{"id":21805,"date":"2025-10-17T13:51:17","date_gmt":"2025-10-17T13:51:17","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/21805\/"},"modified":"2025-10-17T13:51:17","modified_gmt":"2025-10-17T13:51:17","slug":"8-2025-olegs-tkacevs-karsten-staehr-makromajanduslike-ja-eelarvetasakaalu-sokkide-moju-euroala-riigivola-arengule-publikatsioonid","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/21805\/","title":{"rendered":"8\/2025 O\u013cegs Tka\u010devs, Karsten Staehr. Makromajanduslike ja eelarvetasakaalu \u0161okkide m\u00f5ju euroala riigiv\u00f5la arengule | Publikatsioonid"},"content":{"rendered":"<p>Eesti Panga Toimetised 8\/2025<br \/>The Effects of Macroeconomic and Budget Balance Shocks on Public Debt Trajectories in the Euro Area<\/p>\n<p>Artikkel uurib makromajanduslike ja eelarvetasakaalu \u0161okkide m\u00f5ju riigiv\u00f5la arengule euroala riikide seas. Uurimust t\u00f5ukasid tagant mitu omavahel seotud muudatust, mis on toimunud alates euro kasutuselev\u00f5tust 1999. aastal. Esiteks on paljudes euroala riikides tekkinud m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne eelarvepinge ja \u00fcha kasvav v\u00f5lakoormus. Teiseks on riike tabanud makromajanduslikud \u0161okid, sealhulgas \u00fclemaailmne finantskriis, koroonapandeemia ja Venemaa sissetung Ukrainasse, millele j\u00e4rgnesid k\u00f5rgemad energiahinnad. Kolmandaks on ELi eelarve juhtimise raamistik n\u00f5udnud alates 2024. aastast riigiv\u00f5la d\u00fcnaamika prognoosimist, mist\u00f5ttu on oluline teha kindlaks, millist m\u00f5ju erisugused majanduslikud \u0161okid avaldavad.<\/p>\n<p>Artiklis kasutatakse kahesammulist metoodikat: esmalt identifitseeritakse struktuursed \u0161okid struktuurses VAR-mudelis ning seej\u00e4rel kasutatakse identifitseeritud \u0161okke paneelandmete lokaalsetes projektsioonides, et genereerida riigiv\u00f5la ja teiste muutujate impulssreaktsioone. See metoodika v\u00f5imaldab anal\u00fc\u00fcsida riigiv\u00f5la reaktsioone mitmesugustele \u0161okkidele eri ajahorisontide korral ilma piiravate eelduste seadmiseta. Andmed on kvartaalsed ning katavad vahemikku euro kasutuselev\u00f5tust 1999. aastal kuni 2023. aasta neljanda kvartalini.<\/p>\n<p>Empiirilises anal\u00fc\u00fcsis leitakse varieeruvaid riigiv\u00f5la reaktsioone mitmesugustele makromajanduslikele ja eelarvetasakaalu \u0161okkidele euroalal. Positiivne \u0161okk reaalsele SKP-le viib riigiv\u00f5la ja SKP suhte kauakestva languseni, kusjuures suurem osa m\u00f5just ilmneb juba esimesel aastal. Kiirem inflatsioon, mida modelleeritakse positiivse \u0161okina SKP deflaatoris, esialgu v\u00e4hendab riigiv\u00f5la suhet SKPsse, aga see m\u00f5ju on eelarvepoliitika kohandamise t\u00f5ttu ajutine. Intressim\u00e4\u00e4rade t\u00f5us avaldab riigiv\u00f5la ja SKP suhtele t\u00f5ususurvet, aga see m\u00f5ju ilmneb viitajaga. Eelarvetasakaalu parandamine viib riigiv\u00f5la kauakestva v\u00e4henemiseni, kuigi selle m\u00f5ju on alguses v\u00e4ike, kuna eelarvetasakaalu parandamine p\u00e4rsib majanduskasvu.