{"id":219876,"date":"2026-07-03T13:52:13","date_gmt":"2026-07-03T13:52:13","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/219876\/"},"modified":"2026-07-03T13:52:13","modified_gmt":"2026-07-03T13:52:13","slug":"eesti-tudengite-kuukulgur-labis-tehis-kuul-eduka-katsemissiooni-tehnika","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/219876\/","title":{"rendered":"Eesti tudengite kuukulgur l\u00e4bis tehis-Kuul eduka katsemissiooni | Tehnika"},"content":{"rendered":"

K\u00f6lnis asuv Saksamaa Kosmoseagentuuri (DLR) ja Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) \u00fchine LUNA keskus on Euroopas ainulaadne. Kuni 700-ruutmeetrine testkeskus on t\u00e4idetud spetsiaalse Kuu tolmu ehk regoliiti matkiva pinnasega, kus j\u00e4ljendatakse tulevaste missioonide valgustingimusi ja pinnamoodi. Juunis j\u00f5udis testkeskusesse esimene Eesti kuukulgur \u2013 tudengite arendatud KuupKulgur.<\/p>\n

Teekond Euroopa kosmoseteaduse s\u00fcdamesse oli aga k\u00f5ike muud kui kerge. KuupKulguri projektijuhi ja Tartu observatooriumi inseneri Quazi Saimoon Islami s\u00f5nul on \u00fchel tudengiprojektil \u00e4\u00e4rmiselt keeruline saada jalga testkeskuse ukse vahele. “Kui keegi tahab selles keskuses midagi testida, ei saa sinna lihtsalt aega broneerida ja kohale marssida. Selleks on vaja projekti koos ESA-ga, kes peab omakorda keskusele kinnitama, et see katsetus on oluline ja see tuleb \u00e4ra teha,” selgitas ta.<\/p>\n

KuupKulgur ning sellele kinnitatud Taara Roboticsi m\u00f5\u00f5teseadmed LUNA testkeskuses. Autor\/allikas: Andres Aleksander Tammer<\/p>\n

Teadlase s\u00f5nul on pidanud KuupKulguri meeskond enda Euroopa partneritele pidevalt t\u00f5estama, et ka Eesti arendajad on v\u00f5imelised kulgureid ehitama. “Sellises valdkonnas on kogemused, n\u00e4htavus ja varasemad edulood sageli koondunud suurematesse kosmoseriikidesse. Meie jaoks t\u00e4hendab see seda, et peame oma v\u00f5imekust samm-sammult t\u00f5estama,” lisas ta.<\/p>\n

Viimaks tekkis siiski v\u00f5imalus, t\u00e4nu Ljubljana \u00dclikooli teadlastele ja Eesti koost\u00f6\u00f6partneritele Taara Roboticsist, s\u00f5ita LUNA keskusesse. Kuid ka reis Saksamaale ei kulgenud viperusteta. “Hakkasime Tartust meie observatooriumi bussiga s\u00f5itma ja olime saanud enam-v\u00e4hem t\u00e4pselt tuhat kilomeetrit s\u00f5idetud, kui buss hakkas Poola kiirtee peal ikka v\u00e4ga-v\u00e4ga kahtlast h\u00e4\u00e4lt tegema,” meenutas KuupKulguri meeskonna tarkvarainsener ja Tartu \u00dclikooli magistrant Andres Aleksander Tammer.<\/p>\n

Poolas kohalikku remondit\u00f6\u00f6kotta j\u00f5udes j\u00e4i kogu sealne t\u00f6\u00f6 seisma ning Eesti teadlaste bussi hakkasid uurima k\u00f5ik kuus mehhaanikut. “Sa tead, et asi on halvasti, kui mehaanikud n\u00e4itavad n\u00e4puga ja hakkavad naerma. Selgus, et s\u00f5iduki esisild oli lootusetult l\u00e4bi,” naeris Tammer absurdse olukorra \u00fcle. Edasi s\u00f5itmiseks renditi s\u00f5iduauto, mis laoti laeni kosmosetehnoloogiat t\u00e4is.<\/p>\n

