v\u00e4hendamine eesm\u00e4rgiks lasteaia- ja koolitoidu hangetes ning toetada\u00a0toidujagamiskappide\u00a0tegevust,” \u00fctles Kibin ja lisas, et tarbijak\u00e4itumist saab m\u00f5jutada ka ettev\u00f5tete s\u00f5numitega, n\u00e4iteks toodete m\u00e4rgistuse, s\u00e4ilivust\u00e4htaja valiku, portsjonite suuruse ja muu sellisega.<\/p>\n
Suuremad jae- ja hulgikaubandusettev\u00f5tted, toidut\u00f6\u00f6stused ja toitlustusettev\u00f5tted peavad hakkama pidama arvestust tekkivate toiduj\u00e4\u00e4tmete ja annetatud toidu koguste \u00fcle. \u00dchtlasi tuleb neil koostada toiduj\u00e4\u00e4tmete tekke v\u00e4ltimise tegevuskava.<\/p>\n
Lisaks peavad suuremad jaem\u00fc\u00fcjad ja toidut\u00f6\u00f6stused avaldama oma veebilehel annetatud toidu osakaalu maha kantud toidust. Eeln\u00f5u seletuskiri toob v\u00e4lja, et \u00fcks p\u00f5hilisi tegevusi toiduj\u00e4\u00e4tmete tekke v\u00e4hendamisel on toidu annetamise ja muul viisil inimtarbimiseks \u00fcmberjaotamise edendamine.<\/p>\n
Seet\u00f5ttu peavad toituk\u00e4itlejad, v\u00e4lja arvatud toitlustusettev\u00f5tted, tegema toidupangale ja teistele toidu \u00fcmberjaotamise organisatsioonidele ettepanekuid annetamise koost\u00f6\u00f6lepinguteks.<\/p>\n
Kiirmoe tootjad hakkavad k\u00f5rgemat tasu maksma<\/p>\n
Muudatused puudutavad ka tekstiilij\u00e4\u00e4tmeid, mille v\u00e4hendamisele pole erinevalt toiduj\u00e4\u00e4tmetest sihtarvu seatud. Eestis tarbitakse aastas elaniku kohta 12,2 kilogrammi r\u00f5ivaid ja kodutekstiile aastas, millele lisandub 3,1 kilogrammi kasutatud tekstiile. Tekstiilij\u00e4\u00e4tmeid tekib Eestis aastas umbes 18 000 tonni.<\/p>\n
Kliimaministeeriumi ringmajanduse osakonna n\u00f5unik Kerli Rebane \u00fctles, et \u00fclej\u00e4rgmisest aastast loodav tootjavastutuse s\u00fcsteem peaks suunama ettev\u00f5tted tootma kvaliteetsemaid ja kauem vastupidavaid tooteid. Nii v\u00e4heneks vajadus nii tihti uusi riideid, jalatseid ja muid tekstiile osta.<\/p>\n
“Tootjad peavad tootjavastutuse n\u00f5uete t\u00e4itmiseks looma tootjate \u00fchenduse, mille kaudu korraldatakse\u00a0j\u00e4\u00e4tmeks\u00a0muutunud\u00a0tekstiilide ja jalatsite kogumine, vedu, sorteerimine ja edasine k\u00e4itlemine. Ettev\u00f5te t\u00e4idab oma kohustused selle \u00fchenduse kaudu ning tasub tootjavastutuse tasu tootjate \u00fchendusele,” kirjeldas Rebane.<\/p>\n
Tootjavastutuse tasu suuruse m\u00e4\u00e4rab \u00fchendus\u00a0vastavalt s\u00fcsteemi kuludele, kuid tasu suurus peab arvestama\u00a0toote vastupidavusega,\u00a0parandatavusega, korduskasutatavusega,\u00a0ringlussev\u00f5etavusega\u00a0ja ohtlike ainete sisaldusega.\u00a0<\/p>\n
“L\u00fchikese kasutuseaga toodetele, sealhulgas kiirmoele peaksid rakenduma\u00a0k\u00f5rgemad tasud kui vastupidavatele toodetele,” r\u00e4\u00e4kis Rebane.<\/p>\n
Tasuda tuleb nii kogumise, vedamise, sortimise, korduskasutamise, taaskasutamise, p\u00f5letamise kui ka ladestamise kulud. Selle tasu maksmisest p\u00e4\u00e4sevad taaskasutuspoed, kes m\u00fc\u00fcvad juba varem Eesti turule toodud tooteid.<\/p>\n
Seejuures puudutab kohustus ka neid Euroopa Liidu turul tegutsejaid, kelle asukoht on v\u00e4ljaspool Euroopat ehk n\u00e4iteks Aasias.<\/p>\n
“Selleks peavad veebipoed enne Eesti turule m\u00fc\u00fcmist registreerima end tootjana\u00a0probleemtooteregistris, s\u00f5lmima lepingu tootjate\u00a0\u00fchendusega\u00a0ja\u00a0t\u00e4itma tootjavastutuse n\u00f5udeid,” \u00fctles Rebane, tuues v\u00e4lja, et sarnaselt on asi lahendatud n\u00e4iteks elektroonika- ja patareij\u00e4\u00e4tmetega.<\/p>\n
N\u00f5uete t\u00e4itmist peavad kontrollima\u00a0nii veebim\u00fc\u00fcgiplatvormid kui ka kaupade Eestisse toomisega seotud logistikateenuse pakkujad ning j\u00e4relevalvet teeb keskkonnaamet.<\/p>\n
