\u201eHollandi teadlased tuvastasid hiljuti selgelt erineva m\u00fcrgisusega mRNA-vedelike s\u00fcstimise. See viitas, et rahvale sisse s\u00fcstitavad vedelikud ei olnud samad, mida v\u00e4lja reklaamiti. Tootjad olid vaikselt ja kontrollimatult oma suva ja mingit eesm\u00e4rki t\u00e4ites preparaate muutnud,\u201c kirjutas kasutaja Edmond Penu oma Facebooki postituses. <\/p>\n
Veel mainib Penu biostatistik Christine Cottonit. \u201eN\u00fc\u00fcd on sama kinnitanud Pfizeri jaoks t\u00f6\u00f6tanud biostatistik, kes 2. juunil (v\u00e4idetavalt) endalt elu v\u00f5ttis. Ta kinnitab, et see vedelik, mida inimestele sisse s\u00fcstiti, ei olnud sama, mis kliinilised testid l\u00e4bis,\u201c on postituses kirjas.<\/p>\n
Cotton olevat kirjutanud oma h\u00fcvastij\u00e4tukirjas, et Pfizeri mRNA preparaat oli inimestele \u00e4\u00e4rmiselt ohtlik.<\/p>\n
Penu lisab veel, et \u201eEestis ei lubatud \u201evaktsiine\u201c anal\u00fc\u00fcsida ja sellega seotud toimingud salastati.\u201c<\/p>\n
Postitusel on avaldamise hetkel 105 jagamist.<\/p>\n
Mida n\u00e4itavad uuringud?<\/p>\n
Christine Cotton on biostatistik, kes uuris alates 2021. aasta algusest COVID-19 vaktsiine. Cotton suri selle aasta juunis. Mitmed v\u00e4ljaanded on k\u00e4sitlenud tema surma t\u00f5epoolest enesetapuna l\u00e4htudes peamiselt tema viimasest X-i postitusest, milles ta kirjutab, et postituse lugemise ajaks on tema siit maailmast lahkunud. <\/p>\n
Cotton v\u00e4itis, et Pfizeri vaktsiin, millega inimesi s\u00fcstiti, ei olnud see, mille hindasid kliinilised uuringud 95 protsenti efektiivseks. Kui lugeda X-i postitus h\u00fcvastij\u00e4tukirjaks, siis ta otses\u00f5nu Pfizeri mRNA preparaati \u00e4\u00e4rmiselt ohtlikuks ei hinda. K\u00fcll aga mainib ta tulemuste kehtetust, vigu ja pettust. <\/p>\n
Euroopa Ravimiameti raportist selgub<\/a>, et arenduses kasutati kahte tootmisviisi. Protsess 1 oli kliinilise uuringu materjal ja protsess 2 oli kommertstootmise protsess ehk suuremas koguses tootmiseks m\u00f5eldud protsess. See ei t\u00e4henda aga, et vaktsiin asendati millegi muuga v\u00f5i et vaktsiin ei toiminud. Uuringusse kaasatud protsessi 1 ja protsessi 2 k\u00f5igi partiide primaarj\u00e4rjestus ja sekundaarstruktuur hinnati v\u00f5rreldavaks. Lihtsalt \u00f6eldes t\u00e4hendab primaarj\u00e4rjestus mRNA \u201et\u00e4htede j\u00e4rjekorda\u201c ja sekundaarstruktuur seda, kuidas see mRNA molekul voltub. <\/p>\n Esmase efektiivusn\u00e4itaja (populatsioon, kelle andmed olid k\u00e4ttesaadavad peale teist annust) puhul oli vaktsiini efektiivsus alates seitsmendast p\u00e4evast peale teist annust 94.8 protsenti. <\/p>\n See pole esimene kord, kui Christine Cottoni v\u00e4ited COVID-19 vaktsiinidest<\/a> teadusmaailmas kahtluse alla pannakse. Juba 2023. aastal l\u00fckkas<\/a> teadlastega koost\u00f6\u00f6d tegev faktikontrolli organisatsioon Science Feedback valev\u00e4ited samal teemal \u00fcmber. <\/p>\n Faktikontrollil ei \u00f5nnestunud leida Hollandi uuringut, mis oleks tuvastanud erineva m\u00fcrgisusega mRNA \u201evedelike\u201c s\u00fcstimise. Sotsiaalmeedias levis eelmisel aastal sarnase v\u00e4itega vanden\u00f5uteooria, et Hollandis ringles \u201ePfizeri tapjapartii,\u201c mis p\u00f5hjustas 40 inimese surma. <\/p>\n AFP Faktikontroll l\u00fckkas<\/a> selle vanden\u00f5uteooria eelmisel aastal \u00fcmber. Teooria sai alguse hoopis 2021. aasta Taani uuringust \u201eCOVID-19 vaktsineerimise ohutus \u2013 peaksime poliitikat \u00fcmber m\u00f5tlema,\u201c milles v\u00e4ideti, et vaktsiini \u00fcksikutel varajastel partiidel oli rohkem k\u00f5rvaltoimeid kui hilisematel partiidel. Artikkel on t\u00e4naseks ajakirjast PubMed tagasiv\u00f5etud m\u00e4rkega<\/a>, et andmeid t\u00f5lgendati ekslikult.