{"id":218071,"date":"2026-07-01T10:23:10","date_gmt":"2026-07-01T10:23:10","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/218071\/"},"modified":"2026-07-01T10:23:10","modified_gmt":"2026-07-01T10:23:10","slug":"arvustus-larry-niveni-fuusikamoistatused-kirjandus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/218071\/","title":{"rendered":"Arvustus. Larry Niveni f\u00fc\u00fcsikam\u00f5istatused | Kirjandus"},"content":{"rendered":"<p>Uus raamat<br \/>Larry Niven<br \/>&#8220;Neuront\u00e4ht&#8221;<br \/>T\u00f5lkinud Jaana Talja<br \/>Illustreerinud Liis Roden<br \/>Kirjastus Fantaasia<br \/>Sari &#8220;Orpheuse raamatukogu&#8221;<br \/>312 lk<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/07\/3675346h6731.jpg\" alt=\"\" width=\"250\" height=\"400\" caption=\"false\"\/><\/p>\n<p>\u00dcks v\u00e4ga iseloomulik ulmelugude v\u00f5te on reaalteadustel p\u00f5hinevate m\u00f5ttekonstruktsioonide v\u00f5i m\u00f5istatuste kasutamine. See oli h\u00e4sti levinud Isaac Asimovi ja Arthur C. Clarke&#8217;i t\u00f6\u00f6des ja kuigi hiljem j\u00e4i see p\u00f5hilistest moevooludest k\u00f5rvale, pole reaalteadused ulmest kunagi p\u00e4ris \u00e4ra kadunud. T\u00e4nap\u00e4eval viljelevad sarnast l\u00e4henemist aktiivselt n\u00e4iteks Alastair Reynolds ja Andy Weir.\u00a0<\/p>\n<p>Larry Niven on \u00fcks selliseid kirjanikke, kelle loomingu suurem osa p\u00f5hineb just astrof\u00fc\u00fcsikal.\u00a0Eesti lugejale peaks ta olema ka h\u00e4sti tuttav, sest\u00a0Niveni kuulsaim teos &#8220;R\u00f5ngasplaneet&#8221; (1970), mis\u00a0kirjeldab \u00fche t\u00e4he \u00fcmber tohutu r\u00f5ngana ehitatud kunstlikku maailma,\u00a0ilmus t\u00f5lkes juba 2000ndate alguses.\u00a0Selle j\u00e4rg &#8220;R\u00f5ngasplaneedi ehitajad&#8221; (1979)\u00a0t\u00e4psustab\u00a0\u00fcle\u00a0sellise struktuuri ebastabiilsusega seotud aspekte.\u00a0<\/p>\n<p>N\u00fc\u00fcd on aga\u00a0nendele romaanidele\u00a0lisaks t\u00f5lkes ilmunud ka Niveni jutukogu &#8220;Neutront\u00e4ht&#8221;, mis sisaldab taas eelk\u00f5ige kosmosef\u00fc\u00fcsika-teemalisi lugusid. Enamuses 1960ndatel aastatel algselt tr\u00fckis ilmunud l\u00fchilood on 1994. aastal autori poolt raamjutustusega \u00fcmbritsetud ja selle kaudu nagu\u00a0fix-up\u00a0romaaniks seotud. Seegi v\u00f5te on ulmekirjanduse ajaloos \u00fcsna tavaline.\u00a0<\/p>\n<p>K\u00f5igi niimoodi \u00fchendatud juttude peategelaseks on piloot Beowulf Shaeffer ja \u00fcldiselt teebki ta l\u00e4bi \u00fcsna lihtsaid ja kergeid kosmoseseikluseid. Kuid need seiklused\u00a0teeb\u00a0erilisemaks enamiku nende keskmes peituv f\u00fc\u00fcsikam\u00f5istatus, mis peategelasel (ja lugejal) lahendada tuleb. Need on andekad, aga samas ka mitte liiga keerulised, keskkooli\u00a0f\u00fc\u00fcsikatunnis \u00f5pituga saab t\u00e4iesti hakkama.