Oma rolli on m\u00e4nginud ka see, et Eesti peamiste kaubanduspartnerite Rootsi, Soome ja Saksamaa majanduskasv on olnud n\u00f5rgad, sealjuures kaks viimast on viimase viie aasta kasvude v\u00f5rdluses meist isegi tagapool. <\/p>\n
Kui meie peamiste kaubanduspartnerite kasv j\u00e4\u00e4b v\u00e4ikeseks, siis muudab see kiire kasvu saavutamise ebareaalseks ka l\u00e4hiaastatel. Ettev\u00f5tete eksporti on keeruline kasvatada, kui kliendid ei kavatse rohkem osta.<\/p>\n
Inflatsioon, maksukoormus ja leibkondade toimetulek<\/p>\n
Madala majanduskasvu k\u00f5rval on ka inflatsioon Eestis p\u00fcsinud Euroopa keskmisest k\u00f5rgem, markeerides ebameeldivat kombinatsiooni kasvanud t\u00f6\u00f6puudusest (aeglasest majanduskasvust) ja tuntavast inflatsioonist \u2013 teisis\u00f5nu stagflatsiooni.<\/p>\n
T\u00e4navu aasta kaheksa kuu jooksul on tarbijahinnaindeks t\u00f5usnud eelmise aasta sama perioodiga v\u00f5rreldes 4,9%. Kui 2022. aasta suveni oli hinnat\u00f5usu peamine allikas koroonakriisi lahendusena tekkinud rahapakkumise kiire kasv, siis viimase kolme aasta jooksul on rahapakkumise kasvutempo seiskunud. <\/p>\n
Inflatsiooniline keskkond ei ole siiski kadunud, kuid selle p\u00f5hjuseks on n\u00fc\u00fcd olnud maksut\u00f5usud, tollid ja muud tarneahelatega seotud h\u00e4ired. 2026. aasta maksuleevendused on m\u00f5istlikud, et v\u00e4ltida sellises keskkonnas kulude j\u00e4tkuvat kasvu kiirema tempoga kui teistes riikides.<\/p>\n
Inflatsioonil ja maksupoliitikal on olnud m\u00f5ju ka t\u00f6\u00f6turule, kuid p\u00e4rast m\u00f5ned aastad tagasi toimunud m\u00f5ningast kasvu on t\u00f6\u00f6puuduse m\u00e4\u00e4r viimasel ajal p\u00fcsinud stabiilne. <\/p>\n
H\u00f5ivatuid on ligi 700 000 ning t\u00f6\u00f6puuduse m\u00e4\u00e4r j\u00e4\u00e4b alla 8%. Kuigi t\u00f6\u00f6tute arv on m\u00f5nev\u00f5rra kasvanud, siis on kasvanud ka t\u00f6\u00f6h\u00f5ive, sest t\u00f6\u00f6j\u00f5uks loetavate inimeste arv on praegu 50 000 inimese v\u00f5rra suurem kui neli aastat tagasi.<\/p>\n
Seejuures tuleb aga t\u00e4hele panna, et makron\u00e4itajad ei peegelda alati inimeste igap\u00e4evaelu. Riigi majanduse taset n\u00e4itab k\u00f5ige paremini nende inimeste eluj\u00e4rg, kelle sissetulekud on k\u00f5ige madalamad. Siiani on palgakasv aidanud leibkondadel hakkama saada, kuid hinnat\u00f5usud ja maksukoormuse suurenemine on andnud nende toimetulekule hoobi. <\/p>\n
Keskmiste n\u00e4itajate taga on ilmselgelt v\u00e4ga erinevas positsioonis leibkondi. Mingi osa raskemas seisus leibkondadest on selles olukorras kindlasti ka objektiivsetel p\u00f5hjustel. K\u00f5rge inflatsiooni keskkonnas oli emotsiooni pealt lihtne teha otsuseid, mis pikas perspektiivis ei pruukinud \u00f5iged olla.<\/p>\n
Selline keeruline keskkond ei olnud aga ainult Eestis, vaid maailmas laiemalt. Kui lugeda uudiseid mujalt maailmast, siis probleemid on igal pool \u00fcsna sarnased. <\/p>\n
Hinnad liikusid palju k\u00f5rgemale ja n\u00fc\u00fcd, rahapakkumise kasvu raugemise j\u00e4rel, j\u00e4\u00e4b mulje, et hinnad on t\u00f5usnud rohkem kui palgad. See ei pruugi alati p\u00e4riselt nii olla ning inimeste tarbimise struktuur ongi erinev, kuid tarbija kindlustunne on majanduskasvu seisukohalt oluline. See kindlustunne on surve all paljudes riikides.<\/p>\n
Eelarvepoliitika<\/p>\n
Avaliku sektori v\u00f5lakoormus on Euroopa Liidus keskmiselt 82% SKP-st. Eestis on see \u00fcks madalamaid ning j\u00e4\u00e4b sarnasele tasemele Bulgaaria, Luksemburgi ja Rootsiga. See on meie tugevus, justkui kasutamata maavara.<\/p>\n
