{"id":21919,"date":"2025-10-17T16:22:08","date_gmt":"2025-10-17T16:22:08","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/21919\/"},"modified":"2025-10-17T16:22:08","modified_gmt":"2025-10-17T16:22:08","slug":"klounaadist-ja-inimlikkusest-sirp","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/21919\/","title":{"rendered":"Klounaadist ja inimlikkusest – Sirp"},"content":{"rendered":"

Dokumentaalfilm \u201eMinu pere ja muud klounid\u201c (Silmviburlane, Eesti 2025, 84\u00a0min), re\u017eiss\u00f6\u00f6rid Liina S\u00e4rkinen ja Heilika Pikkov, operaatorid Taavi Arus ja Heilika Pikkov, helilooja Ann Reimann, monteerijad Madli L\u00e4\u00e4ne, Liina S\u00e4rkinen ja Heilika Pikkov, produtsent \u00dclo Pikkov.<\/p>\n

Eesti dokumentaalfilmil on \u00f5itseaeg: t\u00f5sielulisi linateoseid muudkui voolab vaataja ette. K\u00f5ik nad on armsad, soojad, isiklikud, esteetiliselt l\u00e4bi m\u00f5eldud, meisterlikult teostatud. Justnagu oma lapsed, keda k\u00f5iki tahaks korraga s\u00fclle v\u00f5tta. V\u00f5i olen liiga vanaks j\u00e4\u00e4nud, et osata head filmi v\u00e4hem heast eristada.<\/p>\n

Pikkovite ja Liina S\u00e4rkineni film \u201eMinu pere ja muud klounid\u201c on \u00fcks neist kompositsioonidest, mille v\u00f5taks koju kaasa, et see veel kord lahti v\u00f5tta ja uuesti kokku panna, sest film on kihiline nagu balletiseelik.<\/p>\n

Esimese kihistusena n\u00e4eb viljastavat, aga ka l\u00f5putult stressi tekitavat eluvormi, kus t\u00f6\u00f6- ja eraelu on tihedalt l\u00e4bi p\u00f5imunud. Partner on elukaaslane ja kolleeg korraga, m\u00f5ttekaaslane, kaasautor, aga ka igap\u00e4evaelu m\u00e4ned\u017eer ja pingete v\u00e4ljalaskmise ventiil. Otseses m\u00f5ttes sinu teine pool. Kui see t\u00f6\u00f6tab, on tegu parimaga v\u00f5imalikest kooslustest. Haide M\u00e4nnam\u00e4e ja Toomas Tross otsustasid \u00fcheskoos valida elukutseliste klounide ameti, k\u00e4ia l\u00e4bi Taani huumori\u00adkooli, asutada teatri ning selle tati ja tahtej\u00f5uga \u00fcles ehitada. Nad on teineteise tugiisikud, kes vastastikku lohutavad ja motiveerivad, kuid annavad vajadusel ka kergeid vopse jalaga tagumikku, nagu teevad nende kehastatud klounid laval. Nii tihe integreeritus vajab aga erilist navigeerimisoskust, sest iga vale p\u00f6\u00f6re v\u00f5ib juhtida laeva karile. Mis siis, kui tekivad t\u00f5sised erimeelsused nii loomingus kui pereelus? Kuidas hakkab \u00fcks pool teist m\u00f5jutama? Kui olla kogu aeg oma partneriga koos, siis kes on kodus, k\u00fcpsetab ja peseb, kes v\u00e4ikseid viib ja toob? Mis siis, kui ruumist hingatakse hapnik \u00e4ra ja partner hakkab pinda k\u00e4ima? Kui tunda l\u00e4bi ja l\u00f5hki enda ja partneri k\u00f5iki avalikke ja varjatud k\u00fclgi ning hakata kartma, et pikk ja harjumusp\u00e4rane suhe pidurdab loovuse juurdevoolu? Filmi j\u00e4rgi tundub, et Haide ja Toomase teadlik t\u00f6\u00f6 enda ja oma l\u00e4hisuhtega ei l\u00f5pe kunagi.<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