Emotsioonid tehis-Kuul<\/p>\n

Kohale j\u00f5udes h\u00e4mmastasid Eesti insenere sealsed tingimused. Seni on testitud KuupKulgurit T\u00f5raveres, kuhu on ehitatud 64-ruutmeetrine testimiskeskkond, mis on t\u00e4idetud tavalise graniitliivaga. LUNA keskus on aga kordades massiivsem ning sealses peenes tolmus saab simuleerida isegi mitmemeetriseid kraatreid.<\/p>\n

KuupKulguri projektijuht ja Tartu observatooriumi insener Quazi Saimoon Islam (vasakul) ja meeskonna tarkvarainsener ja Tartu \u00dclikooli magistrant Andres Aleksander Tammer (paremal). Autor\/allikas: Erakogu<\/p>\n

Kuu tolm on peenike nagu vulkaaniline tuhk, meenutades olemuselt asbesti, mist\u00f5ttu pidid Eesti insenerid testkeskuses t\u00f6\u00f6tades kandma spetsiaalseid kaitse\u00fclikondi. “Meie suurim mure oligi, kas kulgur on piisavalt tolmukindel, et tolm ei satuks mootoritesse ega elektroonikasse,” selgitas Quazi Saimoon Islam. Vaatamata l\u00fchikesele ettevalmistusajale pidas aga kulgur kenasti vastu, t\u00f6\u00f6tades t\u00f5rgeteta m\u00f5lemal kaheksatunnisel katsep\u00e4eval.<\/p>\n

“Muljetavaldav oli n\u00e4ha, kuidas kulgur ilma \u00fcmber kukkumata v\u00f5i v\u00e4lja suremata liikus… Mul tulid sel hetkel peaaegu pisarad silma,” tunnistas Islam. “See oli tohutu kinnitus, et meie raske t\u00f6\u00f6 on vilja kandnud.”<\/p>\n

“Mul tulid sel hetkel peaaegu pisarad silma. See oli tohutu kinnitus, et meie raske t\u00f6\u00f6 on vilja kandnud.” – Quazi Saimoon Islam<\/p>\n

“Isiklikult ma ei oskagi seda kogemust muudmoodi kirjeldada: see oli lihtsalt \u00e4ge. Olla kohas, kus tehakse p\u00e4riselt Euroopa kosmosetehnoloogiat ja testida seal n\u00fc\u00fcd oma kulgurit,” kirjeldas Tammer esimesi emotsioone testkeskuses.<\/p>\n

Kulgur paistis teiste seast silma<\/p>\n

Lisaks KuupKulgurile, mis aitas koguda andmeid autonoomsete s\u00fcsteemide arendajale Taara Robotics, testiti samal ajal LUNA keskuses veel viit kulgurit Ljubljana \u00dclikoolist. Arendajate s\u00f5nul p\u00fc\u00fcdis KuupKulgur v\u00e4lismaa kolleegide pilke.\u00a0<\/p>\n

“Kogu mehaaniline korpus on meie tehtud, elektroonika on meie disainitud ja praeguseks on ka tarkvara suures osas meie tehtud. V\u00e4lja arvatud pardaarvuti, mille ehitamine k\u00e4iks tudengitele \u00fcle j\u00f5u,” r\u00e4\u00e4kis Tammer. N\u00e4iteks oli Eesti kulgur ainus katsealune, mida sai mugavalt laadida USB-C kaabliga.<\/p>\n

