{"id":218320,"date":"2026-07-01T15:03:15","date_gmt":"2026-07-01T15:03:15","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/218320\/"},"modified":"2026-07-01T15:03:15","modified_gmt":"2026-07-01T15:03:15","slug":"magistritoo-varjumiskoht-peaks-olema-maja-koige-elavam-ruum-uhiskond","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/218320\/","title":{"rendered":"Magistrit\u00f6\u00f6: varjumiskoht peaks olema maja k\u00f5ige elavam ruum | \u00dchiskond"},"content":{"rendered":"

Kui r\u00e4\u00e4kida kortermajade varjumiskohtadest, kerkivad silme ette enamasti t\u00fchjad ja h\u00e4marad keldrid, kuhu minnakse vaid h\u00e4daolukorras. Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri v\u00e4rske magister Gert Christjanson leiab aga, et just selline m\u00f5tteviis on probleem. Tema hinnangul peaks varjumiskoht olema ruum, mida inimesed kasutavad iga p\u00e4ev, olgu selleks m\u00e4ngutuba, \u00fchiskontor, paranduskelder v\u00f5i peosaal.<\/p>\n

Gert Christjansoni magistrit\u00f6\u00f6<\/a> keskendus n\u00f5ukogudeaegsete kortermajade keldrite ristkasutusele. Ta uuris Eesti, Soome ja Taani kogemust ning j\u00f5udis j\u00e4reldusele, et h\u00e4sti toimiv varjumiskoht ei s\u00fcnni \u00fcksnes tehniliste n\u00f5uete t\u00e4itmisest, vaid sellest, kas inimesed peavad seda oma igap\u00e4evase elukeskkonna loomulikuks osaks.<\/p>\n

Teema muutub eriti aktuaalseks n\u00fc\u00fcd, kui Eestis j\u00f5ustusid uued n\u00f5uded varjumislahenduste rajamiseks. Kuigi juhised k\u00e4sitlevad p\u00f5hjalikult turvalisust ja tehnilisi tingimusi, leiab Christjanson, et m\u00e4rksa v\u00e4hem t\u00e4helepanu on p\u00f6\u00f6ratud sellele, kuidas need ruumid v\u00f5iksid rahuajal p\u00e4riselt kasutuses olla.<\/p>\n

“Kui inimene on selles ruumis juba varem viibinud, siis ta teab ka kriisiolukorras paremini, kuhu minna ja mida sealt oodata,” \u00fctles ta Vikerraadio “Huvitaja” saates.<\/p>\n

Tema hinnangul ei peaks varjumiskoht olema paik, mille uks avatakse esimest korda alles \u00f5huh\u00e4ire ajal. “Praegu aktiveerub see ruum alles kriisiolukorras. Aga kui seal on igap\u00e4evaselt elu sees, siis on see hooldatud, korras ja inimestele tuttav,” m\u00e4rkis ta.\u00a0<\/p>\n

Magistrit\u00f6\u00f6 \u00fcks osa oli v\u00e4lit\u00f6\u00f6d Tallinna kortermajades. Kuigi tehnilised n\u00f5uded olid sageli t\u00e4idetud, m\u00e4rkas autor \u00fcht l\u00e4bivat probleemi: ruumid olid igap\u00e4evaselt lukustatud ning majaelanikud neid ei kasutanud. Seet\u00f5ttu muutusid need sisuliselt passiivseteks tehnilisteks ruumideks.<\/p>\n

Tema hinnangul ei piisa sellest, et ruum vastab k\u00f5ikidele n\u00f5uetele. “Kui ta on lihtsalt kinni pandud, siis ta ei ela. Oluline on ka see, kuidas need ruumid suhestuvad elanike igap\u00e4evaeluga,” lausus ta.\u00a0<\/p>\n

