Neli aastat tagasi lahkus meie hulgast Heina ema, m\u00f5ni aeg varem oli lahkunud tema isa. “Mul on selline tunne, et ma ei ole ikka veel t\u00e4iskasvanuks saanud. Mu s\u00f5brannad on minust 20 aastat nooremad. Mu k\u00f5ige vanem ja h\u00e4sti l\u00e4hedane s\u00f5branna on minust 20 aastat vanem. Tema on olnud mu elus ajast, kui l\u00f5petasin \u00fclikooli, \u00f5ppisin seal toidukaupade tundjaks ja l\u00e4ksin kaubastusse t\u00f6\u00f6le. Tema oli seal ameti\u00fchingu esinaine ja ma nimetan teda oma ristiemaks ehk oma teiseks emaks,” meenutas Riina Hein.<\/p>\n
Tartu \u00dclikooli l\u00e4ks ta sellep\u00e4rast, et saada iseseisvamaks ja ka selleks, et mitte mingil juhul \u00f5petajana t\u00f6\u00f6le minna. “\u00d5petaja t\u00f6\u00f6 on nii raske, ja lapsed v\u00f5ivad ka v\u00e4ga julmad olla,” t\u00f5i Hein v\u00e4lja. “Ma olin t\u00e4iesti kindel, et kaubatundjaks \u00f5ppides minust \u00f5petajat ei saa.”<\/p>\n
Aga oma saatuse eest ei p\u00e4\u00e4se, sest juba pikki aastaid on Hein siiski \u00f5petaja elukutset pidanud, olles koolitaja ja juhendades erinevaid kursuseid. “Ma ei l\u00e4inud ka n\u00e4itlemist \u00f5ppima, aga ikkagi on see kogu aeg minuga kaasas.”<\/p>\n
Kasvas range kasvatusega kodus, sest isa oli s\u00f5jav\u00e4elane<\/p>\n
Miks temast omal ajal n\u00e4itlejat ei saanud, siis s\u00f5nastas Hein p\u00f5hjuse “Kevade” m\u00e4ngufilmi juures abire\u017eiss\u00f6\u00f6rina tegutsenud Heiki Rootsi s\u00f5nade j\u00e4rgi, kes \u00fctles: “\u00c4rge kujutage ette, et te olete n\u00e4itlejad, te olete lapsed, kes lihtsalt sobisid sellesse rolli.”<\/p>\n
“Kruusement oli nii suurep\u00e4rane re\u017eiss\u00f6\u00f6r, kes oskas meist v\u00e4lja v\u00f5tta seda, mida tal vaja oli,” meenutas Hein, kes oli 13-aastane kui l\u00e4ks “Kevade” filmi. “Leping tehti mu vanematega. Mu isa oli s\u00f5jav\u00e4elane, olen kasvanud v\u00e4ga range kasvatusega ja loomulikult oli see nende jaoks suur v\u00e4ljakutse, mu kodus pole kunagi \u00fchtegi head s\u00f5na \u00f6eldud, et ma m\u00e4ngisin h\u00e4sti, sellest pole kunagi r\u00e4\u00e4gitud,” t\u00f5i Hein v\u00e4lja, kes on erinevatel teraapiaseanssidel seda teemat v\u00e4ga palju ja s\u00fcgavalt l\u00e4bi k\u00e4inud ning selle teemaga rahu teinud. “Aga ma olin hoitud ja armastatud laps.”<\/p>\n
Heina s\u00f5nul oli tema k\u00f5ige parem s\u00f5branna tema ema. “Mul oli tunne, et koolikaaslased ja s\u00f5brannad v\u00f5ivad mind \u00fchel hetkel reeta, aga ema ei reetnud mind iialgi. Selline v\u00e4ga s\u00fcgav l\u00e4hedus oli meil l\u00f5puni.”<\/p>\n
Hein on olnud v\u00e4ga eriliste hetkede juures, mis on olnud Eesti jaoks m\u00e4rgilised. “K\u00e4isin augustiput\u0161i ajal oma VHS-kaameraga teletorni juures, kui teiselt poolt tulid vene tankid. Tegin nende tankistidega intervjuusid, p\u00fc\u00fcdsime selgitada. Metsakalmistu poolt hakkasid \u00e4kki tulema s\u00f5durid. K\u00f5ik oli v\u00e4ga rahulik, aga mul on filmi peal siiski see, kui \u00fche eestlase veri voolas. S\u00f5durid l\u00f5id teda p\u00fcssikabaga p\u00e4he, aga see oli ka ainuke veri,” meenutas Hein.<\/p>\n
Armastus esimesest silmapilgust<\/p>\n