<\/p>\n<p>Artiklis uuritakse ka seda, kuidas reageerib v\u00f5lg erisuguste tingimuste korral. Olulisimaks tulemuseks\u00a0on see, et SKP \u0161okkide m\u00f5ju oleneb riigiv\u00f5la suurusest: kui v\u00f5lg on esialgu suur, on ka SKP \u0161oki m\u00f5ju suurem. Eelarvetasakaalu parandamise meetmed on riigiv\u00f5la v\u00e4hendamisel t\u00f5husad siis, kui majandus kasvab, kuid majanduslanguse ajal on nende t\u00f5husus piiratud. N\u00e4ib, et eelarvetasakaalu parandamise meetmed on riigiv\u00f5la v\u00e4hendamisel k\u00f5ige t\u00f5husamad siis, kui riigiv\u00f5lg on juba niigi v\u00e4ike. Artiklis uuritakse ka, kas v\u00f5la reaktsioonid varieeruvad olenevalt \u0161okkide m\u00e4rgist ja suurusest. T\u00e4psemalt leitakse, et riigiv\u00f5la negatiivne reaktsioon inflatsiooni\u0161okile kestab v\u00e4ikese \u0161oki korral kauem kui suure \u0161oki puhul. Seevastu riigiv\u00f5la reaktsioon eelarvetasakaalu \u0161okile on tugevam siis, kui \u0161okk on suurem.<\/p>\n<p>Uurimus annab panuse aruteludesse, mida peetakse euroala eelarve juhtimise ja v\u00f5la j\u00e4tkusuutlikkuse \u00fcle ning t\u00f5stab esile eelarvepoliitika kujundamise jaoks olulisi tulemusi. Riigiv\u00f5la areng on mitmesuguste makromajanduslike \u0161okkide suhtes v\u00e4ga tundlik, kuigi see m\u00f5ju on m\u00f5neti heterogeenne ja n\u00e4ib, et selle tugevus varieerub sellest, milline on olemasolev v\u00f5lakoormus, majandusts\u00fckli faas ning \u0161okkide m\u00e4rk ja suurus. Oluline on ka see, et uurimus n\u00e4itab, et eelarvetasakaalu parandamisega saab t\u00f5husalt v\u00e4hendada riigi v\u00f5lakoormust, kuigi ka siin v\u00f5ib m\u00f5ju eri riikides m\u00f5nev\u00f5rra varieeruda.<\/p>\n<p>DOI: 10.23656\/25045520\/082025\/0226<\/p>\n<p>Autorite kontaktid:\u00a0<a href=\"https:\/\/www.eestipank.ee\/cdn-cgi\/l\/email-protection\" class=\"__cf_email__\" data-cfemail=\"4e01222b293d601a252f2d2b383d0e2c2f2025602238\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">[email\u00a0protected]<\/a>,\u00a0<a href=\"https:\/\/www.eestipank.ee\/cdn-cgi\/l\/email-protection\" class=\"__cf_email__\" data-cfemail=\"e883899a9b9c8d86c69b9c898d809aa88d8d9b9c8198898683c68d8d\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">[email\u00a0protected]<\/a><\/p>\n<p>Toimetise autorite arvamused ei pruugi \u00fchtida Eesti Panga ega Euroopa Keskpanga ametlike seisukohtadega.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eesti Panga Toimetised 8\/2025The Effects of Macroeconomic and Budget Balance Shocks on Public Debt Trajectories in the Euro&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":3775,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[12138,12467,131,130,37,33,35,34,36,12469,12140,12468,12139,3359],"class_list":{"0":"post-21805","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-id290","9":"tag-id565","10":"tag-ari","11":"tag-business","12":"tag-ee","13":"tag-eesti","14":"tag-eesti-keel","15":"tag-estonia","16":"tag-estonian","17":"tag-namekarsten-staehr","18":"tag-nameuuringud","19":"tag-titlekarsten-staehr","20":"tag-titleuuringud","21":"tag-typetaxonomy_term"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/21805","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=21805"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/21805\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/3775"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=21805"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=21805"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=21805"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}