Viimasel ajal on riigieelarve defitsiidist ja selle taseme j\u00e4tkusuutlikkusest palju r\u00e4\u00e4gitud nii Euroopas kui ka USA-s. Prantsusmaal on riigieelarve defitsiit 6% SKP-st ehk ligi 200 miljardit eurot aastas ning v\u00f5lakoormus 3,3 triljonit eurot. Kui \u00fcle 10 aasta tagasi oli n-\u00f6 Kreeka v\u00f5lakriis, siis oli riigi v\u00f5lakoormus 300\u2013400 miljardit eurot. Peaministrid vahetuvad, k\u00e4rpekatseid tehakse, aga keeruline on kokkuleppele j\u00f5uda isegi v\u00e4ikestes k\u00e4rbetes (200 miljardi asemel 150 miljardit eurot aastas). Defitsiidi taga on pensioni- ja tervishoiukulude kasv, mis moodustavad j\u00e4rjest suurema osa suurriikide eelarvest. Eestis on pensionite osakaal SKP-st ligikaudu 7,4%, samas kui Itaalias, Prantsusmaal ja Kreekas k\u00fc\u00fcndib see 15% juurde.<\/p>\n
Nii suured erinevused eelarvepositsioonides ei saa igavesti kesta. Kui \u00fcks riik t\u00f5stab defitsiidi arvelt pensione, \u00f5\u00f5nestab see \u00fchisraha v\u00e4\u00e4rtust ning kannatavad k\u00f5ik euroala riigid. Ilmselt \u00fchel hetkel tekib surve teistelt riikidelt, et kehtestada eelarvereeglid, millest riigid ka p\u00e4riselt kinni peavad. Tegelikult on need reeglid ju ammu olemas, aga reeglite t\u00e4itjaid on v\u00e4heks j\u00e4\u00e4nud.<\/p>\n
Tugevad reservid<\/p>\n
Eesti majanduse bilanss ehk likviidsus ja v\u00f5lakoormused nii avaliku kui ka erasektori puhul oli 2022. aasta alguses \u00fclitugev. See tugevus on p\u00fcsinud ka keeruliste majanduskasvu aastate j\u00e4rel. Kui 2008. aasta kriisi eel kasvas laenukoormus hoiustest kiiremini, siis n\u00fc\u00fcd on olukord olnud m\u00f5nev\u00f5rra erinev: 2019.\u20132024. aastal on hoiused kasvanud laenudega sarnases tempos ning laenukasv ei ole \u00fcletanud kogu majanduse palgafondi kasvu.<\/p>\n
Ettev\u00f5tete puhul on tugevad kapitalipuhvrid ja m\u00f5\u00f5dukas v\u00f5lakoormus aidanud s\u00e4ilitada likviidsust isegi siis, kui m\u00fc\u00fcgimahud on v\u00e4henenud v\u00f5i sisendihinnad t\u00f5usnud. Tugevad bilansid on olnud peamiseks p\u00f5hjuseks, miks maksej\u00f5uetuste arv on j\u00e4\u00e4nud v\u00e4ikeseks ja on olnud v\u00f5imalik t\u00f6\u00f6kohti s\u00e4ilitada.<\/p>\n
Kui v\u00f5rrelda Eestit paljude teiste Euroopa riikidega, kus avaliku ja erasektori v\u00f5lakoormus on oluliselt k\u00f5rgem, siis tundub meie positsioon m\u00e4rksa kindlam. See ei t\u00e4henda, et majandus oleks v\u00e4lism\u00f5judele immuunne.<\/p>\n
USA v\u00f5imalik majanduslangus v\u00f5i globaalsete tarneahelate h\u00e4ired v\u00f5ivad meidki m\u00f5jutada. Kuid v\u00e4iksem v\u00f5lakoormus ja tugev likviidsus annavad eelduse, et suudame rahvusvahelised vapustused \u00fcle elada v\u00e4iksemate kahjudega. V\u00f5ib-olla just see kodumajapidamiste ja ettev\u00f5tete konservatiivne hoiak, mida Eestis on viimastel aastatel j\u00e4rjepidevalt hoitud, loob tugeva aluse ka j\u00e4rgmise kasvuetapi jaoks. Kiiret majanduskasvu Euroopas veel ei paista, see k\u00f5ige kriitilisem hetk, mil likviidsust on vaja, v\u00f5ib olla alles ees.<\/p>\n
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
\n Saada
\n
\n Kommenteeri
\n <\/a>
\n Loe kommentaare <\/a> <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Oma rolli on m\u00e4nginud ka see, et Eesti peamiste kaubanduspartnerite Rootsi, Soome ja Saksamaa majanduskasv on olnud n\u00f5rgad,…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":22063,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,34,36,112,6919,2350,889,51,113,6488,325],"class_list":{"0":"post-22062","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-ari","9":"tag-business","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-euroopa","16":"tag-eurotsoon","17":"tag-kreeka","18":"tag-rootsi","19":"tag-saksamaa","20":"tag-soome","21":"tag-tarbijahinnaindeks","22":"tag-usa"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/22062","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=22062"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/22062\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/22063"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=22062"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=22062"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=22062"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}