{"id":217808,"date":"2026-07-01T05:16:10","date_gmt":"2026-07-01T05:16:10","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/217808\/"},"modified":"2026-07-01T05:16:10","modified_gmt":"2026-07-01T05:16:10","slug":"urmas-viilma-kas-toesti-usutuhi-eesti-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/217808\/","title":{"rendered":"Urmas Viilma: kas t\u00f5esti usut\u00fchi Eesti? | Arvamus"},"content":{"rendered":"

Eestit armastatakse kirjeldada kui \u00fcht Euroopa k\u00f5ige usuleigemat maad. Seda kuulutatakse vahel lausa uhkusega. 29. juunil 2026 siseministeeriumi poolt esitletud uuringu “Eesti elanikkonna usuline identiteet”<\/a> esmased tulemused n\u00e4itavad oluliselt mitmekesisemat ja keerulisemat pilti eestimaalaste, nii eesti- kui venekeelsete, inimeste kohta. Eesti ja tema inimesed ei ole usust t\u00fchjad, vaid Eesti on endiselt usuliselt rikas paik, kus usul ja usukommetel on v\u00e4ga kindel koht kultuuris, meie rahvap\u00e4rimuses, iga perekonna ja kohalikes tavades, meie rahvuslikus m\u00e4lus. Ka meie kaasaegne muusika, kujutav ja visuaalne kunst, r\u00e4\u00e4kimata kirjandusest on t\u00e4is religioosseid teemasid. Ka uuringu raport<\/a> ise ei kirjelda Eestit lihtsalt usut\u00fchjana. Raporti kokkuv\u00f5te \u00fctleb, et traditsiooniline kiriklik religioossus on pigem v\u00e4henenud, kuid samal ajal p\u00fcsib \u00fchiskonnas m\u00e4rgatav huvi vaimsete tegevuste ja uskumuste vastu. Raporti j\u00e4rgi on ristitud lausa 56 protsenti ja leeritatud 16 protsenti Eesti elanikest. Need numbrid viitavad sellele, et kristlik usk ja praktika puudutab endiselt v\u00e4ga suurt osa rahvast.<\/p>\n

Eesti rahvas palvetab ja k\u00e4ib kirikus \u00fcllatavalt usinalt<\/p>\n

V\u00e4ga paljude Eesti inimeste jaoks on usk nende igap\u00e4evase elu loomulik osa. V\u00e4rske uuringu tulemustest selgub, et 44 protsenti ei usu Jumala olemasolu, 29 protsenti eestimaalastest usub Jumala olemasolu, 19 protsenti kuulub v\u00f5i tunneb ennast osana m\u00f5nest kogudusest, 11 protsenti palvetab regulaarselt ja 7 protsenti k\u00e4ib v\u00e4hemalt korra kuus jumalateenistustel. Rohkem kui neid, kes regulaarselt palvetavad, on saanud oma palvetele vastuse lausa 18 protsenti inimestest.<\/p>\n

Statistikaameti j\u00e4rgi elas Eestis 2026. aasta 1. jaanuari seisuga 1 360\u00a0745 inimest. See t\u00e4hendab, et Jumalasse uskujaid on rahvaarvule teisendatult ligikaudu 395 000. Veel k\u00f5nekam on aga see, et ligi 367 000 inimest ei oska Jumala olemasolu k\u00fcsimuses seisukohta v\u00f5tta. On see julguse, teadmatuse v\u00f5i usu k\u00fcsimus, seda ei tea. Seevastu 150\u00a0000 inimestest palvetab regulaarselt ja 95\u00a0000 k\u00e4ib v\u00e4hemalt korra kuus jumalateenistustel ja oma palvetele on vastuse saanud lausa 245\u00a0000 inimest.<\/p>\n

Kui tahta millegagi neid numbreid v\u00f5rrelda, siis sobib ehk viidata alates 2023. aastast l\u00e4bi viidavale Emori teleauditooriumi m\u00f5\u00f5dikuuringule<\/a>, milles reastatakse igan\u00e4dalaselt 30 vaadatavamat saadet Live + VOSDAL. Vaadatavuse arvu poolest oli eelmisel n\u00e4dalal (22.-28.06.2026) esikohal “Aktuaalne kaamera” (ETV) 110\u00a0000 vaatajaga. \u00dcks kord n\u00e4dalas eetrisse minevate erinevate kanalite saadete keskmine vaadatavus j\u00e4i vahemikku 40\u00a0000\u201360\u00a0000 vaatajat. Selle k\u00f5rval on 150\u00a0000 regulaarselt palvetajat ja 95\u00a0000 igakuist kirikusk\u00e4ijat v\u00e4ga konkurentsiv\u00f5imelised n\u00e4itajad. K\u00f5ik see kinnitab, et inimeste usulised praktikad ega vaimsed otsingud ei ole kuhugi kadunud ning on v\u00f5rreldavad inimeste muude regulaarsete ja igap\u00e4evaste tegevustega.<\/p>\n

