{"id":218814,"date":"2026-07-02T07:59:06","date_gmt":"2026-07-02T07:59:06","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/218814\/"},"modified":"2026-07-02T07:59:06","modified_gmt":"2026-07-02T07:59:06","slug":"merebioloog-eesti-suplusvee-kvaliteedi-parast-pole-pohjust-muretseda-keskkond","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/218814\/","title":{"rendered":"Merebioloog: Eesti suplusvee kvaliteedi p\u00e4rast pole p\u00f5hjust muretseda | Keskkond"},"content":{"rendered":"<p>Euroopa keskkonnaagentuuri raportist saab lugeda, et Eesti suplusvee kvaliteet on \u00fcks Euroopa kehvemaid. Merebioloog leiab aga, et raportit tuleb lugeda t\u00e4helepanelikult. Tema s\u00f5nul ei t\u00e4henda koht pingereas sugugi seda, et Eesti randades oleks ujumine ohtlik.<\/p>\n<p>Eesti Mereinstituudi merebioloogiaosakonna juhataja Georg Martin r\u00e4\u00e4kis, et raporti j\u00e4rgi hinnati ligi 57 protsenti Eesti ametlikest supluskohtadest suurep\u00e4raseks ning vaid kolmes supluskohas oli veekvaliteet halb. &#8220;Tegelikult ei saagi eeldada, et igal pool on alati k\u00f5ik \u00fchtemoodi hea,&#8221; \u00fctles Martin &#8220;Vikerhommikus&#8221;.<\/p>\n<p>Tema s\u00f5nul tuleb riikide v\u00f5rdlemisel arvestada ka sellega, kuidas veeproove kogutakse. Euroopa Liidu suplusvee direktiiv n\u00e4eb ette v\u00e4hemalt nelja prooviv\u00f5ttu aastas, kuid rohkem proove andvad riigid saavad t\u00e4psema \u00fclevaate vee kvaliteedist.<\/p>\n<p>&#8220;Kui hinnang p\u00f5hineb ainult neljal m\u00f5\u00f5tmisel, on juhuslikkuse m\u00f5ju \u00fcsna suur. Ilmastik, eelnevad sademed, veetemperatuur ja isegi rannas viibivate inimeste arv v\u00f5ivad tulemusi m\u00f5jutada,&#8221; selgitas ta.<\/p>\n<p>Martini s\u00f5nul ei saa raporti p\u00f5hjal j\u00e4reldada, et Eestis oleks meres ujumine ohtlikum kui mujal Euroopas. Pigem m\u00f5jutab v\u00f5rdlust see, et Eestis hinnatakse palju siseveekogusid.<\/p>\n<p>Suplusvee kvaliteeti hinnatakse kahe bakterin\u00e4itaja \u2013 Escherichia coli ja soole enterokokkide \u2013 p\u00f5hjal. Merevees h\u00e4vivad need bakterid \u00fcldiselt kiiremini kui magevees. Seet\u00f5ttu domineerivad Euroopa pingerea tipus sageli riigid, kus suurem osa ametlikest supluskohtadest asub mererannikul. N\u00e4iteks K\u00fcprosel on siseveekogusid v\u00e4ga v\u00e4he.<\/p>\n<p>&#8220;Sellised suured \u00fcldistused ei peaks paanikat tekitama. V\u00e4ga palju s\u00f5ltub sellest, milliseid veekogusid hinnatakse ja kuidas proove v\u00f5etakse,&#8221; \u00fctles Martin.<\/p>\n<p>Terve m\u00f5istus aitab<\/p>\n<p>Looduslikes veekogudes s\u00f5ltub vee kvaliteet pidevalt muutuvatest tingimustest. Seet\u00f5ttu soovitab Martin enne ujumaminekut hinnata ka vee seisundit oma silmaga. &#8220;Kui vesi ei tundu ilus, siis ei ole v\u00f5ib-olla m\u00f5tet sinna kohe ronida v\u00f5i lapsi sinna saata,&#8221; \u00fctles ta.<\/p>\n<p>K\u00f5ige rohkem elu leidub vees just soojal ja p\u00e4ikesepaistelisel ajal, mil tunnevad end h\u00e4sti nii vetikad kui ka bakterid. &#8220;Mida rohkem valgust, soojust ja toitaineid, seda rohkem seal ka elu on,&#8221; lausus ta.\u00a0<\/p>\n<p>T\u00e4navu ilmusid sinivetikad Eesti vetesse tavap\u00e4rasest m\u00f5nev\u00f5rra varem. Martini hinnangul pole tegemist siiski erakordse n\u00e4htusega. Sinivetikad on vees olemas kogu aeg, kuid silmaga n\u00e4htavaks muutuvad need siis, kui tingimused muutuvad neile soodsaks. Selleks on vaja sooja vett, palju p\u00e4ikest, toitaineid ning tuulevaikust. &#8220;See, mida me n\u00e4eme, on nende massiline kogunemine pinnakihti,&#8221; selgitas ta.