Tsivilistina on mul keeruline aru saada, et Balti operatiivruum kaheks jagatakse. Leedu ja Poola eest vastutab \u00fcks v\u00e4ekoondis, L\u00e4ti ja Eesti eest teine. Kuidas see toimib?<\/p>\n
T\u00e4nase (intervjuu on tehtud teisip\u00e4eval \u2013 toim.) tseremooniaga r\u00f5hutasime just vastupidist. Ei lahutata midagi, vaid hoopis liidetakse. Me koondame siinse kaitse kokku nii, et see oleks juhitav, et j\u00f5ud ei oleks v\u00e4lja venitatud. Nii et kahe korpusega seisaksime siin \u00f5lg \u00f5la k\u00f5rval ja side nende korpuste vahel, nagu t\u00e4nasel tseremoonial ka selgesti n\u00e4ha oli, v\u00e4ga selge oleks.<\/p>\n
Nii et me teeme vastupidist asja. Kahe korpuse paigutamisega siia, j\u00f5udude jagamisega kahe korpuse vahel tugevdame kaitset, sest me muudame selle juhitavaks.<\/p>\n
Kaitse eesm\u00e4rk on heidutus.<\/p>\n
Nii et siiani oli operatsiooniala v\u00e4lja venitatud selle v\u00e4ekoondise jaoks, mis ala eest siiani vastutas?<\/p>\n
See korpus, mis siiani vastutas, oli saavutanud oma operatsiooni juhtimisv\u00f5ime piiri. Seda n\u00e4gime siinsete \u00f5ppuste k\u00e4igus ja reageerisime. NATO reageeris ja paigutas siia veel \u00fche lahingkorpuse. See on Saksa-Hollandi korpus.<\/p>\n
\u00dcksus, mis Leedus j\u00e4rgmisel aastal v\u00f5itlusvalmis olema peab, v\u00f5ib olla k\u00f5ige moodsam \u00fcksus Saksamaal, nii palju, kui ma sellest lugenud olen, varustatud tehisaru ja erinevate droonidega. Kas poleks otstarbekas, et see \u00fcksus alluks samuti Saksa-Hollandi korpusele? Mitte nagu praegu, kus ta allub Leedus Kirdekorpusele?<\/p>\n
Olgu \u00f6eldud, et 45. brigaad, mis sinna paigutatakse \u2013 45. brigaad Leedus, on \u00fcks v\u00f5imekamaid ja moodsamaid \u00fcksusi, mis j\u00e4rgmisel aastal l\u00f5pliku v\u00f5itlusvalmiduse saavutab. \u00dchised \u00f5ppused juba toimuvad, lahingharjutused k\u00e4ivad<\/p>\n
Protseduure koosk\u00f5lastatakse, personal ja materjal j\u00f5uab kohale. Muljetavaldav on n\u00e4ha, kuidas Leedu taristuga toetab.<\/p>\n
Pole ilmekamat n\u00e4idet Baltimaade kaitse tihedast koost\u00f6\u00f6st, kui see brigaad Leedus.<\/p>\n
K\u00f5ik on otse vastupidi: see brigaad, mis sinna rahvusvahelise Kirdekorpuse koosseisu paigutatakse, hakkab seal oma \u00fclesandeid t\u00e4itma. Teda saab paindlikult rakendad. Ja siin asuvad m\u00f5lemad diviisid alluvad Saksa-Hollandi korpusele.<\/p>\n
Me peame l\u00f5petama ainult riigipiirides m\u00f5tlemise. Tegemist on NATO v\u00e4gedega, mis on omavahel koost\u00f6\u00f6v\u00f5imelised. Nad saavad \u00fcksteist vastastikku toetada. Tegelikult pole oluline, kuni kokkuharjutamiseks aega on, millisest riigist nad p\u00e4rit on.<\/p>\n
Minu jaoks seisneb NATO m\u00f5te selles, et \u00f5lg \u00f5la k\u00f5rval ollakse \u00fchiselt v\u00f5imelised vajadusel lahingut vastu v\u00f5tma. See on ka osa heidutusest.<\/p>\n
Pisut ka Saksamaa plaanidest. “S\u00f5jaks valmis aastaks 2029”. Ja siis \u00fctles USA president – ei mingeid Tomahawk-rakette, v\u00f5imalik, et ka stealth-pommitajaid. Mis me siis tegema peame? Sest nii palju kui mina aru saan, oli NATO sedasi \u00fcles, ehitatud, et ameeriklased v\u00f5tavad enda kanda m\u00f5ningad v\u00f5imekused. N\u00fc\u00fcd v\u00f5tavad nad need hoopis \u00e4ra. Mis siis teha? Meil puudub t\u00e4pse kaugl\u00f6\u00f6gi v\u00f5ime, kui ameeriklased lahkuvad. Mis me tegema peame?<\/p>\n