\u00a0<\/p>\n<p>N\u00e4iteks mis v\u00f5ib juhtuda, kui j\u00f5uda \u00fchele neutront\u00e4hele liiga l\u00e4hedale (lugu &#8220;Neutront\u00e4ht&#8221;)? Mida v\u00f5iks n\u00e4ha meie galaktika keskosas, kui oleks v\u00f5imalik kiiresti l\u00e4bida need paark\u00fcmmend tuhat valgusaastat, mis meid sellest eraldavad (lugu &#8220;Tuumas&#8221;)? Mis v\u00f5iks h\u00e4vitada t\u00e4iesti h\u00e4vinematu aine (lugu &#8220;Maakas&#8221;)? Kas tagantj\u00e4rele saaks lahendada Tunguusi meteoriidi m\u00f5istatuse (lugu &#8220;Soli \u00e4\u00e4remaa&#8221;)?\u00a0<\/p>\n<p>Just\u00a0f\u00fc\u00fcsikam\u00f5istatusega\u00a0lood t\u00f5usevadki\u00a0teistega\u00a0v\u00f5rreldes\u00a0esile, sest need paar lugu, kus sellist sisu on v\u00e4hem, j\u00e4\u00e4vad selgelt n\u00f5rgemaks. Ka need teised on t\u00e4iesti lobedad kosmoseseiklused ja Niven peidab\u00a0nendessegi\u00a0midagi, mille \u00fcle\u00a0saab\u00a0natuke nuputada,\u00a0aga sellegipoolest ei\u00a0anna need samasugust efekti.\u00a0<\/p>\n<p>K\u00f5ik juhtumid\u00a0selles kogumikus\u00a0j\u00e4\u00e4vadki\u00a0meelde eelk\u00f5ige eelnevalt kirjeldatud f\u00fc\u00fcsikadetailide kaudu, sest muud osad lugudest, hoolimata tegelaste ja olukordade v\u00e4lisest kirevusest, j\u00e4\u00e4vad\u00a0pigem\u00a0sisuliselt kahvatuks. See pole muidugi p\u00e4ris \u00fcllatav, sest midagi sarnast v\u00f5ib tagasivaates n\u00e4ha ka autori romaani &#8220;R\u00f5ngasplaneet&#8221; juures.\u00a0<\/p>\n<p>Siiski on Niveni jutukogu pigem meeldivaks vahelugemiseks just praegu, kui ulmekirjanduse p\u00f5hivool tegeleb pigem sotsiaaliaga reaalia asemel. &#8220;Neutront\u00e4he&#8221; lugemismulje \u00f5hutab uuesti k\u00e4tte v\u00f5tma ka &#8220;R\u00f5ngasplaneeti&#8221; ja paneb m\u00f5tlema, et\u00a0vahelduseks\u00a0v\u00f5iks t\u00f5lkida\u00a0veel midagi sarnast.\u00a0Miks mitte\u00a0n\u00e4iteks Hal Clementi romaan &#8220;Mission of Gravity&#8221; (1953), mille\u00a0seiklus\u00a0toimub\u00a0kujuteldamatult suure\u00a0raskusj\u00f5uga planeedil?\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Uus raamatLarry Niven&#8220;Neuront\u00e4ht&#8221;T\u00f5lkinud Jaana TaljaIllustreerinud Liis RodenKirjastus FantaasiaSari &#8220;Orpheuse raamatukogu&#8221;312 lk \u00dcks v\u00e4ga iseloomulik ulmelugude v\u00f5te on reaalteadustel&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":218072,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,10971,178,89195,140,89194,89193],"class_list":["post-218071","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-meelelahutus","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-entertainment","tag-estonia","tag-estonian","tag-fantaasia","tag-kirjandus","tag-larry-niven","tag-meelelahutus","tag-neurontaht","tag-orpheuse-raamatukogu"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116844233196015641","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/218071","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=218071"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/218071\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/218072"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=218071"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=218071"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=218071"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}