R\u00e4\u00e4gin t\u00e4na tulevikust, aluseks Florence Gaubi raamat “Tulevik. K\u00e4siraamat” ehk siis tuleviku k\u00e4siraamat.<\/p>\n
Gaub on NATO Roomas paikneva kaitsekolled\u017ei anal\u00fc\u00fcsiosakonna juhataja ja tegelenud ettevaatava m\u00f5tlemisega hulga aastaid. Gaubi s\u00f5nul tegeleb tema osakond arengute anal\u00fc\u00fcsiga keskpikas, kahe- kuni kuueaastases ajaraamis. Kuigi alliansis on ka uurijaid, kes k\u00e4sitlevad pooleaastase l\u00e4hituleviku vaateid ja ka neid, kes p\u00fc\u00fcavad heita pilku paarik\u00fcmne aasta taha.<\/p>\n
Tulevikku n\u00e4eb Gaub mitte kui saatust, vaid kui s\u00fcsteemi, mille kasutamist on v\u00f5imalik \u00f5ppida.\u00a0 Vaja on mitte takerduda negatiivsusesse, vaid keskenduda pigem v\u00f5imalustele. Caesar, Napoleon ja kindral Patton olnud tuntud v\u00f5ime poolest riske ja v\u00f5imalusi ette n\u00e4ha ning v\u00f5tta neid arvesse enne, kui vastane seda suutis. Napoleon on lisanud, et k\u00e4itus nii mitte geniaalsusest, vaid p\u00f5hjusel, et kaalus eri v\u00f5imalusi ja oli seega valmis tegutsema, kui aeg k\u00e4tte j\u00f5udis.<\/p>\n
\u00dcldiselt suhtuvad inimesed tulevikku passiivselt, kuna see n\u00e4ib millegi kauge ja iseenesest juhtuvana. Tegelikult genereerivad inimesed tulevikku pidevalt. Ja tulevikud on alati mitmuses \u2013 v\u00f5imalik, t\u00f5en\u00e4oline, usutav ja isegi v\u00f5imatu, k\u00f5ik nad on tuleviku variandid. Suur osa sellest, mis teeb meist inimese, nagu m\u00f5tlemine, otsustamine, unistamine, muretsemine, on \u00fcks tuleviku vorme. Enamik inimesi\u00a0m\u00f5tleb 80 protsenti ajast igap\u00e4evastele asjadele. 14 protsendi ulatuses m\u00f5tleme aasta raames ja kuus protsenti tulevikupildist ulatub 10-15 aasta kaugusele. Veel kaugem tulevik on meil m\u00f5tteis \u00fcliharva ja pigem t\u00f5rjume neid m\u00f5tteid hirmunult.<\/p>\n
Taustaks arusaam, et suur tulevik erineb t\u00e4ielikult meie isiklikust tulevikust, kuigi tegelikult on nad omavahel seotud. Igal inimesel on v\u00f5ime tulevikku ette kujutada, kuid selle v\u00f5ime kasutamist on vaja \u00f5ppida. H\u00e4da on selles, et L\u00e4\u00e4ne \u00fchiskonnad on rohkem minevikku suunatud, hariduss\u00fcsteemid keskenduvad loogikale, mitte kujutlusv\u00f5imele, kohustuslik aine on ajalugu, mitte futuristlik metodoloogia. Ps\u00fchholoogias keskendutakse rohkem patsiendi minevikule kui lahenduste otsimisele tulevikuks. Monoteistlikud religioonid tahavad inimese tagasip\u00f6\u00f6rdumist minevikku, kaotatud paradiisi. Ka L\u00e4\u00e4ne kultuur on kollektiivselt v\u00e4hem tulevikku suunatud kui n\u00e4iteks Aasia oma.<\/p>\n
L\u00e4\u00e4nes pidurdab m\u00f5tter\u00e4ndeid ka tunne, et enamus tulevikke on negatiivsed. Kliimamuutused, tehisaru, kiirelt muutuvad v\u00e4\u00e4rtused \u00fchiskonnas, tuumas\u00f5ja v\u00f5imalikkus ja nii edasi.\u00a0 Tulevik n\u00e4ib olevat kriisis, demokraatiaga ei olda rahul ja selle levik on peatunud. L\u00fchikestest valimists\u00fcklitest tulenevalt s\u00fc\u00fcdistatakse demokraatiat l\u00fchin\u00e4gelikkuses. Kriitika all on ka kapitalism, meie varasema tuleviku peamine osa. Seda s\u00fc\u00fcdistatakse kliimamuutustes ja v\u00f5imetuses k\u00f5igile heaolu tagada. Kuid muide \u2013 kogu see negatiivsus on omane eelk\u00f5ige L\u00e4\u00e4nele. Maailmas tervikuna ollakse optimistlikumad.<\/p>\n
