Et j\u00f5uda tasakaaluni tarbitava elektri ja toodetava taastuvelektri vahel, nimetatakse ENMAK-is p\u00f5hiliste vahenditena viimane taastuvelektri v\u00e4hempakkumine, pikaajalised elektri ostulepingud ning planeerimis- ja loamenetluse kiirendamine.<\/p>\n
ENMAK-i seletuskirjas m\u00e4rgitakse, et taastuvelektri eesm\u00e4rgi saavutamine v\u00f5ib s\u00f5ltuvalt tarbimisest olla saavutatav 2035. aastaks.<\/p>\n
Samas on seletuskirjas toodud v\u00e4lja, et Eesti ambitsioon on katta elektritarbimine hiljemalt 2040. aastaks puhta elektrienergiaga ning 2050. aastaks tuleb kliimaneutraalne energiatootmine saavutada turup\u00f5hiselt.<\/p>\n
Taastuvenergia osakaalu kasvul on aga teine pool: nimelt n\u00e4itavad anal\u00fc\u00fcsid, et kui mittejuhitava taastuvelektri osakaal kasvab elektritarbimises \u00fcle 70 protsendi piiri, siis suureneb oluliselt toetuste vajadus. Kui tehnoloogia aga peaks odavnema, siis toetusvajadus v\u00e4heneb.<\/p>\n
Taastuvgaasi osakaal kolmandikuni tarbimisest<\/p>\n
Taastuvenergia tasu, mida korjatakse tarbijate k\u00e4est, j\u00e4\u00e4b edaspidi samale tasemele, mis see on 2025. aastal (0,84 senti kilovatt-tunnist k\u00e4ibemaksuta) ning kaduma peaks selle tasu korjamine 2040. aastate keskpaigaks.<\/p>\n
Lisaks tuule- ja p\u00e4ikesejaamadele peavad oma panuse keskkonnam\u00f5ju v\u00e4hendamiseks andma ka biogaasi ning soojuspumpade ja -salvestite suurem kasutamine soojatootmises. Gaasisektoris on praeguse seisuga eesm\u00e4rgiks suurendada aastaks 2035 taastuvgaasi osakaalu kolmandikuni gaasitarbimisest, \u00fctleb ENMAK, ja lisab, et transpordik\u00fctuste l\u00f5pptarbimisest moodustab aastaks 2035\u00a0puhta energia osakaal v\u00e4hemalt 26 protsenti.<\/p>\n
Transpordis peab senisest enam kasutama taastuvk\u00fctuseid ning ENMAK-i j\u00e4rgi v\u00f5etakse rohkem kasutusele elektris\u00f5idukeid.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/10\/3055029h9844t24.png\"\/)
Energeetika keskkonnas\u00e4\u00e4stlikkuse tagamise alaeesm\u00e4rgid ENMAK-is aastani 2035. Autor\/allikas: ENMAK<\/p>\n
Energiahinnad konkurentsiv\u00f5imelisemaks<\/p>\n
ENMAK-is on eesm\u00e4rk, et elektri hind on k\u00f5igile tarbijagruppidele odavam kui Soome, Rootsi, Poola, L\u00e4ti ja Leedu keskmine l\u00f5pphind elektril. 2024. aasta seisuga on Eestis nende riikide v\u00f5rreldes elektri l\u00f5pphind madalam kahes grupis: kodutarbijatel ja v\u00e4iksema energiatarbimisega \u00e4ritarbijatel. K\u00f5rgem on hind aga suure energiatarbimisega \u00e4ritarbijatel.<\/p>\n
ENMAK-i koostajate hinnangul peaks keskmise hinna alla tooma taastuvenergiale \u00fcleminek ja elektrisalvestite kasutuselev\u00f5tt ja selle tehnoloogia odavnemine. Elektri keskmine turuhind peaks v\u00e4henema ja stabiliseeruma j\u00e4rgmise k\u00fcmne aasta jooksul, m\u00e4rgitakse arengukavas.<\/p>\n
Eelk\u00f5ige viib elektri hinna naaberriikidega konkurentsiv\u00f5imeliseks siiski taastuvelektri tootmisseadete rajamine, m\u00e4rgib ENMAK.<\/p>\n
Elektrienergia keskmine b\u00f6rsihind kasvas 2022. aastal energiakriisi ajal 19,3 sendini kilovatt-tunnist; 2024. aastal oli Eestis elektri keskmine b\u00f6rsihind 8,7 senti kilovatt-tunnist ja t\u00e4navu esimeses kolmes kvartalis 7,8 senti kilovatt-tunnist.<\/p>\n