Kloun ja muud klounid. Ema Haide M\u00e4nnam\u00e4e ning t\u00fctred Emma ja Anni. \u00a0\u00a0\u00a0\u00a0<\/p>\n

\u00a0Kaader filmist<\/p>\n

Siit j\u00f5utaksegi teise tasandini: milline on klouni roll selles peres, aga ka kultuuris ja \u00fchiskonnas? Nende peres paistavad asjad \u00fcsna selged olevat. Lisaks sellele, et klouni m\u00e4ngimine toob leiva lauale, on klounaad kommunikatsioon publiku ja tihti ka \u00fcksteisega. Teatrilavalt maha ronides ei raatsi kutselised klounid punanina eest v\u00f5tta. Klounaad, lustakas lollitamine, on laialt levinud maskeraad, mille taha saab peita tegelikke emotsioone ja m\u00f5tteid. Narrile on l\u00e4bi aegade lubatud rohkem kui tavalisele lihtsurelikule, sest tema veiderduste kaudu ilmneb t\u00f5de. Jurodiv\u00f5i ehk jumala narr on vene kultuuris erip\u00e4rane n\u00e4htus, inimene, kes k\u00e4itub veidralt v\u00f5i \u00fchiskonna normidele vastandudes, aga teeb seda moraalsetel p\u00f5hjustel v\u00f5i elluj\u00e4\u00e4misstrateegiana, nagu helilooja Dmitri \u0160ostakovit\u0161 Stalini repressioonidest p\u00e4\u00e4semiseks. Jumala hull on liiga ainulaadne, et teda h\u00e4vitada. Populaarkultuurist teame hulgaliselt klouni\u00adtroope, kus l\u00f5busa maski taha on peitunud hoopis teistsugune karakter: kurb kloun, pahur kloun, filosoofiline kloun, kuri kloun, romantiline kloun. Klouni arhet\u00fc\u00fcp ei v\u00e4ljenda enam ammu midagi s\u00fc\u00fctut ja naiivset. \u00d5udukate klounid t\u00f5mbavad lapsi rentslisse. Kui krimkas ilmub v\u00e4lja v\u00e4rvilise paruka ja kentsaka grimmiga \u00f5hupalle jagav onkel, siis on alust arvata, et liikvel on maniakk.<\/p>\n

Piip ja Tuut hoiavad aga pigem elus klounaadi algeetost: k\u00fclvata maailma rohkem headust, toetada neid, keda on vaja toetada, t\u00f5mmata elu k\u00e4ima, teha tuju heaks, panna v\u00e4iksemad ja suuremad korraks unustama oma jamad ja \u00e4ngid.<\/p>\n

Film t\u00f5estab, et selline lihtsalt s\u00f5nastatav, aga \u00fcldsegi mitte nii lihtsalt teostatav suhtumine on selles peres ka omavaheliste suhete reguleerimise viis. M\u00f5nikord, kui olukord l\u00e4heb pinevaks, on Haide pigem \u00e4revam ja Toomas juhib teraviku hellalt eemale elur\u00f5\u00f5msalt totaka naljaga, saates s\u00f5nade kinnituseks teele relvituks tegeva naeratuse. Nali on selles paarkonnas kui strateegiline oskus edastamaks oma seisukohti, ilma et peaks laskma t\u00fclil paisuda. Kui osata raskes olukorras huumor m\u00e4ngu tuua, siis on v\u00f5imalik oma t\u00f5simeelsest Minast distantseeruda, kehastada iseennast kui \u00fcht koloriitset karakterit. P\u00f5him\u00f5tteliselt, klounaadi panna. Iseennast m\u00e4ngides pinged l\u00f5dvenevad, ilma et kumbki pool peaks v\u00f5itjaks tulema v\u00f5i kaotajaks j\u00e4\u00e4ma. Lustaka empaatia v\u00f5tteid valdab l\u00e4hisuhtes vaid inimene, kes on k\u00e4inud pika tee l\u00e4bi armastuse eri faaside. Ja osanud seejuures s\u00e4ilitada austuse ja \u00f5iglustunde. Niiv\u00f5rd kerge on \u00fchiselus ja \u00fchist\u00f6\u00f6s libastuda v\u00f5imuv\u00f5itluse ja teise allutamise teele. Marcel Proust on kirjutanud, et \u201eInimesed, keda sa armastad, p\u00f5levad tuhaks, kui sa neid omastama hakkad\u201c.<\/p>\n