Sisearhitekt usub, et varjumiskoht v\u00f5iks olla \u00fchisruum, kuhu inimesed l\u00e4hevad ka t\u00e4iesti tavalisel teisip\u00e4eva \u00f5htul. “Kui me saame ventilatsiooni korda, eemaldame r\u00f5skuse ja teeme ruumi puhtaks, siis ma arvan, et ristkasutus selle taha k\u00fcll ei j\u00e4\u00e4,” \u00fctles ta.<\/p>\n

K\u00f5ige enam avaldasid autorile muljet Soome kogemused. Seal ei k\u00e4sitleta varjendeid pelgalt kriisitaristu osana, vaid need on integreeritud igap\u00e4evaellu. Sama ruum v\u00f5ib olla spordisaal, j\u00f5usaal, m\u00e4nguruum, muusikastuudio v\u00f5i kogukonnakeskus ning vajadusel saab selle kiirelt ka varjendina kasutusele v\u00f5tta.<\/p>\n

Merihaka varjend Helsingis. Autor\/allikas: ERR<\/p>\n

Christjansoni s\u00f5nul ei t\u00e4henda ristkasutus seda, et ruum tuleb t\u00e4is ehitada. “Kui r\u00e4\u00e4gime m\u00f6\u00f6blist, siis see v\u00f5iks olla kaheotstarbeline,” \u00fctles ta. N\u00e4iteks v\u00f5iksid pingid olla \u00fchtlasi panipaigad v\u00f5i riiulid ning vajadusel kiiresti \u00fcmber paigutatavad. “See ristkasutus v\u00f5ib minna v\u00e4ga v\u00e4ikese detailini v\u00e4lja:\u00a0 riiul v\u00f5ib olla pink ja pink v\u00f5ib olla riiul,” selgitas ta.\u00a0<\/p>\n

Magistrit\u00f6\u00f6s j\u00f5uab Christjanson j\u00e4reldusele, et h\u00e4sti toimiv varjumiskoht ei s\u00f5ltu ainult ehituslikest lahendustest. Sama oluline on elanike omavaheline usaldus ja soov \u00fchisruumi kasutada.<\/p>\n

V\u00e4lit\u00f6\u00f6de k\u00e4igus k\u00fclastas ta muu hulgas Tallinna Vase t\u00e4nava kortermaja, kus k\u00f5ik \u00fchisruumid on elanikele pidevalt avatud. Selline teadlik otsus aitab tema s\u00f5nul v\u00e4ltida olukorda, kus naabrid hakkavad \u00fcksteist kahtlustama ning iga kadunud ese tekitab s\u00fc\u00fcdlase otsimise. Magistrit\u00f6\u00f6s j\u00e4reldab ta, et lukustamata uksed s\u00fcmboliseerivad avatust ja usaldust ning just usaldus on \u00fcks toimiva elukeskkonna alustalasid.<\/p>\n

Ka varjumiskohtade puhul peab ta oluliseks, et inimesed tunneksid ruumi omana, mitte ei tajuks seda tehnilise rajatisena, kuhu tavaliselt asja ei ole. “Kui inimene k\u00e4ib seal ruumis iga p\u00e4ev, siis ei teki kriisiolukorras k\u00fcsimust, kuhu minna v\u00f5i mis teda seal ees ootab,” s\u00f5na ta.<\/p>\n

\u00dche probleemina t\u00f5i Christjanson v\u00e4lja ka korteri\u00fchistute hirmu, et kui avalikult r\u00e4\u00e4kida oma maja varjumiskohast, v\u00f5ivad kriisi korral sinna tulla \u00fcmbruskonna inimesed.<\/p>\n

Magistrit\u00f6\u00f6s kirjeldab ta juhtumit, kus korteri\u00fchistu juhid ei soovinudki varjumiskoha olemasolu laiemalt reklaamida, sest kartsid, et k\u00f5igile ei j\u00e4tku ruumi. Samas r\u00f5hutab ta, et kortermajade mitteavalikud varjumiskohad ongi m\u00f5eldud eelk\u00f5ige selle maja elanikele ning hirmu asemel v\u00f5iks korteri\u00fchistud olla hoopis eeskujuks, et ka naabermajad rajaksid endale samasugused lahendused.<\/p>\n