2029 s\u00f5jaks valmis. Valmis peame me juba enne olema ja selle nimel me praegu t\u00f6\u00f6tame juba v\u00e4hemalt kolm aastat, et Bundeswehr selleks ajaks s\u00f5jaks valmis oleks.<\/p>\n
See h\u00f5lmab relvastust, varustust, personali. Aga see t\u00e4hendab ka \u00f5iget suhtumist. Ma n\u00e4en, et see on olemas neil, kes peavad v\u00f5itlusv\u00f5imelised olema.<\/p>\n
2029 on minu jaoks number, mille kohta meie anal\u00fc\u00fctikud \u00fctlevad, et siis on v\u00f5imalik, ma r\u00f5hutan teadlikult tingivas k\u00f5neviisis, et Venemaa suudaks pidada NATO territooriumi vastu suuremahulist s\u00f5da. Erinevatest tegevussuundadest, poliitilistest arengutest, isiklikust valmisolekust \u2013 k\u00f5igist neist valdkondadest v\u00f5ib seda v\u00e4lja lugeda.<\/p>\n
Seda j\u00e4lgides, n\u00e4hes, kuidas suunad omavahel ristuvad, vaatan aastale 2029.<\/p>\n
Teie k\u00fcsimuse kolmas osa. Minu jaoks on selge, et me seisame nagu varem, Ameerika liitlastega \u00f5lg \u00f5la k\u00f5rval. K\u00fcsimus pole selles, et me peame midagi asendama. Oleme Euroopas aru saanud, et peame oma julgeoleku eest suuremat vastutust kandma. K\u00f5ige paremini teeme seda siis, kui seisame k\u00f5rvuti Euroopa, aga ka Kanada ja Ameerika partneritega.<\/p>\n
Vastutuse jagamine ja v\u00f5tmine ning \u00fclesannete \u00fclev\u00f5tmine \u2013 see on praegu NATO jaoks m\u00e4\u00e4rav ja seda me ka teeme.<\/p>\n
Aga kust me raketid saame? Ukraina tekitab suitsusambaid s\u00fcgaval Venemaal. Ja Venemaa saab sellest aru. Kas me peaks ukrainlastega koost\u00f6\u00f6d tegema? V\u00f5i peaks Euroopa oma v\u00f5imekused v\u00e4lja arendama? Ja kui palju see aega v\u00f5tab?<\/p>\n
Ma arvan, et me peame Euroopas need v\u00f5imekused looma, et me ise suudaks t\u00e4ppiskaugl\u00f6\u00f6gi relvadega end kaitsta. See on \u00f5ige tee ja selle nimel t\u00f6\u00f6tame praegu.<\/p>\n
See, et \u00fcleminekuajal s\u00f5ltume Ameerika relvadest ja toetusest, teab minu meelest NATO-s iga\u00fcks. Seda teavad ka ameeriklased. Just sellest r\u00e4\u00e4gime. \u00dcks on selge – iga l\u00fcnk, mis tekib, tuleb t\u00e4ita. Ja sellest tuleb r\u00e4\u00e4kida, kui \u00fcksused – ja ma ei pea silmas ainult Ameerika \u00fcksusi, oma \u00fclesannetega toime ei tule.<\/p>\n
Veelkord: Ameerika v\u00e4ed, USA on v\u00f5tnud kohustuse NATO plaanides osaleda. Ma ei n\u00e4e, et nad sellest Family of Plans kohustusest k\u00f5rvale kalduks.<\/p>\n
(NATO family of plans on k\u00f5ikeh\u00f5lmav, mitmetasandiline euro-Atlandi kaitseraamistik. Selle uuendamisel on arvestatud Ukraina s\u00f5ja ja Hiina ambitioonide m\u00f5jusid, vajadust kindlustada idatiiba ja Arktikat ning l\u00f5imida uusi alliansi liikmeid (autori m\u00e4rkus).)<\/p>\n
Te olete k\u00e4inud Ukrainas. Kas n\u00e4ete v\u00f5imalust v\u00f5tta \u00fcle Ukraina s\u00f5jas saadud v\u00f5imekusi ja kogemusi?<\/p>\n
Minu kogemus Ukrainas on see, et Ukraina ei t\u00e4henda mingit hinget\u00f5mbepausi meie jaoks v\u00f5i tulevase s\u00f5ja kontekstis. Aga see t\u00e4hendab \u00f5ppetundi. Seal n\u00e4eb v\u00e4ga selgelt, milliseks s\u00f5da kujuneb.<\/p>\n