Uuringu j\u00e4rgi nimetab end kristlaseks 37 protsenti vastanutest (503\u00a0000), m\u00f5ne muu usu v\u00f5i religiooni j\u00e4rgijaks 4 protsenti (54\u00a0000), \u00fchegi usu v\u00f5i religiooni j\u00e4rgijaks ei pea end 54 protsenti (735\u00a0000) ning 5 protsenti (68\u00a0000) ei soovi vastata. Eesti keeles vastanute seas peab end kristlaseks 27 protsenti, venekeelsete vastajate seas 63 protsenti. See ei ole \u00fcllatav, kuid seda ei tohi ka ignoreerida. See annab tunnistust, et usklikkus ei kvalifitseeru Eestis ainult p\u00fchap\u00e4evase kirikusk\u00e4imise v\u00f5i koguduse liikmeks olemise j\u00e4rgi, vaid ka emakeele, rahvuse, ajalookogemuse ja kultuurilise m\u00e4lu j\u00e4rgi.<\/p>\n

Eestis on suurima liikmete arvuga luteri kirik<\/p>\n

Kui r\u00e4\u00e4gime, milline kristlik konfessioon on Eestis suurim, ei saa piirduda 2021. aasta rahvaloenduse \u00fcldise usuk\u00fcsimusega. Just siin tuleb teha oluline t\u00e4psustus. Kui rahvaloendusel k\u00fcsiti, millist usku inimene omaks peab, siis 2026. aasta uuring k\u00fcsib ka kuulumist kogudusse v\u00f5i usuliikumisse ning eristab ametlikku kuulumist ja kuuluvuse tunnetamist. Need on erinevad m\u00f5\u00f5dikud. Avalikus arutelus tuleks seda vahet hoolikamalt teha.<\/p>\n

Rahvaloenduse keeleandmete j\u00e4rgi r\u00e4\u00e4gib eesti keelt emakeelena 67 protsenti ja vene keelt emakeelena 29 protsenti rahvastikust. See annab ligikaudu 912 000 eesti emakeelega ja 395 000 vene emakeelega inimest. T\u00f5si, uuringu slaididel on kategooriad “eestikeelsed” ja “venekeelsed” vastajad, samal ajal kui rahvastikuandmed r\u00e4\u00e4givad emakeelest. Samuti on uuring tehtud t\u00e4isealiste seas, samal ajal kui absoluutarvude ligikaudseks aluseks on kogu rahvastik (kuigi ka rahvaloendusel ei k\u00fcsitletud alla 15-aastaseid). Seet\u00f5ttu on j\u00e4rgnev arvutus ligikaudne, kuid suurusj\u00e4rkude hindamiseks on see siiski piisav.<\/p>\n

Ametliku kuulumise p\u00f5hjal on eestikeelsete elanike seas luterlikku kirikusse kuulujaid umbes 6,6 protsenti (60\u00a0000), kellele lisanduvad 2,2protsenti (20\u00a0000) ennast luteri kiriku osana tundvad eestikeelsed inimesed. Kokku siis luterliku identiteediga eestlaste seas 8,8 protsenti (80\u00a0000) ja kogu rahvastikust umbes 6 protsenti. See on v\u00e4ga l\u00e4hedal 2021. aasta rahvaloenduse tulemustega (86\u00a0000). Oluline on siin r\u00f5hutada, et venekeelsete seas oli luterluse n\u00e4itaja uuringus nullil\u00e4hedane.<\/p>\n

\u00d5igeusku kuulujaid on eestikeelsete seas 1,2 protsenti (11\u00a0000) ja venekeelsete seas 3,7 protsenti (15\u00a0000), kokku ligikaudu 26\u00a0000, mis teeb kogu rahvastikust 2 protsenti. Kui lisame kuuluvustunde p\u00f5hjal \u00f5igeusklikud, saame liita eestikeelsetele 1,3 protsenti (12\u00a0000) ja venekeelsetele 10,7 protsenti (42\u00a0000) ehk kokku 54\u00a0000 inimest, mis moodustab rahvastikust 3,9 protsenti. Kokku on siis identifitseerib ennast \u00f5igeusklikuna uuringu kohaselt 5,9 protsenti (80\u00a0000).<\/p>\n

