\u00d5igusriigis ei tohiks kehtestada uut maksu pelgalt seet\u00f5ttu, et omavalitsused on \u00f5igusvastase praktika muutunud menetlustavaks ja soovivad seda tagantj\u00e4rele seadustada, kirjutab vandeadvokaat Kent M\u00e4rjamaa.<\/p>\n
ERR-i 29. juuni artiklis<\/a> avaldas J\u00f5el\u00e4htme vallavanem Andrus Umboja arvamust, et kui valitsus ei seadusta nn arendusmaksu uue kohaliku maksuna, j\u00e4\u00e4ksid arendused paratamatult seisma. Kehtiv \u00f5igus sellist j\u00e4reldust aga ei toeta \u2013 arenduste peatamine detailplaneeringute menetluses saaks olla \u00fcksnes erandlik abin\u00f5u. Uue maksu kehtestamine soosiks pigem omavalitsuste mugavust ega ole tegelikult v\u00e4ltimatu.<\/p>\n Kehtiv \u00f5igus ei keela sotsiaalse taristu jaoks raha k\u00fcsida \u2013 kui selleks on t\u00f5endatud vajadus<\/p>\n Siinkohal on paslik meenutada, mida riigikohus ligi aasta tagasi selgitas arendustasu k\u00fcsimise eelduste kohta.[1]<\/a> Riigikohus j\u00f5udis pretsedenti loonud lahendis j\u00e4reldusele, et kohalik omavalitsus v\u00f5ib p\u00f5him\u00f5tteliselt s\u00f5lmida arendajaga lepingu sotsiaalse taristu \u2013 lasteaedade, koolide v\u00f5i avaliku sporditaristu \u2013 rahastamiseks, kui selleks on v\u00e4ltimatu eelarveline vajadus. Omavalitsus peab aga \u00fcksikasjalikult t\u00f5endama, miks on arendusega kaasnev elanike arvu kasv nii j\u00e4rsk ja ootamatu, et olemasolev haridusv\u00f5rk ja taristu seda ei kannata ning omavalitsuse vahendid ebapiisavad. \u00dcldreeglina peavad omavalitsused suutma elanike arvu kasvu ette prognoosida ja oma eelarvest seadusest tulenevaid \u00fclesandeid t\u00e4ita, sealhulgas koole ja lasteaedu rajada ning pidada. See on ka loogiline, sest elanike arvu kasvuga kasvab \u00fchtlasi omavalitsuse maksutulu. Kasvu tempot, sealhulgas uute arendusalade kasutuselev\u00f5ttu, saab omavalitsus reguleerida eelk\u00f5ige \u00fcldplaneeringutega.<\/p>\n Oluline on, et raha puudumisele ja eelarve ebapiisavusele ei saa omavalitsused tugineda \u00fclds\u00f5naliselt, vaid peavad seda rajama konkreetsetele, teadmusp\u00f5histele anal\u00fc\u00fcsidele. Sotsiaalse taristu v\u00e4ljaehitamine peab olema planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalik ja sellega funktsionaalselt seotud. Seega ei pea arendaja kinni maksma olukorda, kus omavalitsus j\u00e4tab oma eelarvelised kohustused t\u00e4itmata n\u00f5rga eelarveplaneerimise t\u00f5ttu.<\/p>\n Ebaseaduslik on arendustasu k\u00fcsimine de facto maksuna<\/p>\n Praktikas ei pruugi selliste anal\u00fc\u00fcside koostamine ja p\u00f5hjuslikkuse t\u00f5endamine olla omavalitsustele j\u00f5ukohane. Seet\u00f5ttu ongi n\u00e4iteks Tallinna linn ja nn kuldse ringi vallad kehtestanud faktilise maksu \u2013 raha k\u00fcsitakse detailplaneeringute menetluses kas elamu\u00fchiku v\u00f5i hoone brutopinna alusel. See on k\u00fcll selge ja tagab arendajatele v\u00f5rdse kohtlemise, kuid on siiski \u00f5igusvastane. \u00d5iguskantsleri seisukohad ja riigikohtu praktika on n\u00fc\u00fcdseks kinnitanud seda, mis pidi neile omavalitsustele juba algusest peale selge olema: ilma seaduse aluseta ei tohi omavalitsus makse omal algatusel kehtestada.<\/p>\n Riigikohus andis siiski omavalitsustele abik\u00e4e, lubades kaalumise ja t\u00f5endamise kaudu n\u00e4idata, et tasu k\u00fcsimiseks on tegelik vajadus ning omavalitsuse rahakott on t\u00f5epoolest \u00f5huke. See abi on turupraktika vaates aga paradoksaalne: \u00f5iguslikult saaksid raha k\u00fcsida just need omavalitsused, kes ei ole tulukad. Nendes valdades aga puudub turul ka arendushuvi \u2013 kinnisvara ja maa hinnad on niigi madalamad ning konkurentsiv\u00f5ime nimel ei soovi need vallad v\u00f5imalikelt arendajatelt mis tahes lisaraha k\u00fcsida, sest see p\u00e4rsiks v\u00e4hestki arendustegevust.