Me n\u00e4eme Ukrainas kaevikus\u00f5da nagu esimeses maailmas\u00f5jas ja surmatsooni, kus lahinguv\u00e4lja avatus, droonid ja suurt\u00fckiv\u00e4gi mingit liikumist ei v\u00f5imalda. Me n\u00e4eme elektroonilist s\u00f5japidamist ja miine. See k\u00f5ik kujundab tuleviku s\u00f5du. Me peame olema kohanemisv\u00f5imelised, suutma v\u00e4gesid kohandada olukorraga, millesse nad satuvad. Peame olema v\u00e4ga paindlikud. Ja selle nimel me praegu t\u00f6\u00f6tame, selles suunas arendame oma v\u00e4gesid.<\/p>\n
2029 – mis te arvate, kas selleks ajaks on Saksamaal \u00fcldine kohustuslik ajateenistus?<\/p>\n
Meie praegune l\u00e4henemisviis juurutada vabatahtlikku ajateenistust, saata laiali k\u00fcsimustikke, millele mehed peavad vastama ja naised v\u00f5ivad vastata \u2013 see tee on minu meelest \u00f5ige.<\/p>\n
Sedasi loome struktuurid ja tekitame tunnetuse, kui palju vabatahtlikke olema saab.<\/p>\n
Minu jaoks on m\u00e4\u00e4rava t\u00e4htsusega tasakaalu leidmine. Sellest pole kasu, kui me kohustusliku ajateenistuse abil reservi \u00fcles kuhjame. Meil on tarvis ka operatiivvalmidust. Ja see t\u00e4hendab tegevv\u00e4elasi. Kui ma kogu s\u00f5jav\u00e4ge kasutaks s\u00f5durite algv\u00e4lja\u00f5ppe l\u00e4biviimiseks, ei saa ma neid samal ajal hoida ka operatiivvalmiduses.<\/p>\n
See v\u00e4hendaks v\u00f5itlusvalmidust. Seda ei saa lubada. Me peame v\u00f5itlusvalmidust ja j\u00e4relkasvu tasakaalus hoidma.<\/p>\n
2029 toimuvad ka Bundestagi valimised. V\u00e4hemalt meil Eestis on sellel oluline t\u00e4hendus. Mingid \u00fcliolulised asjad tuleb enne \u00e4ra teha, muidu v\u00f5ib juhtuda, et v\u00f5imule tuleval valitsusel on teised m\u00f5tted. Mis te arvate, kas Saksamaal on samamoodi – Bundestagi valimised toovad kaasa muudatusi?<\/p>\n
\u00dche s\u00f5naga, praegune s\u00f5jaj\u00f5udude \u00fclesehitamine ja v\u00f5imekuste arendamine ei joondu Saksamaa valimiste j\u00e4rgi. See l\u00e4htub k\u00f5rgendatud ohu olukorrast. See on 2029. aasta m\u00f5\u00f5dupuu. Ja see on ka meie enda pingutuste m\u00f5\u00f5dupuu. Et meil oleks s\u00f5jav\u00e4gi, millega ohule vastu astuda.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Tsivilistina on mul keeruline aru saada, et Balti operatiivruum kaheks jagatakse. Leedu ja Poola eest vastutab \u00fcks v\u00e4ekoondis,…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":218983,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[26,27,7824,51819,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,95,54,19,25,82499,51,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":["post-218982","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-bundeswehr","tag-carsten-breuer","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-nato","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-saksa-hollandi-korpus","tag-saksamaa","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116850060753934408","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/218982","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=218982"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/218982\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/218983"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=218982"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=218982"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=218982"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}