Kusjuures, \u201eMinu pere ja muud klounid\u201c ei ole naljakas film, sest klounid ei pruugigi paljudele t\u00e4iskasvanutele nalja pakkuda. Pigem on see film, kus muugitakse vaiksel, aga kindlal viisil lahti tunnete ilusam pool. Siin kujutatakse t\u00f5etruult l\u00e4hisuhteid, mida k\u00f5ik on \u00fchel v\u00f5i teisel moel l\u00e4bi elanud, ning seet\u00f5ttu saab ses filmis suhestuda erinevate tegelastega.<\/p>\n

Miks nii? Sest m\u00e4ngus on lapsed oma vajaduste, ootuste ja erip\u00e4raga. M\u00f5nel on vajadusi ja erip\u00e4ra v\u00e4hem, m\u00f5nel rohkem. Paratamatult paneb selline pereformaat, kus vanemad tuuseldavad ringi oma teatri ja ringk\u00e4ikudega, \u00fchele lapsele peale liiga palju ootusi ja vastutust. T\u00fctar, kes on iseloomult tubli t\u00fcdruk, on pidanud noore, ennast alles avastava inimese vajadusi alla surudes \u00fcle v\u00f5tma vanema rolli \u2013 kuni emotsionaalselt l\u00e4bi p\u00f5leb. Filmitegijad on olnud sedav\u00f5rd diskreetsed, et vaataja liigub kaasa laste ja vanemate suhete karusselliga, ilma et peaks liigse l\u00e4hedalolu p\u00e4rast ebamugavust tundma. Seet\u00f5ttu, et m\u00e4ngu tuleb taas klouni kujund. Kuna Emma k\u00e4ib teatriklassis, loob ta koolitunni jaoks kurva klouni karakteri, kellele projitseerib oma emotsioonid.<\/p>\n

Kolmas kihistus, mida film uurib, on missioon. Klounipaari ambitsioonikas t\u00f5estamisvajadus, et klounaad pole ainurakse vaimse tasemega meelelahutus, vaid sama n\u00f5udlik kunstivorm kui oopergi. Tolad vajavad rehabiliteerimist, sest neid on alati vaja olnud. Piibu ja Tuudu teater on otsinud riigiteatritega samav\u00e4\u00e4rset tunnustust tegevustoetuse n\u00e4ol niikaua, kui m\u00e4letan: et teatrisaal soojaks saada, aga ka enesehinnangu p\u00e4rast. Miks peab kammerlik lasteteater presidendiballil manulisena nurgas konutama? Patsutatakse \u00f5lale k\u00fcll ja jagatakse kiidus\u00f5nu missioonitunde eest, aga t\u00e4istunnustusest on karvake puudu. Katkematu v\u00f5itlus koha eest ja laenu tagasimakse nimel liidab elukaaslasi kui relvavendi kaevikus. Nad hoiavad teineteise moraali, moodustavad l\u00f6\u00f6gi\u00fcksuse ja ihuvad sulepead teravaks.<\/p>\n

