{"id":218029,"date":"2026-07-01T09:31:11","date_gmt":"2026-07-01T09:31:11","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/218029\/"},"modified":"2026-07-01T09:31:11","modified_gmt":"2026-07-01T09:31:11","slug":"pollukatse-kinnitab-vahekultuuride-kasvatamise-kasu-pollumehele-keskkond","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/218029\/","title":{"rendered":"P\u00f5llukatse kinnitab vahekultuuride kasvatamise kasu p\u00f5llumehele | Keskkond"},"content":{"rendered":"

Nelja aasta pikkune p\u00f5llukatse kinnitas, et vahekultuuride kasvatamine aitab tavaviljeluses suurendada saaki ning n\u00f5uetele vastav viljavaheldus v\u00f5ib parandada ka p\u00f5llumehe majandustulemusi. Uuring t\u00f5i esile, et v\u00e4hem viljakal mullal osutus maheviljelus enamikel aastatel kattetulu poolest tavaviljelusest edukamaks.<\/p>\n

Maaelu Teadmuskeskuse ehk METK-i agro\u00f6koloogiavaldkonna juht Iiri Raa s\u00f5nul on teadusel p\u00f5llumajandustegevuses v\u00e4ga oluline koht, et \u00fchendada p\u00f5llumajandustootjate praktilised vajadused ja looduskeskkonna hoidmine.<\/p>\n

“Keskkonnahoidu, elurikkust ja mullastikku tulebki p\u00f5ldudel spetsiaalselt uurida, sest p\u00f5llumajandus ei m\u00f5juta loodust lihtsalt \u00fcldiselt, vaid v\u00e4ga konkreetsete mehhanismide kaudu, mis vajavad m\u00f5\u00f5tmist, vaatlemist, j\u00e4lgimist ja katsetamist, ” selgitas ta METKi t\u00f6\u00f6 olulisust.\u00a0<\/p>\n

Keskkonnam\u00f5jud avalduvad sageli v\u00e4ga aeglaselt ja v\u00f5ivad olla varjatud, mist\u00f5ttu ei saa \u00fche aasta andmete p\u00f5hjal teha p\u00f5hjapanevaid j\u00e4reldusi. “Mulla viljakus v\u00f5i liigirikkuse muutused ei pruugi \u00fche p\u00f5llumajandushooajaga n\u00e4htavad olla, need kujunevad aastate jooksul v\u00f5i isegi k\u00fcmnenditega. Ja seet\u00f5ttu ongi vaja pikaajalisi katseid ja seiret,” \u00fctles ta “\u00d6koskoobi” saates.<\/p>\n

METKi Kuusiku katsekeskuses viidi nelja aasta jooksul l\u00e4bi mahe- ja tavaviljeluse kompleksuuring, mille tulemused kinnitasid viljavahelduse positiivset m\u00f5ju.<\/a> Uuringu eesm\u00e4rgiks oli mahep\u00f5llumajandusliku tootmise ja keskkonnas\u00f5braliku majandamise toetuse n\u00f5uetele vastava viljavahelduse m\u00f5jude selgitamine.\u00a0<\/p>\n

METK-i agro\u00f6koloogia spetsialist Karli Sepp r\u00e4\u00e4kis, et kuna viljavaheldused on p\u00f5llumajanduse keskkonnatoetuste n\u00f5uetes paika pandud, oli vajalik hinnata, kui h\u00e4sti need t\u00f6\u00f6tavad ja kas need annavad p\u00f5llul parema tulemuse v\u00f5rreldes sellega kui neid n\u00f5udeid ei t\u00e4ideta.\u00a0<\/p>\n

Uuringu jaoks viidi katsep\u00f5ldudel sisse kaks maheviljeluse ja keskkonnas\u00f5braliku majandamise miinimumn\u00f5uetele vastavat k\u00fclvikorda: teravilja-ristiku ja teravilja-vahekultuuri k\u00fclvikorrad. Lisaks oli v\u00f5rdluseks \u00fcks n\u00f5uetele mittevastav, \u00fcksnes teraviljade vaheldusega k\u00fclvikord (teravilja-mono).\u00a0<\/p>\n