Kuidas tagada piisavalt juhitavaid v\u00f5imsusi?<\/p>\n
Aastaks 2035 tuleb s\u00fcsteemihaldur Eleringil tagada, et Eestis oleks piisavalt uus juhitavaid elektritootmisv\u00f5imsusi tarbimise kasvu rahuldamiseks. Praegu, \u00fctleb ENMAK, on juhitavate v\u00f5imsuste vajadus 1000 megavatti. Selle saab praegu vajadusel katta peamiselt p\u00f5levkivist energiat tootvate elektrijaamadega. Mulluse seisuga oli Eesti elektris\u00fcsteemis juhitavat v\u00f5imsust kokku 1350 megavatti.<\/p>\n
P\u00e4rast aastat 2030 on juhitavate v\u00f5imsuste hinnanguline vajadus aga 1200 kuni 1600 megavatti, ja nagu ENMAK m\u00e4rgib, pole elektri tootmine p\u00f5levkivi p\u00f5letamisega konkurentsiv\u00f5imeline. See t\u00e4hendab, et Eestisse on vajada uusi tootmisv\u00f5imsusi.<\/p>\n
ENMAK-i j\u00e4rgi saab uute juhitavate, maagaasil ja biogaasil t\u00f6\u00f6tavate jaamade rajamisega j\u00e4rk-j\u00e4rgult sulgeda vanimad p\u00f5levkiviplokid. N\u00e4iteks peaks aastateks 2028-2029 rajatama kuni 236 megavati mahus uusi juhitavaid elektrijaamasid. Salvestite rajamisega saab omakorda alla tuua elektrireservide hoidmisega seotud kulusid ja v\u00e4hendada elektri hinna volatiilsust.<\/p>\n
2035. aastaks tagatakse Eesti juhitava v\u00f5imsuse vajadus bioenergial p\u00f5hinevate koostootmisseadmetega, Auvere elektrijaamaga, uttegaasiga ning \u00fclej\u00e4\u00e4nud osa muude juhitavate v\u00f5imsustega, n\u00e4iteks gaasielektrijaamadega, mis muu hulgas saavad tarbida ka kohalikku biometaani, m\u00e4rgitakse ENMAK-is. Sagedusreserv tagatakse akude ja gaasiga.<\/p>\n
Mis aga hakkab toimuma aastal 2035 ja edasi? ENMAK-is \u00f6eldakse, et t\u00e4nase teadmise j\u00e4rgi p\u00f5hineb elektritootmise juhitav v\u00f5imsus 2035. aastal peamiselt gaasil, nii maa- kui ka biogaasil. T\u00e4psemalt \u00f6eldakse, et tuule- ja p\u00e4ikeseelektri tootmisseadmed \u00fcksi ei suuda pidevalt katta aastast elektrienergia vajadust ning selleks et elektri varustuskindlus oleks tagatud, on Eestisse vaja piisavas mahus juhitavaid v\u00f5imsusi ja ligikaudu pool sellisest juhitavast v\u00f5imsusest peab olema kiirelt \u00fcles ja alla reguleeritav.<\/p>\n
P\u00e4rast aastat 2035 v\u00f5ib energiaallikana lisanduda tuumaenergia juhul, kui t\u00e4idetud on vastavad ohutus-, keskkonnakaitselised n\u00f5uded ning toodetav elekter on kodutarbijatele taskukohase ja \u00e4ritarbijatele konkurentsiv\u00f5imelise hinnaga, m\u00e4rgitakse arengukavas.<\/p>\n
Tuumajaama kvalifitseerub juhitava v\u00f5imsusena siiski tinglikult. “Tuumajaama saaks Eesti elektris\u00fcsteemis arvestada aeglaselt juhitava v\u00f5imsusena,” m\u00e4rgib ENMAK-i eeln\u00f5u \u00fcks lisadest.<\/p>\n
Elektri netoimport peab j\u00f5udma nulli<\/p>\n
ENMAK tunnistab, et seda, kuidas energiatarbimine j\u00e4rgmisel k\u00fcmnel aastal muutub, on keeruline prognoosida, sest tegureid on palju: k\u00fctuste hinnad maailmaturul, CO2 kvoodi hind, ilmastik, elektri v\u00e4lis\u00fchenduste toimimine ja nii edasi.<\/p>\n
Uute v\u00e4lis\u00fchenduste kohta \u00f6eldakse arengukavas, et Eesti-L\u00e4ti neljanda \u00fchenduse ja Eesti-Soome kolmanda \u00fchenduse ehk Estlink 3 rajamise v\u00f5imalikud investeerimisotsused tehakse 2027 v\u00f5i 2028. Eesti-L\u00e4ti uus \u00fchendus (500 megavatti) l\u00e4heks maksma 1,2 kuni 2 miljardit eurot ning Eesti osa sellest oleks 0,6 kuni \u00fcks miljard eurot. Estlink 3 (700 megavatti) maksaks umbes 1,5 miljardit eurot, millest Eesti osa oleks 0,75 miljardit.<\/p>\n