Koos kuuluvustundega j\u00e4\u00e4vad luterlaste ja \u00f5igeusklike n\u00e4itajad v\u00e4rske uuringu tulemusel samasse suurusj\u00e4rku, kuid luterlaste liikmelisus ehk kuulumine kirikusse on suurem kui \u00f5igeusklike oma. Pressikonverentsil t\u00f5des ka siseministeeriumi esindaja Ringo Ringvee, et luterlik kirik uuringu j\u00e4rgi j\u00e4tkuvalt Eesti suurima liikmeskonnaga kirik. Keeruline on vaielda luterliku p\u00e4randi \u00fcle nagu ka vaidlustada seda, et just luterlus on kujundanud eesti kirjakeelt, kooliharidust, laulutraditsiooni, kirikup\u00fchade kalendrit, matuse- ja leinakultuuri, suhtumist t\u00f6\u00f6sse, sotsiaalset vastustunnet \u00fchiskonnas ja tugevat kihelkondlikku kogukonnatunnetust.<\/p>\n

Muu kristliku konfessiooniga peab ennast seotuks kuuluvuse v\u00f5i tunnetuse alusel sama arvutusloogika j\u00e4rgi eestikeelsete inimeste seas 4,4 protsenti (40\u00a0000) ja venekeelsete inimeste seas kokku 4,6 protsenti (18\u00a0000), mis on 4,3 protsenti kogu elanikkonnast (58\u00a0000) inimest. See t\u00e4hendab, et kristlike konfessioonidega seob ennast Eestis umbes 16 protsenti (218\u00a0000) inimestest). Sellele mis lisanduvad muude usuliikumiste ja koguduste liikmed.<\/p>\n

Vahem\u00e4rkusena on ehk sobilik viidata, et e-\u00c4riregistri andmetel kuulub k\u00f5ikidesse Eestis registreeritud erakondadesse 46\u00a0946 inimest, mis j\u00e4\u00e4b alla nii luterlaste, \u00f5igeusklike kui ka muudesse kristlikesse konfessioonidesse kuulujate koondn\u00e4itajale.<\/p>\n

Samas n\u00e4itavad k\u00f5ik andmed institutsionaalse kuulumise n\u00f5rgenemist. T\u00f5si on see, et kogudusse kuulumine ei ole enam enesestm\u00f5istetav. Samuti ei pea \u00fcha enam inimesi end \u00fchegi usu j\u00e4rgijaks v\u00f5i on sellest loobunud. Seda t\u00f5siasja ei saa kirik ega \u00fchiskond eirata. Ent selle tendentsi selgitamine pelgalt usuleigusega on liiga lihtne. Pigem n\u00e4eme, et formaalne kuulumine n\u00f5rgeneb, kuid kuuluvuse tunne, kultuuriline side ja vaimne otsing ei kao sama kiirusega. Inimesed ei pruugi end siduda liikmelisuse kaudu, kuid see ei t\u00e4henda, et nende side religiooni, p\u00e4randi v\u00f5i vaimsete k\u00fcsimustega oleks kadunud.<\/p>\n

Eesti ei ole ateistlik riik<\/p>\n

V\u00e4rske uuring n\u00e4itab, et Eesti on kaugel sellest, et olla ateistlik riik. Ateiste ehk Jumala eitajaid on Eestis vaid 9 protsenti (122\u00a0000). Vaimseks, kuid mitte religioosseks peab end 20 protsenti (272\u00a0000) inimestest ja agnostikuks 14 protsenti (190\u00a0000) vastanutest.<\/p>\n

\u00a0Kui inimene ei pea omaks \u00fchtegi religiooni, ei j\u00e4reldu sellest veel, et tal puuduvad usulised v\u00f5i vaimsed arusaamad. 2026. aasta uuringu j\u00e4rgi leidub ka nende hulgas, kes ei pea end \u00fchegi religiooni j\u00e4rgijaks, vaimseid, otsivaid ja agnostilisi hoiakuid. Minu hinnangul ei ole meil tegemist usust eemaldunud v\u00f5i usuliselt “kuivale” j\u00e4\u00e4nud riigi ega rahvaga, vaid rahvaga, kes on kaotanud oma usulise keele, millega oma vaimset kogemust, usulisi veendumusi ja kogemusi ning k\u00f5hklusi ja otsinguid v\u00e4ljendada. Eesti rahval, sealjuures eriti meie rahva eestikeelsel osal puudub usualane s\u00f5navara ja kirjaoskus.<\/p>\n