Tulevik ei eksisteeri aga objektiivse n\u00e4htusena, see on individuaalne taju, mis toimub eranditult inimese peas, samuti nagu olevik ja minevik. See t\u00e4hendab, et tulevik on sama reaalne kui kaks \u00fclej\u00e4\u00e4nud aega. Aju skaneerimisel on n\u00e4ha, et mineviku osas on meil selgemad kuvandid, kuid tulevikule m\u00f5eldes on meil rohkem emotsioone.<\/p>\n
Ajas liikumiseks ei ole vaja ajamasinat, piisab meie enda teadvusest. Tegelikult kasutame seda v\u00f5imet iga p\u00e4ev, keskmine inimene m\u00f5tleb tulevikule 59 korda p\u00e4evas. Kuid tulevik on ka ainus aeg, mida saame oma tegevusega m\u00f5jutada. Tulevikke on aga mitmeid.<\/p>\n
Esimene on igap\u00e4evane, koosnedes argisest rutiinist ja m\u00f5\u00f5tkava on p\u00e4evad v\u00f5i n\u00e4dalad, harva kuu. Teine on eluaja tulevik, mis ulatub inimelu kaugusele. Kuid need tulevikud on meie kontrollitavad. Kontrolli all ei ole aga ajastu tulevik, mis on kollektiivne, ja sakraalne tulevik, mis ulatub meie eluajast kaugemale ja ilma konkreetse ajam\u00e4\u00e4ruseta. Selle alla v\u00f5ib panna n\u00e4iteks planeedi saatuse kliimamuutuste v\u00f5i tuumakatastroofi t\u00f5ttu, kuid ka kristluse viimsep\u00e4eva saabumise.<\/p>\n
M\u00f5tte r\u00e4ndlemisel on inimesele l\u00f5dvestav m\u00f5ju, kuid t\u00e4nap\u00e4eval esineb seda sotsiaalmeedia ja nutitelefoni t\u00f5ttu v\u00e4he. M\u00f5tter\u00e4nnakuiks on kasulik ka igavlemine, kuna siis k\u00fclastavad m\u00f5tted enam tulevikku. Ehk igavus on nagu aju treening, samas kui sotsiaalmeedia on kui suupiste, mis paneb meid diivanil l\u00f6sutama. Tulevikust m\u00f5tlemiseks kasutame me vaid osa m\u00e4lust ehk episoodilist m\u00e4lu, mis omakorda on seotud etten\u00e4gelikkusega. Mida rohkem m\u00e4lestusi, seda rohkem episoodilist etten\u00e4gelikkust. Seet\u00f5ttu ongi lastel tihti tulevikku raske ette kujutada, kuna napib m\u00e4lestusi minevikust.<\/p>\n
K\u00f5ige t\u00e4htsam tuleviku osa on aga loomingulisus ja erinevalt laialt levinud arvamusest ei ole see kaasa s\u00fcndinud. See on pigem nagu lihas, mida v\u00f5ime treenida. Tulevikust m\u00f5tlemine on ka variantide loomine ja mida rohkem ideid meil on, seda suurem t\u00f5en\u00e4osus, et m\u00f5ni neist on suurep\u00e4rane. Ohtlik on inimesele katastroofim\u00f5tlemine, mis moonutab meie ohutaju ja halvab meid. Inimeste kalduvust katastroofim\u00f5tlemisele kasutavad poliitikud, kui hirmutavad inimesi muulaste, kurjategijate v\u00f5i identiteedi kaotamisega.\u00a0 Kuigi hea ei ole ka soovm\u00f5tlemine, kuna siis asendame ratsionaalse anal\u00fc\u00fcsi heaolutundega. \u00dcks asi on loota, teine aga soovm\u00f5telda, kuna sel juhul kasutame faktide asemel lihtsalt soove. N\u00e4htus on tuttav ka rahamaailmast, kus see toob tihti suuri kaotusi.<\/p>\n
Levinud on ka valetulevike kasutamine, nende jaoks on terve turg. Jutt on horoskoopidest ja astroloogiast. Nendesse uskumine aitab meil end \u00f5nnelikuna tunda, andes justkui kindluse ja kontrolli tunde. Kuigi ega neid \u00f5nnetundeid ei maksa ka hukka m\u00f5ista, nendega on nagu veiniga \u2013 k\u00f5ik s\u00f5ltub m\u00f5\u00f5dust. Kuid \u00fchiskonda v\u00f5ib ka \u00fchine depressioon tabada, kui meil on v\u00f5imalusi palju, kuid napib teadmisi nende h\u00f5lmamiseks. Ja praegu oleme m\u00f5neti sellises ajastus, oleme l\u00e4binud mitu kriisi, mille m\u00f5ju me ette ei n\u00e4inud. Lohutuseks v\u00f5ib aga \u00f6elda, et inimliik on \u00fcldiselt selline, et otsib alati v\u00e4ljap\u00e4\u00e4su ja enamasti midagi ka leiab.<\/p>\n
Viide lugemishuvilistele<\/p>\n