{"id":218774,"date":"2026-07-02T07:02:09","date_gmt":"2026-07-02T07:02:09","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/218774\/"},"modified":"2026-07-02T07:02:09","modified_gmt":"2026-07-02T07:02:09","slug":"portugalis-avastati-uus-murgine-amblikuliik","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/218774\/","title":{"rendered":"Portugalis avastati uus m\u00fcrgine \u00e4mblikuliik"},"content":{"rendered":"<p>Porto \u00fclikooli loodusloo- ja teadusmuuseumi entomoloog Jos\u00e9 Manuel Grosso-Silva r\u00f5hutas, et liigi ara k\u00e4itumise t\u00f5ttu pole p\u00f5hjust paanikaks. \u201eT\u00f5en\u00e4osus, et inimesed selle liigiga kokku puutuvad v\u00f5i hammustada saavad, on v\u00e4ike,\u201c \u00fctles ta.<\/p>\n<p>Bioloogide Francisco Gili ja Jos\u00e9 Manuel Grosso-Silva \u00e4sja ilmunud uuringus selgitatakse uue liigi olemust: \u201eTegemist on pelgliku liigiga, kes ei ole aldis hammustama, kuid tema hammustus v\u00f5ib p\u00f5hjustada m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rseid nahakahjustusi, mille tagaj\u00e4rjeks on tihti nekrootilised nahalesioonid.\u201c<\/p>\n<p>T\u0161iili erak\u00e4mblik on p\u00e4rit L\u00f5una-Ameerika l\u00e4\u00e4neosast ja on levinud ka sellistes riikides nagu Brasiilia ja Argentina. Rahvusvahelise kaubanduse tuules on liik aga suutnud oma algsest elupaigast kaugele levida.<\/p>\n<p>Esimene isend leiti Portos juhuslikult 10. septembril 2025. aastal, kui \u00fchte isast m\u00e4rgati Campo dos M\u00e1rtires da P\u00e1tria piirkonnas seinal. Teine isane leiti 10. jaanuaril 2026 surnuna liimp\u00fc\u00fcnisest.<\/p>\n<p>Kaks sarnast m\u00fcrgi\u00e4mblikku<\/p>\n<p>Sama sugukonna teine m\u00fcrgi\u00e4mblik \u2013 Vahemere erak\u00e4mblik (Loxosceles rufescens) \u2013 elab Portugalis juba aastak\u00fcmneid ja on laialt levinud. P\u00f5hja-Ameerikast p\u00e4rit liik on Euroopas kohal olnud juba \u00fcle 200 aasta.<\/p>\n<p>\u201eMe ei tea, kas see uus liik piirdub vaid Portoga v\u00f5i on juba laiemalt levinud. Kuna T\u0161iili erak\u00e4mblikku on lihtne segi ajada Vahemere erak\u00e4mblikuga, on v\u00f5imalik, et leidub viimasena m\u00e4rgistatud fotot\u00f5endeid, mis tegelikult kujutavad vast avastatud liiki,\u201c m\u00e4rkis bioloog.<\/p>\n<p>V\u00e4limuselt ja k\u00e4itumiselt on liigid v\u00e4ga sarnased. \u201eNad on \u00fchtlaselt pruunid, neil puuduvad v\u00e4rvid, mis v\u00f5imaldaksid neil taimestikku sulanduda, ja nad ei ehita selliseid v\u00f5rke, mida me tavaliselt putukate p\u00fc\u00fcdmiseks taimedel n\u00e4eme. Nad koovad v\u00f5rke seintele, nurkadesse ja varjatumatesse, pimedamatesse kohtadesse ning on aktiivsemad \u00f6\u00f6siti,\u201c selgitas Grosso-Silva.<\/p>\n<p>Erak\u00e4mbliku hammustuse tagaj\u00e4rjed v\u00f5ivad ulatuda kergetest kuni rasketeni, harva on esinenud ka surmaga l\u00f5ppenud juhtumeid. \u201eOht on olemas, kuid see tundub mulle v\u00e4ike, seega p\u00fc\u00fcan ma paanikat ega liigset \u00e4revust mitte \u00f5hutada,\u201c lisas teadlane.<\/p>\n<p>2023. aastal registreeriti Portugalis Vahemere erak\u00e4mbliku hammustusest p\u00f5hjustatud loksoselism (<a rel=\"noopener nofollow\" target=\"_blank\" href=\"https:\/\/www.delfi.ee\/teema\/41580023\/amblik\" tag-id=\"41580023\">\u00e4mblikum\u00fcrgist<\/a> tingitud s\u00fcndroom). \u00dcht 48-aastast naist hammustati linnapargis viibides kuklasse. Algne valutu turse halvenes 24 tunni jooksul: tekkisid peavalud, halb enesetunne, palavik, v\u00e4simus ning hammustuskohas naha nekroos ja punetus. Hiljem hakkas nahk kooruma ka silmade \u00fcmbert, tuharatelt, reitelt ja huultelt. Patsient paranes t\u00e4ielikult ja kirjutati haiglast v\u00e4lja 16 p\u00e4eva hiljem.<\/p>\n<p>V\u00f5\u00f5rliikide levik on kasvav trend<\/p>\n<p>Portugalis on praeguseks kanda kinnitanud \u00fcle 300 putukaliigi erinevatest maailma piirkondadest. Paljud neist on saabunud inimeste ja kaubavedude kaudu.<\/p>\n<p>\u201eMe muudame \u00fcha enam meid \u00fcmbritsevat keskkonda. Me toome teadlikult sisse palju taimi, mis kannavad sageli endaga putukaid, keda meil polnud kavas siia tuua,\u201c selgitas Grosso-Silva. Oma rolli m\u00e4ngivad ka linnastumine, looduslike elupaikade v\u00e4henemine ja Euroopa kiire kliima soojenemine.<\/p>\n<p>\u201eMe ei tea, kuidas olukord siin P\u00fcrenee poolsaarel areneb; seda tuleb l\u00e4hiaastatel j\u00e4lgida,\u201c \u00fctles teadlane.<\/p>\n<p>Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada <a href=\"https:\/\/reisijuht.delfi.ee\/artikkel\/120594511\/portugalis-avastati-uus-murgine-amblikuliik\/kommentaarid\" class=\"article-body-bottom__comment article-body-bottom__comment--write button button--primary button--size-auto\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\"> Kommenteeri <\/a><a href=\"https:\/\/reisijuht.delfi.ee\/artikkel\/120594511\/portugalis-avastati-uus-murgine-amblikuliik\/kommentaarid\" class=\"article-body-bottom__comment article-body-bottom__comment--read button button--size-auto\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\"> Loe kommentaare (2)<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Porto \u00fclikooli loodusloo- ja teadusmuuseumi entomoloog Jos\u00e9 Manuel Grosso-Silva r\u00f5hutas, et liigi ara k\u00e4itumise t\u00f5ttu pole p\u00f5hjust paanikaks.&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":218775,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[18525,26,27,37,33,35,70788,34,36,31,32,21,28,29,95,19,25,7357,2729,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":["post-218774","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-amblik","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-entomoloogia","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-porto","tag-portugal","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116849105009412813","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/218774","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=218774"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/218774\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/218775"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=218774"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=218774"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=218774"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}