Ei saa vaadata m\u00f6\u00f6da usundi\u00f5petuse korraldamatusest<\/p>\n

2026. aasta uuringus toetab 51 protsenti vastanutest seisukohta, et maailma usundeid ja usulist p\u00e4randit tutvustav \u00f5ppeaine v\u00f5iks Eesti koolides olla kohustuslik. Sellele on vastu 35 protsenti ja 14 protsenti ei oska midagi selle kohta \u00f6elda. Raporti j\u00e4rgi oli 2020. aasta uuringus “Elust, usust ja usuelust” toetus kohustuslikule usundi\u00f5petusele 57 protsenti. Seega on toetus p\u00fcsinud sisuliselt samas suurusj\u00e4rgus. Esimest korda k\u00fcsiti sel korral, millises kooliastmes v\u00f5iks aine kohustuslik olla. Oli neid, kes toetasid usundi\u00f5petuse lisamist kohustusliku ainena k\u00f5igi kooliastmete \u00f5ppeprogrammi, k\u00f5ige sagedamini siiski p\u00f5hikooli vanema kooliastme ja g\u00fcmnaasiumi programmi.<\/p>\n

T\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rne on, et \u00fchiskond, mida kirjeldatakse usuleigena v\u00f5i usukaugena, reljeefsemalt vahel ka ateistlikuna, toetab samal ajal kohustuslikku usundialast haridust. Minu hinnangul ei v\u00e4ljenda see \u00fchiskonna vastuolu, vaid n\u00e4itab \u00fchiskonna k\u00fcpsust. Inimesed on usundi\u00f5petuse ootuses ja toetuses sama j\u00e4rjepidevad kui usundi\u00f5petuse korraldamises l\u00e4bikukkunud koalitsioonid ja valitsused kogu taasiseseisvumisaja jooksul. Inimesed tajuvad, et religioonist ei pea aru saama ja usku m\u00f5istma mitte ainult usklikud, vaid iga\u00fcks, kes tahab m\u00f5ista oma ja teiste kultuuride traditsioone, ajalugu, kirjandust ja kunsti. J\u00e4lgida ja aru saada poliitikast, sh sellest, mis toimub L\u00e4his-Idas v\u00f5i Ukrainas, kaasa r\u00e4\u00e4kida Euroopa ja Eesti v\u00e4\u00e4rtusvaidlustes, hinnata perekonna t\u00e4htsust, inimv\u00e4\u00e4rikust, elu p\u00fchadust ja s\u00fcdametunnistuse vabadust.<\/p>\n

Usualaste teadmiste puudumist ja ebakindlust vastamisel n\u00e4itab ilmekalt ka uuringu k\u00fcsimus kiriku rolli kohta \u00fchiskonnas. Kui 2026. aasta uuringus vastas 34 protsenti, et Eesti \u00fchiskonnas on rida valdkondi, kus kirik peaks \u00fcsna olulist rolli m\u00e4ngima, siis veerand vastajatest ehk 26 protsenti ei n\u00e4e kirikul mingit rolli ja \u00fcllatav hulk \u2013 tervelt 40 protsenti ei osanud kiriku rolli kohta midagi \u00f6elda. Senine kooliharidus ei ole suutnud inimeste teadlikkust kiriku rolli osas kuidagi toetada, et midagigi osataks nimetada. Kui nii suur osa rahvast ei oska \u00f6elda, kas kirikul v\u00f5iks olla mingigi roll n\u00e4iteks kultuurip\u00e4randi hoidmisel, hingehoiut\u00f6\u00f6s, hariduslikus v\u00f5i kogukondlikus elus, siis ei ole see ainult kiriku probleem. See on \u00fchiskonna usualase madala kirjaoskuse k\u00fcsimus, mille lahendamise vastutus lasub otsustajatel ja poliitika kujundajatel.<\/p>\n