Ka tarkvara osas paistis Eesti tiim silma. “Kohalik IT-mees t\u00f5i v\u00e4lja, et ta ei ole n\u00e4inud, et \u00fckski teine tiim saaks oma kulguri nii kiiresti ja veatult kohalikku v\u00f5rku seadistatud,” m\u00e4rkis Tammer. Samal ajal kui teised meeskonnad juhtisid oma roboteid, vaadates toimuvat l\u00e4bi klaasakna, istus Islam eemal arvuti taga ja juhtis KuupKulgurit vaid roboti enda kaamerate videopildi ja loodud veebirakenduse abil.<\/p>\n

“Me ehitasime KuupKulguri nii, et seda oleks lihtne kasutada,” selgitas Islam. “Me k\u00e4ime \u00fcritustel, kus anname ka lastele v\u00f5imaluse seda juhtida \u2013 see ongi nii lihtne.” Kulguri juhtimisest sattus hasarti isegi mainekas ESA tulevikurobootika insener William Carey.\u00a0<\/p>\n

ESA tulevikurobootika insener William Carey juhtimas eestlaste kulgurit. Autor\/allikas: Andres Aleksander Tammer<\/p>\n

“Ta andis meile v\u00e4ga head n\u00f5u just k\u00f5rgema TRL-taseme (tehnoloogia valmidusastme) k\u00fcsimustes ehk selle osas, mida ESA \u00fchelt s\u00fcsteemilt ootaks. See on t\u00e4pselt see, mida me vajame, sest meie eesm\u00e4rk ongi neid n\u00f5udeid t\u00e4ita,” selgitas Islam.<\/p>\n

Uue standardi loomine<\/p>\n

Testmissiooni peamine eesm\u00e4rk oli andmete kogumine, mida toodi Eestisse kaasa \u00fcle \u00fche terabaidi jagu. LUNA keskuses on \u00fcleval umbes 25 spetsiaalset kaamerat, mis j\u00e4lgivad kulguritele kinnitatud markereid ja salvestavad liikumistrajektoori millimeetri t\u00e4psusega. Sama tehnoloogiat kasutab ka filmit\u00f6\u00f6stus, et salvestada n\u00e4itlejate liigutusi eriefektide tarvis. Salvestused v\u00f5imaldavad Eesti inseneridel kulgurit virtuaalselt \u00fcha uuesti ja uuesti testida.\u00a0<\/p>\n

“Kui ma tahangi testida enda lokalisatsioonialgoritmi ja vaadata, kuidas kulgur liikus, v\u00f5in v\u00f5tta selle Saksa andmefaili, panna oma arvutis jooksma ja saan seda justkui taasesitada. Selle andmekogumi v\u00e4\u00e4rtus on meile metsikult suur, sest saame asju uues keskkonnas l\u00e4bi testida,” selgitas Tammer. Tema s\u00f5nul andsid tests\u00f5idud enesekindluse, et kulgur saab p\u00e4riselt hakkama ka veelgi kuusarnasemas keskkonnas.<\/p>\n

Pikaajaline eesm\u00e4rk ei ole aga \u00fche roboti ehitamine. Tartu observatooriumi meeskond tahab luua kulgurite standardi, mis sarnaneks kosmosetehnoloogias revolutsiooni teinud kuupsatelliitide formaadile. Sellest ka projekti nimi: KuupKulgur.<\/p>\n

Islami s\u00f5nul on eesm\u00e4rk pakkuda teadusinstrumentidele n-\u00f6 taksos\u00f5itu Kuule: “Kui m\u00f5nel arendajal on instrument, mida nad tahavad Kuule saata ja nad suudavad selle mahutada standardsesse 10x10x10 sentimeetri suurusesse plokki, siis nad \u00fchendavad selle meie kulguriga,” selgitas Islam.\u00a0<\/p>\n

Arendajate s\u00f5nul on kulgurite tehnoloogia liikumas suunas, kus n\u00e4iteks \u00fcks masin otsib mineraale ja teine, spetsiifilise robotk\u00e4ega varustatud mudel, tuleb neid \u00fcles korjama. Sellisel juhul kujuneb standardne platvorm, millele saab lisada erinevaid seadmeid, v\u00e4ga n\u00f5utud lahenduseks.<\/p>\n