Tekstiilij\u00e4\u00e4tmete liigiti kogumist korraldavad omavalitsused juba praegu, kuid Rebase s\u00f5nul ei ole see s\u00fcsteem piisav ning parema s\u00fcsteemi toimimine vajab stabiilset rahastust. Edaspidi\u00a0tagavad\u00a0selle kogu Euroopa Liidus\u00a0ettev\u00f5tjad, kes tekstiilitooted turule toovad, mitte maksumaksjad, r\u00f5hutas Rebane.<\/p>\n
Ettev\u00f5tjatelt eeldavad muudatused investeeringuid, sest vaja v\u00f5ib olla tootmisprotsesse ja tooteid \u00fcmber disainida ning aruandlust suurendada.<\/p>\n
Tekstiilij\u00e4\u00e4tmed on mureks kogu EL-is<\/p>\n
K\u00fcsimusele, mida kokku kogutud tekstiilij\u00e4\u00e4tmetega peale hakatakse, vastas Rebane, et nende ringlussev\u00f5tu v\u00f5imekus\u00a0ei teki enne, kui ettev\u00f5tetel on kindlus, et puhast ja \u00fcmbert\u00f6\u00f6tluseks sobivat materjali on piisavalt. Seega k\u00e4ivad kogumiss\u00fcsteemi loomine ja k\u00e4itlusv\u00f5imekuse arendamine k\u00e4sik\u00e4es, \u00fcks ei saa tekkida teiseta.<\/p>\n
“Tootjavastutus tagab rahastuse toimiva liigiti kogumise v\u00f5rgustiku rajamiseks kogu Eestis ning suunab ettev\u00f5tteid turule tooma\u00a0paremini\u00a0ringlussev\u00f5etavaid\u00a0tooteid,” s\u00f5nas Rebane.<\/p>\n
Kui tekstiilij\u00e4\u00e4tmed visatakse segaolmej\u00e4\u00e4tmete hulka, ei saa neid enam korduskasutada, kui neid aga liigiti koguda, loob see Rebase s\u00f5nul piisava ja stabiilse materjalivoo, mille najal saavad ettev\u00f5tted investeerida uutesse sorteerimis- ja ringlussev\u00f5tulahendustesse.<\/p>\n
Rebane m\u00e4rkis, et tekstiilij\u00e4\u00e4tmete probleemi lahendamisega tegeleb praegu kogu Euroopa Liit, mitte ainult Eesti. Kuigi Eestis puudub praegu ulatuslik tekstiilij\u00e4\u00e4tmete\u00a0ringlussev\u00f5tu t\u00f6\u00f6stus, on see tema kinnitusel Euroopas olemas ja valmimas on uued tehnoloogiad ja rajatised, mis v\u00f5imaldavad tulevikus \u00fcha suurema osa tekstiilij\u00e4\u00e4tmetest materjalina ringlusse v\u00f5tta.\u00a0<\/p>\n
Euroopa Liidus tekib hinnanguliselt ligi 13 miljonit tonni tekstiilij\u00e4\u00e4tmeid aastas, korduskasutuseks ja j\u00e4\u00e4tmetena kogutakse aga neist ainult 22 protsenti, mis t\u00e4hendab, et \u00fcle kaheksa miljoni tonni tekstiilij\u00e4\u00e4tmetest p\u00f5letatakse v\u00f5i ladestatakse pr\u00fcgilasse.<\/p>\n
J\u00e4\u00e4tmeseaduse muutmise eeln\u00f5u muutmisega viiakse Eesti \u00f5igus koosk\u00f5lla Euroopa Liidu direktiiviga ning n\u00fc\u00fcd ootab kliimaministeerium eeln\u00f5ule asjassepuutuvatelt ametkondadelt ja ettev\u00f5tetelt tagasisidet.<\/p>\n
Seadus on plaanitud j\u00f5ustuma tuleva aasta 17. juunil.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eestis ei ole tekstiilij\u00e4\u00e4tmete liigiti kogumise ja ringlussev\u00f5tu s\u00fcsteemid eriti arenenud ning toiduj\u00e4\u00e4tmeid tekib samuti v\u00e4ga palju. Et…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":217773,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,10994,3081,28,29,19,25,4161,68802,5996,43786,4160,23,24,22,20,30],"class_list":["post-217772","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-uldised-uudised","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-jaatmeseadus","tag-kliimaministeerium","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-tekstiilijaatmed","tag-tekstiilitoostus","tag-toidujaatmed","tag-toidutoostus","tag-tootjavastutus","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/217772","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=217772"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/217772\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/217773"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=217772"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=217772"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=217772"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}