K\u00fcsitletud, kes kirikul \u00fchiskonnas rolli n\u00e4evad, nimetasid k\u00f5ige sagedamini kiriku vastutusena kristliku kultuuri s\u00e4ilitamist, vaesusesse sattunud inimeste aitamist, probleemidesse sattunud inimeste toetamist, usu- ja religioonialaste teadmiste ja hariduse pakkumist ning traditsiooniliste v\u00e4\u00e4rtuste eest seismist. See on kainelt v\u00f5ttes \u00fcsna m\u00f5istlik ootuste loetelu.<\/p>\n

Eestis diskrimineeritakse ka usuliste veendumuste t\u00f5ttu<\/p>\n

Diskrimineerimise teema vajab 2026. aasta uuringu p\u00f5hjal eriti kainet k\u00e4sitlemist. R\u00f5\u00f5mustav on see, et 69,5 protsenti vatanutest ei ole tundnud end oma veendumuste t\u00f5ttu ebav\u00f5rdselt kohelduna v\u00f5i diskrimineerituna. Poliitilise veendumuse t\u00f5ttu oli seda kogenud 6,4 protsenti, m\u00f5ne muu veendumuse t\u00f5ttu 3,9 protsenti ja usulise veendumuse t\u00f5ttu 0,8 protsenti. 14,7 protsenti ei osanud tagakiusamise kohta midagi \u00f6elda. Rahvusep\u00f5hises v\u00f5rdluses oli pilt erinev: eestlastest \u00fctles 80 protsenti, et ei ole kogenud ebav\u00f5rdset kohtlemist, muu rahvuse puhul oli see 48 protsenti.<\/p>\n

Siinjuures tahan viidata uuringu l\u00e4biviijale Laur Lilleojale, kes pressikonverentsil diskrimineerimise p\u00f5hjuste kohta m\u00e4rkis, et diskrimineerimise kogemused ei jagunenud sugugi nii \u00fcheselt, nagu avalikus debatis sageli eeldatakse. T\u00e4helepanu v\u00e4\u00e4rib ka see, et seksuaalse s\u00e4ttumuse ja traditsioonilise peremudeli toetamise t\u00f5ttu kogetud diskrimineerimine oli uuringu andmetel v\u00f5rreldav. See t\u00e4hendab, et uuring ei kinnitanud viimastel aastatel esile t\u00f5stetud eeldust, nagu kogeksid seksuaalv\u00e4hemused Eestis v\u00e4hemusgrupina diskrimineerimist selgelt rohkem kui muud maailmavaatelised grupid, sh usuv\u00e4hemus.<\/p>\n

See ei t\u00e4henda sugugi seda, et seksuaalv\u00e4hemuste kogemusi tuleks pisendada. Kuid see t\u00e4hendab seda, et diskrimineerimise arutelu ei tohi muutuda ideoloogiliselt valikuliseks. Kui \u00fchiskond v\u00f5i valitsuspoliitika p\u00f6\u00f6rab t\u00e4helepanu \u00fchele v\u00e4hemusele niiv\u00f5rd, et seab selle erinevate strateegiate ja kavade koostamise kaudu eripositsioonile, peab ta olema valmis kaitsma ka teisi v\u00e4hemusgruppe samav\u00f5rra. Demokraatia m\u00f5\u00f5dupuu ei ole see, kas me kaitseme ainult endale meeldivat v\u00e4hemust, vaid see, kas me suudame kaitsta k\u00f5iki tunnustatud v\u00e4hemusi v\u00f5rdsel moel. Muidu ei ole tegemist enam v\u00f5rdse kohtemisega.<\/p>\n

Eestimaalaste vastuolulised moraalsed hoiakud<\/p>\n

Eestimaalaste moraalsed hoiakud v\u00e4ga k\u00f5nekad. Uuringu j\u00e4rgi on truudusetus paarisuhtes Eesti inimeste jaoks k\u00f5ige v\u00e4hem aktsepteeritav n\u00e4htus. Lausa 85 protsenti peab seda mitteaktsepteeritavaks, mille \u00fcle minul uskliku inimesena on hea meel. Samal ajal on vastuoluline see, et vaba kooselu ehk vabaabielu peetakse samav\u00f5rra aktsepteerituks. See, et 82 protsenti vastajatest ei n\u00e4e vabas kooselus moraalset vastuolu kristlike v\u00e4\u00e4rtustega sunnib meil kirikuna abielu t\u00e4henduse ja truuduse\/truudusetuse \u00f5petuslikku koosm\u00f5ju t\u00f5siselt hindama ja anal\u00fc\u00fcsima. Millised on meie \u00f5petuse ja kuulutuse viljad v\u00f5i fookus. K\u00fcsitluse tulemused ju n\u00e4itavad, et inimesed ei kanna moraalseid \u00f5petuslikke norme automaatselt \u00fcle oma kooselu vormile. Truudusetust ei sallita, kuid vabaabielu ei peeta iseenesest moraalselt sobimatuks. Traditsioonilisele kristlikule k\u00e4sitlusele esitab see \u00fcsna j\u00f5ulise v\u00e4ljakutse.<\/p>\n