Millal n\u00e4eme Eesti kulgurit Kuul?<\/p>\n

Veel kolm-neli aastat tagasi s\u00f5itsid tudengid observatooriumis ringi 3D-prinditud kulguri protot\u00fc\u00fcbiga, mis n\u00e4gi v\u00e4lja nagu m\u00e4nguasi. Asjaosaliste s\u00f5nul on olnud aga\u00a0 v\u00e4ga kiire arenguh\u00fcpe. Millal aga Eesti robot p\u00e4riselt Kuule j\u00f5uab?<\/p>\n

“V\u00f5rreldes satelliitidega ei pea me j\u00f5udma ainult Maa orbiidile, vaid ka Kuu orbiidile ja l\u00f5puks p\u00e4riselt maanduma.” – Andres Aleksander Tammer<\/p>\n

“See on v\u00e4ga hea k\u00fcsimus, ma tahaksin ise ka sellele vastust,” muigas Tammer. “V\u00f5rreldes satelliitidega ei pea me j\u00f5udma ainult Maa orbiidile, vaid ka Kuu orbiidile ja l\u00f5puks p\u00e4riselt maanduma. Ideaaljuhul r\u00e4\u00e4gime viiest aastast, aga k\u00fcmme aastat oleks praegu v\u00e4ga ilus number, mida v\u00e4lja \u00f6elda.”<\/p>\n

Quazi Saimoon Islam oli teadlasena ettevaatlik, kuid temagi n\u00e4eb sihti 2030. aastate alguses. Kuna Eesti ise ei ehita rakette ega maandureid, s\u00f5ltutakse palju geopoliitikast ja kommertspartnerite k\u00e4ek\u00e4igust. Islami s\u00f5nul on praegu projekti suurim v\u00e4ljakutse rahastus ja usu kasvatamine noorte inseneride hullumeelsetesse ideedesse.<\/p>\n

“Ma olen pidanud vastama rahvusvaheliselt palju k\u00fcsimusele, et miks ehitada veel \u00fcks kulgur. Mu vastus on alati: kui me ei proovi, siis me ei saavuta seda kunagi,” t\u00f5des Islam. Ta r\u00f5hutas, et tegemist ei ole pelgalt kulguri ehitamisega, vaid Eesti tuleviku inseneride ja tehnoloogiaettev\u00f5tjate kasvatamisega. T\u00e4naseks on kirjutatud KuupKulguri arendusest juba \u00fcle 20 bakalaureuse- v\u00f5i magistrit\u00f6\u00f6.<\/p>\n

“Need \u00fcli\u00f5pilased, keda me praegu kaasame, on need, kes loovad tulevikutehnoloogia v\u00f5i v\u00f5ivad saada j\u00e4rgmisteks Elon Muskideks. Meie moto on “J\u00e4tame oma j\u00e4lje”. Tahame j\u00e4tta Kuule Eesti j\u00e4ljed,” s\u00f5nas Islam.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"K\u00f6lnis asuv Saksamaa Kosmoseagentuuri (DLR) ja Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) \u00fchine LUNA keskus on Euroopas ainulaadne. Kuni 700-ruutmeetrine testkeskus…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":219877,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,33549,31,32,21,36527,73354,89881,28,29,71919,89882,95,19,25,89883,33550,23,24,89884,22,20,30,92,93,94],"class_list":["post-219876","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-euroopa-kosmoseagentuur","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-kuukulgur","tag-kuumissioonid","tag-kuupkulgur","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-lend-kuule","tag-luna-testkeskus","tag-maailm","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-taara-robotics","tag-tartu-observatoorium","tag-top-stories","tag-topstories","tag-tulevikurobootika","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"","error":"Validation failed: Text character limit of 500 exceeded"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/219876","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=219876"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/219876\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/219877"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=219876"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=219876"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=219876"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}