Euroopa Liiduga liitumise eel tekitas soolise v\u00f5rd\u00f5iguslikkuse seadus Eestis tuliseid vaidlusi ning meedias kujutati seda sageli vastuolulise ja v\u00f5\u00f5rana. Tartu \u00fclikooli teadusprojekt n\u00e4itab, kuidas 2000. aastate arutelud peegeldasid toonaseid hoiakuid ning kuidas suhtumine v\u00f5rd\u00f5iguslikkusse on ajaga muutunud.<\/p>\n
K\u00fcllap m\u00e4letab nii m\u00f5nigi kuulaja aastat 2004. See oli Eesti jaoks v\u00e4ga m\u00e4rgiline aeg, sest siis v\u00f5eti meid Euroopa Liidu liikmeks ning samal ajal j\u00f5ustus ka soolise v\u00f5rd\u00f5iguslikkuse seadus. \u00dche Tartu \u00fclikooli teadusprojekti1 raames vaatasime, kuidas kajastati seaduse vastuv\u00f5tmisest tulenenud debatti 2000. aastate meedias. Selles s\u00e4utsus viin teid v\u00e4iksele ajar\u00e4nnakule ning tutvustan, mida siis ajakirjanduses sellest kirjutati.<\/p>\n
Kuna n\u00f5ukogude perioodi jooksul ei r\u00e4\u00e4gitud varasemast kohalikust naisliikumisest ning selle traditsioonidest, siis soolise v\u00f5rd\u00f5iguslikkuse seadus oli taasiseseisvunud Eesti jaoks uus ja justkui l\u00e4\u00e4nelik teema. Arutelu selle kohta t\u00f5usis p\u00e4evakorda Euroopa Liitu astumisega, mist\u00f5ttu nimetasid selle vastased seadust n\u00e4iteks “europugemiseks”. Seaduse vastuv\u00f5tmise tulised arutelud poliitikute seas j\u00f5udsidki tihti meediasse, n\u00e4iteks kirjutati 2001. aasta \u00d5htulehes, et soolise v\u00f5rd\u00f5iguslikkuse seaduseeln\u00f5u “on siiani toiminud nagu vaablasepessa torgatud kepp”. Samuti tehti t\u00e4navak\u00fcsitlusi, uurides, mida inimesed seadusest arvavad, ning avaldati riigikogu stenogramme.<\/p>\n
Seaduses kahtlevates meediaartiklites esildus n\u00e4iteks arusaam, et sooline v\u00f5rd\u00f5iguslikkus on nii-\u00f6elda naiste teema. Sellele viitas n\u00e4iteks seaduse eestvedajate nimetamine “soolise v\u00f5rd\u00f5iguslikkuse seitsmeliikmeliseks t\u00fcdrukuteb\u00e4ndiks”. Samuti kardeti, et kui seadus parandab eelk\u00f5ige naiste kui v\u00e4hemate \u00f5igustega inimr\u00fchma seisundit, siis kannatavad seel\u00e4bi meeste \u00f5igused. Seda ilmestab lause “Kuigi v\u00f5rd\u00f5iguslikkuse seadus on m\u00f5eldud tagama eelk\u00f5ige naistele v\u00f5rdseid v\u00f5imalusi t\u00f6\u00f6turul, tunnevad mehedki end puudutatuna.” Seega arvati ekslikult, et v\u00f5rd\u00f5iguslikkusest v\u00f5idavad ainult naised.<\/p>\n
Samas oli seadusel ka palju toetajaid. N\u00e4iteks kirjeldati seadust kui olulist verstaposti demokraatlike p\u00f5him\u00f5tete kehtestamiseks, nagu ilmestab lause “(seaduse eeln\u00f5u) peaks Eesti \u00fchiskonnas v\u00e4\u00e4rtustama need normid, mis on h\u00e4davajalikud kultuuriliseks integreerumiseks P\u00f5hjamaadega”. Seadust n\u00e4hti ka olulise vahendina n\u00e4iteks t\u00f6\u00f6keskkonna ja \u00fchiskondliku suhtumise sallivamaks muutmiseks.<\/p>\n
Selliste teemade uurimine on hea v\u00f5imalus teada saada, kas ja mis meie \u00fchiskonna v\u00e4\u00e4rtusruumis on k\u00fcmnendite m\u00f6\u00f6dudes muutunud. Ehkki arutelusid v\u00f5rd\u00f5iguslikkuse kohta on t\u00e4nap\u00e4evalgi, usun mina, et \u00fcldiselt me selle vajalikkuses enam ei kahtle. Samuti usun, et v\u00f5rd\u00f5iguslikkust ei ole piiratud kogus, nii et kui \u00fchele anda, siis tuleb \u00e4ra teiselt v\u00f5tta, vaid seda jagub ikka iga\u00fchele!<\/p>\n
***<\/p>\n
1 Projekt “Afektiivse poliitika ja poliitiliste afektide kujutamine” (2026\u20132030), vastutav t\u00e4itja Raili Marling.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Euroopa Liiduga liitumise eel tekitas soolise v\u00f5rd\u00f5iguslikkuse seadus Eestis tuliseid vaidlusi ning meedias kujutati seda sageli vastuolulise ja…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":220378,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,11219,28,29,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":["post-220377","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-keelesauts","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116860327317448253","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/220377","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=220377"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/220377\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/220378"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=220377"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=220377"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=220377"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}