V\u00e4lis\u00fchendusi puudutab servapidi ka eesm\u00e4rk, et aastaks 2035 on Eestis elektrienergia import ja eksport tasakaalus ehk netoimport on null protsenti. Praegu on Eesti selgelt elektri importija, netoimpordi n\u00e4itaja oli mullu 35,6 protsenti.<\/p>\n
Kui j\u00e4rgmiste aastatega elektritootmist Eestisse juurde tuleb, siis v\u00e4hemalt elektriv\u00f5rguga probleeme ei tohiks tekkida, \u00fctleb ENMAK: praegune elektriv\u00f5rk on valmis umbes 3000 megavati tootmise vastuv\u00f5tmiseks.<\/p>\n
2024. aastal oli elektrienergia tarbimine koos v\u00f5rgukadudega 8,26 teravatt-tundi, 2030. aastaks kasvab elektrienergia tarbimine v\u00f5rgust Eleringi prognoosi j\u00e4rgi 10,4 teravatt-tunnini ja 2035. aastaks 12,2 teravatt-tunnini.<\/p>\n
Arvestades, et t\u00e4navu on prognoositud taastuvelektri toodang Eestis viis teravatt-tundi ja et sellel lisandub v\u00e4hemapakkumise abil kuni kaks teravatt-tundi ning juurde tuleb turup\u00f5hiselt ka biogaasi- ja p\u00e4ikesejaamu, siis toodetaks aastal 2030 Eestis taastuvelektrit kuni kaheksa teravatt-tundi, mis moodustaks 75 kuni 85 protsenti tarbimisest, \u00fctleb ENMAK.<\/p>\n
Seega, et j\u00f5uda aastaks 2035 taastuvelektri eesm\u00e4rgini, oleks selleks ajaks juurde vaja veel kuni 4,2 teravatt-tunni jagu tootmist, \u00fctleb arengukava.<\/p>\n
P\u00f5levkivi tulevik<\/p>\n
P\u00f5levkivielektri tulevik on nukker mitmes m\u00f5ttes: p\u00f5levkivi p\u00f5letamisega toodetav elekter pole turul hinna poolest konkurentsiv\u00f5imeline ning enamik p\u00f5levkivielektrijaamade tootmis\u00fcksustest on 50 v\u00f5i rohkem aastat vanad.<\/p>\n
Kuid \u2013 nii kaua kui uusi juhitavaid v\u00f5imsusi pole rajatud, peab p\u00f5levkivijaamad hoidma alles ja t\u00f6\u00f6korras, m\u00e4rgib ka seekordne ENMAK.<\/p>\n
“P\u00f5levkivi otsep\u00f5letusel l\u00f5peb elektritootmine turumehhanismide toimel j\u00e4rk-j\u00e4rgult aastaks 2035. Juhul kui selleks ajaks ei ole piisavalt uusi juhitavaid v\u00f5imsusi rajatud, saab p\u00f5levkivi otsep\u00f5letusel jaamu hoida turuv\u00e4liselt strateegilises reservis,” seisab arengukavas.<\/p>\n
M\u00f5nev\u00f5rra teine lugu on p\u00f5levkivi\u00f5liga, mida Eesti edukalt ekspordib. Kuid ka seal l\u00e4heb aastatega olukord keerulisemaks: p\u00f5levkivi\u00f5li tootmine on seni saanud s\u00fcsinikulekke riski t\u00f5ttu tasuta kvoote, mille maht v\u00e4heneb iga aastaga ning sellega kaotab p\u00f5levkivi\u00f5li tootmine konkurentsiv\u00f5imet. Samuti annab hoobi rahvusvaheline eesm\u00e4rk j\u00f5uda laevanduses aastaks 2050 nullheiteni, mille meetmed hakkavad rakenduma juba aastal 2027.<\/p>\n
“P\u00f5levkivi\u00f5li tootmine saab toimuda ka p\u00e4rast 2035. aastat, kuid peame olema valmis stsenaariumiks, kus p\u00f5levkivi\u00f5li tootmise konkurentsipositsioon maailmaturul n\u00f5rgeneb. Seet\u00f5ttu on vaja tagada, et p\u00f5levkivi\u00f5li ja selle tootmise heitsoojust kasutavates soojusv\u00f5rkudes on olemas alternatiivsed lahendused hiljemalt aastaks 2040,” m\u00e4rgib ENMAK.<\/p>\n