<\/p>\n \u201eLarebi (Hollandi ravimiohutuse j\u00e4relevalve keskus) andmeid Hollandis kasutati raskete ja surmaga l\u00f5ppenud k\u00f5rvaltoimete arvu arvutamiseks 100 000 vaktsineerimise kohta. Autorid esitasid andmeid p\u00f5hjuslikus seoses k\u00f5rvaln\u00e4htudega. Hollandis kutsutakse tervishoiut\u00f6\u00f6tajaid ja patsiente \u00fcles teatama k\u00f5rvaln\u00e4htude kahtlustest, mis v\u00f5ivad olla seotud vaktsineerimisega. Seda t\u00fc\u00fcpi teatamise puhul ei ole s\u00fcndmuse ja vaktsiini vaheline p\u00f5hjuslik seos vajalik, mist\u00f5ttu p\u00e4rast vaktsineerimist aset leidnud teatatud s\u00fcndmus ei ole tingimata vaktsineerimisele omistatav. Seega ei t\u00e4henda vaktsineerimisele j\u00e4rgnenud surmast teatamine, et tegemist on vaktsiiniga seotud s\u00fcndmusega,\u201c kirjutas<\/a> PubMed.<\/p>\n Samuti polnud<\/a> surmajuhtumid meditsiinispetsialistide poolt kinnitatud. <\/p>\n Ka Hollandi ravimiohutuse j\u00e4relevalve keskus Lareb kinnitas<\/a> toona AFP-le, et nad ei tuvastanud oma anal\u00fc\u00fcsides partiiga seotud probleeme.<\/p>\n Kuidas k\u00e4ivad asjad Eestis?<\/p>\n Eestis ei ole COVID-19 vaktsiinide anal\u00fc\u00fcsimine keelatud. Eestis testitakse ja kontrollitakse vaktsiine peamiselt Euroopa Liidu ravimireeglite j\u00e4rgi. COVID-19 vaktsiine arendatakse samasuguste n\u00f5uete j\u00e4rgi nagu iga teist ravimit, mis t\u00e4hendab, et vaktsiin peab vastama kindlatele kvaliteedi, ohutuse ja t\u00f5hususe kriteeriumidele, kirjutab<\/a> Ravimiamet. <\/p>\n Ravimiameti labor kontrollib<\/a>, et Eestis m\u00fc\u00fcdavad ravimid oleksid ohutud ja kvaliteetsed. Ravimiameti labor on OMCL-i ehk Euroopa Komisjoni ja Euroopa N\u00f5ukogu loodud ametlike ravimikontrolli laborite v\u00f5rgustiku liige. Selle v\u00f5rgustiku laborid t\u00e4iendavad \u00fcksteise anal\u00fc\u00fcsiv\u00f5imalusi ning jagavad omavahel anal\u00fc\u00fcsikoormust. See, et k\u00f5iki turul olevaid ravimeid ei anal\u00fc\u00fcsita eraldi Eestis, ei t\u00e4henda anal\u00fc\u00fcsimise keeldu.<\/p>\n Otsus: eksitav. Euroopa Ravimiameti raportist selgub<\/a>, et koroonavaktsiini arenduses kasutati kahte erinevat tootmisviisi. Protsess 1 oli kliinilise uuringu materjal ja protsess 2 oli kommertstootmise protsess ehk suuremas koguses tootmiseks m\u00f5eldud protsess. See ei t\u00e4henda aga, et vaktsiin asendati millegi muuga v\u00f5i et vaktsiin ei toiminud. Uuringusse kaasatud protsessi 1 ja protsessi 2 k\u00f5igi partiide primaarj\u00e4rjestus ja sekundaarstruktuur hinnati v\u00f5rreldavaks.<\/p>\n Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri <\/a> Loe kommentaare (19)<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"\u201eHollandi teadlased tuvastasid hiljuti selgelt erineva m\u00fcrgisusega mRNA-vedelike s\u00fcstimise. See viitas, et rahvale sisse s\u00fcstitavad vedelikud ei olnud…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":219719,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[14],"tags":[131,30586,130,37,33,35,34,36,19579,89819,2573,2539],"class_list":["post-219718","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-ari","tag-ari","tag-becid","tag-business","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-koroona","tag-koroonaviiruse-vaktsiin","tag-vaktsiin","tag-vaktsiinid"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116855502614372879","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/219718","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=219718"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/219718\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/219719"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=219718"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=219718"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=219718"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}