Vaid umbes kolmandik noortest k\u00e4ib sel n\u00e4dalal valimas. Leiguse p\u00f5hjus on huvipuudus, kuid ka asjaolu, et poliitikud ei huvitu noorte h\u00e4\u00e4ltest ega paku neile midagi, mille poolt h\u00e4\u00e4letada, leiab Marju Himma Vikerraadio p\u00e4evakommentaaris.<\/p>\n
K\u00fcmme aastat tagasi muutsime p\u00f5hiseadust. Kas m\u00e4letate, milleks? Selleks, et 2017. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimistel saaksid osaleda ka 16\u201318-aastased noored. Seega on t\u00e4navu kolmas kord, kui see vanuser\u00fchm osaleb kohalikel valimistel.<\/p>\n
Ometi on valimisaktiivsus noorte hulgas tagasihoidlik. T\u00f5si, eelmistel kohalikel valimistel oli 16- ja 17-aastaste valimisaktiivsus k\u00f5rgem kui n\u00e4iteks 18\u201324-aastastel. Seda aga ilmselt p\u00f5hjusel, et esimest korda valimas k\u00e4imine on justkui \u00fcks rituaal t\u00e4iskasvanud kodanikuks saamise teekonnal \u2013 seda rohkem kui siiras ja teadlik poliitilistes protsessides osalemine.<\/p>\n
2017. aasta kohalikel valimistel k\u00e4is valimas vaid 28 protsenti kuni 24-aastastest. Eelmistel ehk 2021. aasta kohalikel valimistel oli valimisaktiivsus seitsme protsendipunkti v\u00f5rra k\u00f5rgem. Kui arvud k\u00f5rvale j\u00e4tta, siis lihtsalt \u00f6eldes ei k\u00f5neta noori valimised ja poliitikud ei r\u00e4\u00e4gi noortega.<\/p>\n
Aga kelle v\u00f5i mille poolt peakski oma h\u00e4\u00e4le andma?\u00a0<\/p>\n
Noortele r\u00e4tsepalahendust ei jagu<\/p>\n
Mistahes p\u00f5hjustel on alevikes ja linnakestes t\u00e4navune valimiskampaania tagasihoidlikum kui varasematel aastatel. See pole iseenesest halb, kuid ka selles v\u00e4heses on informatiivne v\u00e4\u00e4rtus kasin. Sotsiaalmeedias tiirlevad meemid, mille s\u00f5num on, et tee\u00e4\u00e4red on t\u00e4is poliitikute n\u00e4opiltidega “t\u00f6\u00f6otsijate kuulutusi”, kuid keegi ei \u00fctle, mida nad teha oskavad.<\/p>\n
Ei \u00fctle t\u00f5esti. \u00dcsna \u00fchetaoliste piltidega \u2013 m\u00f5nel n\u00e4gu rohkem, teisel v\u00e4hem kohendatud \u2013 ja \u00fcsna eimidagi\u00fctlevate loosungitega, nagu “meie teeme” v\u00f5i “elu paremaks”.<\/p>\n
“N\u00e4ib aga, et poliitikutel pole kohalikul tasandil kampaania jaoks nii palju raha, et erinevatele valijagruppidele r\u00e4tsepalahendustega l\u00e4heneda.”<\/p>\n
Veel v\u00e4hem \u00fctlevad need \u00fcsna vaimuvaesed kampaaniad noortele, kellel pole varasemaid isiklikke kogemusi ja teadmisi nende kandidaatide v\u00f5i kohaliku poliitikaga. N\u00e4ib aga, et poliitikutel pole kohalikul tasandil kampaania jaoks nii palju raha, et erinevatele valijagruppidele r\u00e4tsepalahendustega l\u00e4heneda. Nii saavadki k\u00f5ik \u00fche loosungi, \u00fche plakati v\u00f5i kaardikese postkasti.<\/p>\n