Tema s\u00f5nul s\u00fcvendab vaikimine teadmatusest tulenevat hirmu. “Kui me ei n\u00e4ita eeskuju, siis kasvatame ainult tunnet, et teistel on soov tulla meie varjumiskohta,” m\u00e4rkis ta.<\/p>\n

Magistrit\u00f6\u00f6 ei sea kahtluse alla P\u00e4\u00e4steameti tehnilisi soovitusi. K\u00fcll aga leiab autor, et juhendit v\u00f5iks t\u00e4iendada sisearhitektuuri vaatenurgaga. Praegu keskendub juhend peamiselt sellele, kuidas muuta kelder ohutuks. Christjanson leiab, et sama oluline oleks anda korteri\u00fchistutele ideid, kuidas muuta need ruumid v\u00e4\u00e4rtuslikuks ka rahuajal.<\/p>\n

Christjansoni hinnangul on n\u00f5ukogudeaegsete kortermajade keldrid aastak\u00fcmnetega kaotanud oma kunagise rolli ning muutunud panipaikadeks v\u00f5i lihtsalt m\u00e4\u00e4ratlemata kasutusega ruumideks. Samas peitub neis suur kasutamata potentsiaal.<\/p>\n

Tema disainiprojekt pakub v\u00e4lja neli v\u00f5imalikku kasutusviisi: lugemisruumi, m\u00e4nguruumi, paranduskeldri ja peosaali. K\u00f5ik need t\u00e4idavad rahuajal kogukondlikku funktsiooni, kuid on vajadusel kiiresti kohandatavad varjumiskohaks. Autori hinnangul ei vaja k\u00f5ik keldrid selleks suuri \u00fcmberehitusi. Sageli piisab olemasolevate ruumiliste v\u00f5imaluste m\u00e4rkamisest ning v\u00e4ikestest, l\u00e4bim\u00f5eldud muudatustest.<\/p>\n

Christjanson usub, et just selline l\u00e4henemine aitab muuta varjumise loomulikuks osaks elukeskkonnast, mitte millekski, millele m\u00f5eldakse alles siis, kui sireenid t\u00f6\u00f6le hakkavad. “Me ei peaks k\u00e4sitlema varjumiskohta ainult kriisiobjektina. Kui ta on igap\u00e4evaselt kasutuses, siis on ta korras, hooldatud ja inimestele tuttav,” \u00fctles ta.<\/p>\n

Tema hinnangul v\u00f5iks sellest v\u00f5ita palju enamat kui ainult elanikkonnakaitse. H\u00e4sti l\u00e4bim\u00f5eldud \u00fchisruumid tugevdavad ka naabrite omavahelist suhtlust ja kogukonnatunnet. Nii j\u00f5uabki magistrit\u00f6\u00f6 peamise j\u00e4relduseni: k\u00f5ige parem varjumiskoht ei pruugi olla see, millel on k\u00f5ige paksemad seinad, vaid see, kus inimesed k\u00e4ivad ka siis, kui ohtu ei ole.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kui r\u00e4\u00e4kida kortermajade varjumiskohtadest, kerkivad silme ette enamasti t\u00fchjad ja h\u00e4marad keldrid, kuhu minnakse vaid h\u00e4daolukorras. Eesti Kunstiakadeemia…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":218321,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,14111,34,36,31,32,89275,21,27435,6196,28,29,19,25,23,24,22,20,5885,16127,30],"class_list":["post-218320","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-eesti-kunstiakadeemia","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-gert-christjanson","tag-headlines","tag-kelder","tag-kortermajad","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-varjend","tag-varjumiskohad","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116845334253394216","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/218320","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=218320"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/218320\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/218321"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=218320"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=218320"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=218320"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}