Kultuuride vaheldumine k\u00fclvikordadel annab parema tulemuse, sest tagab tugevamad taimed ja parema saagi. Sepp selgitas, et kasvatades vaid \u00fchte kultuuri, n\u00e4iteks teravilja, hakkavad aastate jooksul levima haigused ja taimekahjurid ning kannatab ka mulla struktuur.\u00a0<\/p>\n

“Katset alustades me eeldasime, et kattetulus teeb tavaviljalus igal juhul maheviljelusele \u00e4ra. Samas on mahetoetused kogu aeg olnud palju suuremad kui tavaviljeluses ja me m\u00f5tlesime, et ehk see vahe ei ole nii suur. Aga pikemalt katset tehes selgus, et tegelikult annab maheviljelus enamus aastatel suurema kattetulu,” r\u00e4\u00e4kis ta tulemusest.\u00a0<\/p>\n

Samas t\u00f5des Sepp, et rolli m\u00e4ngib ka konkreetse paiga mulla viljakus ja Kuusiku kiiresti l\u00e4bikuivav r\u00e4hkmuld annab pisut kehvemat saaki kui m\u00f5ni teine p\u00f5ld, isegi kui v\u00e4etada samamoodi kui teised tavaviljelusega tegelevad p\u00f5llupidajad Eestis. “Meie v\u00e4hem viljakal mullal on see paradoks olnud, et enamus aastatel on maheviljeluse saagid v\u00e4iksemad, aga kattetulu suurem kui tavaviljeluses, kuigi seal on saagid palju suuremad,” \u00fctles ta.<\/p>\n

Mitu aastat v\u00e4ldanud katse tulemusena leiti, et teravilja-ristiku k\u00fclvikorras oli kattetulu \u00fcldiselt suurem kui teistes k\u00fclvikordades. N\u00e4iteks oli teravilja-ristiku k\u00fclvikorras punase ristiku j\u00e4rel talinisu terasaak maheviljeluses keskmiselt 21 protsenti suurem kui teravilja-mono ja 11 protsenti suurem kui teravilja-vahekultuuri k\u00fclvikorras.\u00a0<\/p>\n

Teravilja-vahekultuuri k\u00fclvikorra s\u00fcsteemi puhul leiti, et vahekultuuride m\u00f5ju terasaagile oli oluline just tavaviljeluses, kus s\u00fcgiseks mullas kasutamata j\u00e4\u00e4nud toitainete m\u00f5jul moodustasid nad suurema biomassi.<\/p>\n

“Meil on eriti tavaviljeluses see probleem, et v\u00e4ga palju toiteelemente j\u00e4\u00e4b s\u00fcgiseks mullas kasutamata. Maheviljelejatel, kellel on ka nende vahekultuuridega v\u00f5imalik mullaviljakust t\u00f5sta ja parandada, oli see juba varem rohkem levinud. N\u00fc\u00fcd on juba mitu aastat olnud vahekultuuride toetus, mida makstakse eraldi,” r\u00e4\u00e4kis Sepp.\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Nelja aasta pikkune p\u00f5llukatse kinnitas, et vahekultuuride kasvatamine aitab tavaviljeluses suurendada saaki ning n\u00f5uetele vastav viljavaheldus v\u00f5ib parandada…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":218030,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[89186,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,304,28,29,89185,20676,44129,19,3424,25,89187,23,24,22,20,30],"class_list":["post-218029","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-agrookoloogia","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-keskkond","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maheviljelus","tag-metk","tag-muld","tag-news","tag-pollumajandus","tag-populaarseimad-lood","tag-tavaviljelus","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116844028721406673","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/218029","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=218029"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/218029\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/218030"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=218029"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=218029"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=218029"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}