“Leiva kaudu saime tuttavaks. Mina olin peakaubatundja ja tema tuli Eesti Televisiooni ajakirjanikuna tegema saadet leivast ja leivakvaliteedist ning mina andsin talle intervjuu,” meenutas Hein, kes oli Juhan Aarega abielus 20 aastat. “Nii kui meie pilgud kohtusid, see asi toimus. Olin just tulnud Gruusia m\u00e4gedest suusatamast ja v\u00e4ga p\u00e4evitunud, kuigi oli aprillikuu. See oli m\u00f5lemapoolne h\u00e4sti tugev tunne.”<\/p>\n
P\u00e4rast Aarega tutvumist Hein kaubatundja ametit kaua ei pidanud, sest Juhan \u00fctles, et ta on v\u00f5imeline loominguliseks t\u00f6\u00f6ks. “L\u00e4ksin k\u00fcll poole madalama palga peale, aga see ei hoidnud mind kaubanduses kinni,” lisas Hein.<\/p>\n
Hein on teinud ligi 50 filmi, olles re\u017eiss\u00f6\u00f6r, stsenarist, operaator ja produtsent. “Osadel filmidel oli ka Juhan stsenarist. L\u00f5pupoole tegin ma ise. Reklaamitelevisiooni eesotsas oli Toomas Lepp, kes k\u00fcsis, mis saateid ma tahaksin teha. Tahtsin teha reisisaateid ja tegin saadet “Reisipaun””.<\/p>\n
Kevad on k\u00f5ige olulisem aastaaeg<\/p>\n
“Ma olen kevade laps. Kevad on minu jaoks k\u00f5ige olulisem aastaaeg, see ei ole see film. Ma alati soovin, et kevad nii kiiresti l\u00e4bi ei saaks. Pigem las tuleb pikemalt nagu oli sel aastal. Vaadates, kui palju ma kogu aeg juurde \u00f5pin ja kui palju ma teen, siis ma ei tunne k\u00fcll end 70-aastasena. Tunnen end 50-aastasena,” muheles Hein, kes on oma noorematele s\u00f5brannadele eeskujuks, et tegus v\u00f5ib olla kogu elu.<\/p>\n
Hein harrastab Qigongi ehk hiina v\u00f5imlemist, kus ta ammutab energiat. “Oluline on, et eluenergia ehk chi voolaks kogu aeg m\u00f6\u00f6da kanaleid ringi, siis sa ei v\u00e4si \u00e4ra.”<\/p>\n
Heina tuju teeb heaks, kui ta saab tantsida Argentiina tangot, kui p\u00e4ike paistab, saab k\u00e4ia metsas, Vasalemma karj\u00e4\u00e4ris ujuda, golfi m\u00e4ngida, reisida ja teisi aidata. “Mul on nii palju asju, mis teevad mu tuju heaks,” t\u00f5des Hein. “Ma ei karda mitte midagi. Ka surma mitte, sest ma olen v\u00e4ga t\u00e4nulik oma vanaemale, kes andis mulle v\u00f5imaluse, et sain olla tema viimaste hetkede juures. Mul on surmaga teistsugune suhe, kui ma pean minema, siis ma pean minema, ma tean, et ma ei kao \u00e4ra. Ma \u00fctlen alati, et minu elu on muinasjutt. Ma nimetangi elu muinasjutuks, ega muinasjutt ei ole ju alati ilus. Muinasjutus on v\u00e4ga palju ka k\u00f5iki teisi asju.”<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Neli aastat tagasi lahkus meie hulgast Heina ema, m\u00f5ni aeg varem oli lahkunud tema isa. “Mul on selline…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":2207,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[84],"tags":[37,33,35,173,34,36,140,215,144,2286],"class_list":{"0":"post-2206","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-muusika","8":"tag-ee","9":"tag-eesti","10":"tag-eesti-keel","11":"tag-entertainment","12":"tag-estonia","13":"tag-estonian","14":"tag-meelelahutus","15":"tag-music","16":"tag-muusika","17":"tag-riina-hein"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2206","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2206"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2206\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2207"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2206"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2206"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2206"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}