<\/p>\n<p>Praegused vihmad ja tuulisem ilm v\u00f5ivad esimese \u00f5itsengu hajutada, kuid see ei t\u00e4henda, et vetikad sel suvel enam tagasi ei tuleks. &#8220;Sobivate tingimuste korral v\u00f5ib m\u00f5ne n\u00e4dala p\u00e4rast uus \u00f5itseng tekkida,&#8221; lausus ta.\u00a0<\/p>\n<p>Kliimamuutus suurendab koormust merele<\/p>\n<p>Kliimamuutused m\u00f5jutavad ka Eesti veekogusid. Kuigi talvine lumikate on v\u00e4henenud, on sademete \u00fcldhulk kasvanud ning koos vihmaveega j\u00f5uab merre rohkem toitaineid ja muud maismaalt kaasa uhutud ainest.<\/p>\n<p>See ei t\u00e4henda Martini s\u00f5nul, et muutused toimuksid \u00fcle\u00f6\u00f6. Samas r\u00f5hutab ta, et L\u00e4\u00e4nemere seisund ei ole viimastel aastatel \u00fcksnes halvenenud. Reoveepuhastusse, kanalisatsiooni ja muudesse keskkonnakaitsemeetmetesse tehtud investeeringud on andnud tulemusi ning mitmed n\u00e4itajad liiguvad paremuse suunas.<\/p>\n<p>&#8220;Me oleme L\u00e4\u00e4nemere heaks palju investeerinud ja tegelikult on n\u00e4ha, et tulemused on olemas. Paljud n\u00e4itajad n\u00e4itavad isegi paranemise trendi,&#8221; m\u00e4rkis ta.\u00a0<\/p>\n<p>Eesti randades v\u00f5ib endiselt julgelt ujuda<br \/>Martini s\u00f5nul v\u00f5ivad inimesed Eesti ametlikes supluskohtades \u00fcldjuhul endiselt muretult ujumas k\u00e4ia. Just selleks vee kvaliteeti regulaarselt j\u00e4lgitaksegi, et v\u00f5imalike probleemide korral inimesi kiiresti teavitada.<\/p>\n<p>&#8220;Kui midagi on valesti, siis sellest antakse teada ja \u00f6eldakse, et \u00e4rge praegu siia tulge. \u00dcldiselt on meil ujumiseks k\u00f5lblikku vett v\u00e4ga palju,&#8221; lausus ta.\u00a0<\/p>\n<p>Martini hinnangul ei tasu Euroopa edetabeli p\u00f5hjal teha j\u00e4reldust, et Eesti suplusvesi oleks kehv. Pigem tasub j\u00e4lgida ametlikke hoiatusi ning kasutada veekogu \u00e4\u00e4res tavap\u00e4rast ettevaatlikkust.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Euroopa keskkonnaagentuuri raportist saab lugeda, et Eesti suplusvee kvaliteet on \u00fcks Euroopa kehvemaid. Merebioloog leiab aga, et raportit&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":218815,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,89376,34,36,31,32,83391,21,55386,2532,28,29,44155,4327,19,25,45142,89377,89378,23,24,5260,22,20,30],"class_list":["post-218814","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-uldised-uudised","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-eesti-mereinstituut","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-georg-martin","tag-headlines","tag-jarv","tag-jogi","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-magevesi","tag-meri","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-rand","tag-suplusrand","tag-suplusvee-kvaliteet","tag-top-stories","tag-topstories","tag-ujumine","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116849328893871213","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/218814","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=218814"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/218814\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/218815"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=218814"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=218814"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=218814"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}