<\/p>\n Samal ajal soovivad k\u00f5ige rohkem arendusmaksu n\u00f5uda need vallad, kellel on suurim arendussurve, aga kes on kohalikest omavalitsustest k\u00f5ige tulukamad. Arvestades, et Tallinna linn ja sellega piirnevad omavalitsused (nt Viimsi, Harku, Rae jt vallad) on kohalike omavalitsuste finantsolukorra indeksi[2]<\/a> j\u00e4rgi Eesti k\u00f5ige tulukamad, ei pruugiks tegelikud andmed ja finantsanal\u00fc\u00fcsid toetada v\u00f5imalust nendel omavalitsustel mis tahes lisatasusid arendajatelt n\u00f5uda. Ometi on need omavalitsused praktikas nn arendustasu erinevates vormides n\u00f5udnud ning pooldavad ka arendusmaksu kehtestamist kohaliku maksuna.<\/p>\n \u00a0Kohaliku maksu puudumine ei v\u00f5imalda automaatselt planeeringute menetlusi peatada<\/p>\n Arendajad on arendusmaksu pooldanud eelk\u00f5ige seet\u00f5ttu, et see loob selge, etten\u00e4htava ja konkurentsi m\u00f5ttes v\u00f5rdse olukorra \u2013 k\u00f5igilt k\u00fcsitaks \u00fchel alusel ja sama palju. Kui raha k\u00fcsimine toimuks kaalutlus\u00f5iguse ja igakordsete anal\u00fc\u00fcside alusel, tekitaks see ebav\u00f5rdsust, l\u00e4bipaistmatust ja ka selget korruptsiooniohtlikku olukorda.<\/p>\n Arvesse tuleb v\u00f5tta sedagi, et planeeringumenetlused on omavalitsuste ebam\u00f5istlike n\u00f5uete ja menetlussuutmatuse t\u00f5ttu sageli niigi arendajale koormavad. Iga esitatud n\u00f5ude \u00fcle \u00f5iguslik vaidlemine takistab protsessi ja tekitab arendajale otsest rahalist kahju. Sellise ajalise surve t\u00f5ttu on arendajal sageli lihtsam n\u00f5ustuda raha tasumisega kui vaidlusesse takerdumisega. See peegeldub ka kinnisvara hindades \u2013 pole saladus, et nn arendustasu maksab l\u00f5puks kinni tarbija, sest arendaja lisab selle kulukomponendina kinnisvara hinnale.<\/p>\n Kokkuv\u00f5ttes ei saa valitsuse otsusest arendusmaksu kehtestamisest loobuda j\u00e4reldada, et elamuarendus j\u00e4\u00e4ks majanduspiirkondades seisma. Omavalitsus saab \u00f5igusp\u00e4raselt keelduda planeeringu kehtestamisest \u00fcksnes siis, kui on t\u00f5endatud, et sotsiaalsesse taristusse panustamata j\u00e4tmisel oleksid vallale t\u00f5siselt kahjulikud tagaj\u00e4rjed, mis otseselt takistaks konkreetse planeeringu elluviimist. Need omavalitsused, kes selliseid anal\u00fc\u00fcse ja t\u00f5endeid esitada ei saa, peavad lihtsalt loobuma \u00f5igusvastaselt kehtestatud maksust ja kasutama olemasolevaid eelarvevahendeid oma \u00fclesannete t\u00e4itmiseks. \u00d5igusriigis ei tohiks kehtestada uut maksu pelgalt seet\u00f5ttu, et omavalitsused on \u00f5igusvastase praktika muutunud menetlustavaks ja soovivad seda tagantj\u00e4rele seadustada.<\/p>\n [1]<\/a> RKPJKo 19.06.2025, 5-24-34\/13<\/p>\n [2]<\/a> https:\/\/minuomavalitsus.ee\/omavalitsuste-finantsolukorra-indeks<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"\u00d5igusriigis ei tohiks kehtestada uut maksu pelgalt seet\u00f5ttu, et omavalitsused on \u00f5igusvastase praktika muutunud menetlustavaks ja soovivad seda…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":217912,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[11256,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,14151,28,29,19,25,89147,23,24,22,20,30],"class_list":["post-217911","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-arendused","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-joelahtme","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-sotsiaalne-taristu","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116843462447165836","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/217911","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=217911"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/217911\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/217912"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=217911"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=217911"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=217911"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}