Filmitegijana ei saa ma aga kuidagi m\u00f6\u00f6da vaadata veel \u00fchest kihistusest. Mida elasid seda dokki tehes l\u00e4bi filmitegijad? Kuidas ennast ja oma kangelasi motiveerida seitse aastat kestva v\u00f5tteperioodi jooksul? Kuidas hoida usaldust, tr\u00fcgimata liiga isiklikku tsooni? Kuidas n\u00e4ha olulisi p\u00f6\u00f6rdepunkte elu \u00fchtlases kulgemises? Kuidas olla \u00f5igel hetkel \u00f5iges kohas? Kuidas sooritada valik montaa\u017eis: mida v\u00f5tta, mida j\u00e4tta? Pika tiksumisega vaatlev dokumentaalfilm kipub prioriteetide j\u00e4rjekorras j\u00e4rjest tahapoole langema, sest v\u00e4rske ja erutav kraam tr\u00fcgib peale. V\u00f5ib kaduda arusaam, kas film on n\u00fc\u00fcd l\u00f5puks valmis v\u00f5i ei ole veel. \u00dchel v\u00f5i teisel filmitaval tekib teekonna jooksul kahtlusi, et kui kaua mind veel kiusatakse. Kuidas oskavad produtsent ja lavastaja filmikangelaste motivatsiooni toita? Ja siis see filmitegija kutsehaigus \u2013 k\u00f5hklused, kas ja kuidas publik \u00fcldse selle filmi \u00fcles leiab? Ja kui leiab, siis kas v\u00f5tab \u00fcle\u00adstimuleeritud pildikeelega nuumatud publik omaks meditatiivsemad r\u00fctmid? Kas inimelu, kooselu, \u00fcksinduse, otsingute ja leidmiste eksistentsiaalsemad tasandid ikka k\u00f6idavad \u00fchismeediaajastu sisutarbijaid? Kas dokumentaalne poeesia, mis on omane nii Kullar Viimse \u201eTornile\u201c (2024) kui\u00a0ka Pikkovi ja S\u00e4rkineni klounidele, on m\u00f5istetav ka Sirbi lugejaskonnast v\u00f5i eesti filmi f\u00e4nnidest laiemale publikule?<\/p>\n

Mulle tundub, et filmitegijad on teadlikult v\u00f5i alateadlikult v\u00f5tnud eeskuju filmitavast perekonnast. Nii nagu klounid, kes elasid v\u00f5tteperioodi jooksul \u00fcle koroonakriisi, hektilised v\u00e4lisreisid, keerulised diagnoosid, laste teismeikka j\u00f5udmise ja kodust v\u00e4ljalennu, et l\u00f5puks saada h\u00e4rra presidendilt soe k\u00e4epigistus, suutsid lavastajad tervikliku jutustuse pooleteise tunni sisse pakkida. Ka filmitegijana pead kriisihetkedel tuletama meelde \u00f5hinat, millega filmi tegema mindi: et on leitud \u00f5iged karakterid ja \u00f5ige l\u00e4henemine, et ollakse valmis p\u00f6\u00f6reteks, mis pika perioodi v\u00e4ltel paratamatult ette tulevad, et on paindlikkust muutusi ette aimata ning ennast \u00fcmber h\u00e4\u00e4lestada. Kunagi VHK g\u00fcmnaasiumiklassile dokumentalistika loenguid pidades kippusin r\u00f5hutama s\u00f5na \u201esitke\u201c. Dokumentalist haarab v\u00e4ikse kaamera ja ronib oma tegelase tuppa isegi siis, kui kehas puudub ramm, ilm on k\u00fclm ja tuju nullis, kui inimene on sinust surmani t\u00fcdinenud, kui raha on ammu \u00e4ra kulutatud. Enamasti hakkavad p\u00f5nevad asjad toimuma siis, kui asjaolud on sinu vastu.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Dokumentaalfilm \u201eMinu pere ja muud klounid\u201c (Silmviburlane, Eesti 2025, 84\u00a0min), re\u017eiss\u00f6\u00f6rid Liina S\u00e4rkinen ja Heilika Pikkov, operaatorid Taavi…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":21920,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[82],"tags":[37,33,35,173,34,36,208,209,140,207],"class_list":{"0":"post-21919","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-filmid","8":"tag-ee","9":"tag-eesti","10":"tag-eesti-keel","11":"tag-entertainment","12":"tag-estonia","13":"tag-estonian","14":"tag-film","15":"tag-filmid","16":"tag-meelelahutus","17":"tag-movies"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/21919","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=21919"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/21919\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/21920"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=21919"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=21919"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=21919"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}