Samasooliste abielu puhul on \u00fchiskond endiselt l\u00f5hki, ja isegi rohkem l\u00f5hki, kui avalikus poliitilises retoorikas sageli tunnistatakse. Uuringu moraalihoiakute slaidi j\u00e4rgi peab 53 protsenti vastanutest samasooliste abielu moraalselt mitteaktsepteeritavaks, 41 protsenti aktsepteeritavaks ning kuuel protsendil arvamus puudub. See ei ole tugev \u00fchiskondlik toetus, vaid v\u00e4\u00e4rtuskonflikti keskpunkt. Inimeste hinnangud ei ole p\u00e4rast perekonnaseaduse muudatuste j\u00f5ustumist sugugi muutunud \u2013 \u00fchiskond on l\u00f6\u00f6dud pooleks ja nii on see ka j\u00e4\u00e4nud. Minu hinnangul kinnitab see, et seadusemuudatus oli ennatlik ja valitsus l\u00e4ks uut normi kiirustades kehtestades rahvast ette. Rahva moraalne hinnang ei ole j\u00e4rele tulnud. On m\u00f5istev, et ajapikku s\u00fcveneb olukorraga leppimine ja uued p\u00f5lvkonnad kasvatatakse vastavalt. Kas see on ka tegelikult olukorraga n\u00f5ustumine v\u00f5i pigem k\u00e4egal\u00f6\u00f6mine, seda on raske veel \u00f6elda.<\/p>\n

See on muuhulgas k\u00fcsimus selle kohta, kuidas demokraatlik \u00fchiskond k\u00e4sitleb v\u00e4\u00e4rtuskonflikte. Kui \u00fchiskond on mingis k\u00fcsimuses pooleks, ei saa \u00fcht poolt kuulutada ajaloo paratamatuks v\u00f5itjaks ja teist mahaj\u00e4\u00e4nud v\u00e4hemuseks. Selline suhtumine toodab ainult trotsi, mitte \u00fchist arusaamist. Sellega peab eelseisvate riigikogu valimiste eel arvestama iga erakond, kes soovib v\u00f5tta oma programmi m\u00f5ne j\u00e4rgmise seni veel seadusega keelatud k\u00fcsimuse. Olgu selleks siis assisteeritud enesetapp, eutanaasia v\u00f5i surrogaatemadus, mille osas uuring andis selgelt polariseeruvad tulemused.<\/p>\n

Kokkuv\u00f5ttes n\u00e4itavad 2026. aasta uuringu “Eesti elanikkonna usuline identiteet” tulemused, et Eesti religioosne olukord on palju rikkam ja vastuolulisem kui levinud arusaam eestlaste usuleiguse kohta. Minu arvates, tuleks l\u00f5petada pealiskaudne ja usualast kirjaoskamatust kinnitav jutt Eestist kui uskmatust v\u00f5i aina usuleigemast maast. Tegelikult ei ole Eesti probleem usu v\u00e4hesus, vaid teadmiste v\u00e4hesus usu kohta. Kui rahvas ei oska enam oma vaimseid juuri nimetada, ei t\u00e4henda see, et juuri pole, vaid seda, et keegi peab aitama uuel p\u00f5lvkonnal need juured uuesti \u00fcles leida.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eestit armastatakse kirjeldada kui \u00fcht Euroopa k\u00f5ige usuleigemat maad. Seda kuulutatakse vahel lausa uhkusega. 29. juunil 2026 siseministeeriumi…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":179332,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[89096,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,331,14415,9624,28,29,36369,95,19,23934,25,89097,61417,3099,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":["post-217808","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-ateism","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-islam","tag-katoliiklus","tag-kristlus","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-luterlus","tag-maailm","tag-news","tag-oigeusk","tag-populaarseimad-lood","tag-religiooniuuring","tag-ringo-ringvee","tag-siseministeerium","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116843026020511320","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/217808","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=217808"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/217808\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/179332"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=217808"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=217808"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=217808"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}