Kust tuleb raha plaanide elluviimiseks?<\/p>\n
Et tagada arengukava perioodi 2026\u20132035 eesm\u00e4rgid ehk energiavarustuskindlus ning taskukohane ja konkurentsiv\u00f5imeline energia hind, on vaja investeerida 5,4 kuni 10,1 miljardit eurot ning rakendada riiklikke meetmeid kokku 1,2 kuni 1,5 miljardi euro ulatuses, m\u00e4rgib ENMAK. “ENMAK 2035 rakendamisega seotud kulud kaetakse Eesti taastekava, struktuurivahendite, v\u00f5rgutasude ja taastuvenergia tasu jms kaudu,” seisab arengukavas.<\/p>\n
Elektritootmist puudutavad meetmed moodustavad riigi planeeritud 1,2 kuni 1,5 miljardi euro suurusest kulust suurema osa, gaas ja soojuse tootmine saavad sellest kahepeale umbes 120 miljonit eurot.<\/p>\n
Riigieelarvest tuleb katta ka tuumaprogrammi loomise kulu, mis h\u00f5lmab tuumaenergia regulatsiooni ja kasutuselev\u00f5tu raamistiku loomist. See kulu on aastani 2030 35 miljonit eurot ning sealt kuni aastani 2035 38 miljonit.<\/p>\n
Taastuvenergia tootmisv\u00f5imsuste investeeringute kohta tehtud arvutustes seisab, et maismaatuuleparkide puhul on ettev\u00f5tetel megavati kohta vaja investeerida umbes 1,2 miljonit eurot , meretuuleparkide puhul umbes kolm miljonit eurot ning p\u00e4ikeseparkide puhul umbes 0,26 miljonit eurot.<\/p>\n
Aastaks 2035 prognoosib ENMAK uusi maismaatuuleparke 1300 kuni 1800 megavati, meretuuleparke 0 kuni 1000 megavati ja p\u00e4ikeseparke 290 kuni 790 megavati mahus. Uusi salvestusv\u00f5imsusi rajataks plaani j\u00e4rgi 1000 kuni 1300 megavati jagu ning investeeringuvajadus oleks miljon eurot megavati kohta.<\/p>\n
Sagedusreservide (kokku 236 megavatti) kulu, mille hange hiljuti l\u00f5ppes, oleks umbes 0,8 miljonit eurot megavati kohta.<\/p>\n
Suurimas elektri jaotusv\u00f5rgus ehk Elektrilevile kuuluvad v\u00f5rgus kavandatakse
investeerida j\u00e4rgneva k\u00fcmne aasta jooksul vahemikus 1,4 kuni 2 miljardit eurot, \u00fctleb ENMAK.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/10\/3055272h37b8t24.png\"\/)
ENMAK 2035 alaeesm\u00e4rkidesse panustavad rahalised meetmed. Autor\/allikas: ENMAK<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Energiamajanduse arengukava (ENMAK) aastani 2035 on koostatud alates 2021. aastast ning n\u00fc\u00fcdseks valitsuse istungile esitatud versioon on juba…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":21785,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,848,12465,7644,34,36,12463,12464],"class_list":{"0":"post-21784","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-ari","9":"tag-business","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-elekter","14":"tag-energiamajanduse-arengukava","15":"tag-enmak","16":"tag-estonia","17":"tag-estonian","18":"tag-polevkivi","19":"tag-taastuvelekter"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/21784","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=21784"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/21784\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/21785"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=21784"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=21784"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=21784"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}