Noori, eriti neid alla 18-aastaseid, on \u00fcldse liiga v\u00e4he (mis siis, et kogu Eesti peale kokku \u00fcle 20 000), et neile eraldi kampaanias\u00f5numeid teha v\u00f5i neile aega p\u00fchendada. Nii polegi poliitikutel tegelikult lubadust v\u00f5i poliitilist “toodet”, millega noort meelitada. Ometi just kohalikul tasandil v\u00f5iks ju olla.<\/p>\n
M\u00f5ne aja eest koolis esinemas k\u00e4ies k\u00fcsisin, mis l\u00e4heks noortele poliitiliste lubadustena kirja. K\u00f5ige enam k\u00f5las s\u00f5na koolitoit. See v\u00f5iks olla mitmekesisem, maitsvam ja kaasaegsem. Viimane t\u00e4hendab rohkem taimseid toite ja ka veganroogi.<\/p>\n
Samav\u00e4\u00e4rselt huvitas neid koolibusside ja muu transpordi ajagraafikute klapitamine ning busside puhtus. Samuti see, et noored saaksid kuskil olla, m\u00f5nes soojas ruumis, kus saaks koos aega veeta ja mis poleks tasuline. Arvestades meie \u00fcha t\u00fchjemaks j\u00e4\u00e4vaid avalikke teenushooneid, ei tohiks ilmselt olla v\u00f5imatu leida noortele olemise kohta.<\/p>\n
Tahaks k\u00e4ia rohkemates trennides kui vaid v\u00f5rkpall. Eriti maapiirkondades k\u00f5lab taolisi soove \u00fcsna palju. Eks kindlasti on h\u00f5redalt asustatud piirkondadesse huvi\u00f5pet keerulisem organiseerida, kuid vahest just kohaliku tasandi poliitik suudaks seda paremini edendada kui valimislubadustes \u00fcleriigilise poliitika teemadega \u00e4rbelda.<\/p>\n
K\u00f5las n\u00e4iteks ka \u00f5pikute tassimise probleem. \u00dcks noormees \u00fctles selle kohta v\u00e4ga tabavalt: “Oleme k\u00fcll 21. sajandis, aga nii palju raha pole, et koolis oleks teine komplekt \u00f5pikuid. Ma tassin seljas iga p\u00e4ev raamatuid kooli 12 kilomeetri kauguselt.”<\/p>\n
Mis sest automaksust<\/p>\n
Jutud automaksust v\u00f5i selle kaotamisest j\u00e4tavad kooli\u00f5pilasi \u00fcsna \u00fcksk\u00f5ikseks. Pole raha, et juhilubegi teha, mis siis veel r\u00e4\u00e4kida auto soetamisest v\u00f5i selle pealt maksu maksmisest.<\/p>\n
K\u00f5ik need soovid on ju tehtavad, ei n\u00f5ua miljoniinvesteeringuid ja oleksid just kohalikul tasandil \u00fcsna h\u00f5lpsalt elluviidavad. Isegi automaksust saaks noored panna sisuliselt huvituma, kui kool pakuks n\u00e4iteks tasuta v\u00f5i soodsa raha eest autojuhilubade tegemist. M\u00f5nes vallas t\u00f5esti on ka koole, mis seda pakuvad \u2013 n\u00e4e, saab k\u00fcll.<\/p>\n
Miks me seda p\u00f5hiseadust k\u00fcmne aasta eest muutsime, kui meie poliitikuid tegelikult lisandunud valijagrupp ei huvita? Noorte leigus valimiste suhtes pole mitte “laiskus”, vaid signaal, et poliitiline turg ei paku noortele toodet, mille eest h\u00e4\u00e4lega “maksta”.<\/p>\n
K\u00f5iki Vikerraadio p\u00e4evakommentaare on v\u00f5imalik kuulata\u00a0Vikerraadio p\u00e4evakommentaaride lehelt<\/a>.<\/p>\n