Tallinna vanalinnas on hooned vajuma hakanud ning linn tegeleb vanalinna arengukava raames p\u00f5hjuste selgitamise ja lahenduste otsimisega.<\/p>\n
2024. aastal viis Tallinna keskkonna- ja kommunaalamet l\u00e4bi v\u00e4ikesemahulise uuringu, saamaks aru, kas ja millistel p\u00f5hjustel Tallinna vanalinna hooned vajuvad. Kuna p\u00f5hjalike j\u00e4reldusteni ei j\u00f5utud, tuleb veel p\u00f5hjuste selgitamisega edasi tegeleda.<\/p>\n
“Me oleme identifitseerinud \u00fcle kahek\u00fcmne hoone, kus on esinenud t\u00e4helepanekuid sellest, et need hooned on \u00fchel v\u00f5i teisel p\u00f5hjusel kahjustatud ja arvestades vanalinna hoonete arvu, siis see on p\u00e4ris suur hulk ja neid v\u00f5ib olla tegelikult veel rohkem. Ja j\u00e4reldused on need, et need n\u00f5uavadki suhteliselt suuri rekonstrueerimist\u00f6id, nii et majaomanikele on see kindlasti m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne kulu,” \u00fctles ameti arendamise ja planeerimise teenistuse juht Toomas Haidak.<\/p>\n
P\u00f5hjusi, miks vanalinna hooned vajuvad, on mitmeid. \u00dcheks v\u00f5imalikuks kahjude tekitajaks peetakse Toompealt all-linna valguvat allikavett.<\/p>\n
“Toompeal on olnud allikad ja vesi siis valgub sealt alla mere poole ja kuna looduslikult on pika ja laia t\u00e4nava vahel selline kausi moodi looduslik ilming, siis see vesi n\u00fc\u00fcd valgub sinna ja kui ta sealt edasi ei p\u00e4\u00e4se, siis ta tekitab olulisi ehituslikke probleeme nendele ehitistele. Et sellised praod, varingulaadsed ohud, need on t\u00e4nap\u00e4eva reaalsus,” r\u00e4\u00e4kis Vanalinna seltsi liige Toomas Oosalu.<\/p>\n
Vete voolamine ei ole aga sugugi juhuslik, vaid on tingitud vanadest veejuhtimiseks ehitatud s\u00fcsteemidest, mis ei pruugi enam t\u00f6\u00f6korras olla.<\/p>\n
“Ajalooliselt on nii, et need Toompea veed on kanaliseeritud \u0161ahtidesse ja torudesse, aga see murekoht on praegu see, et me ei tea, mis seisus need \u0161ahtid on ja kas need ka t\u00f6\u00f6tavad. Kas need on nende paljude ehituste k\u00e4igus kahjustatud v\u00f5i mitte?” lisas ta.<\/p>\n
Lisaks allikaveele m\u00f5jutavad vanalinna hooneid ja t\u00e4navaid ka v\u00f5imalikud veev\u00f5rgu rikked ja sademed.<\/p>\n
“Kui see rike v\u00f5i see sadevesi satub t\u00e4nava alla, siis ta uhub \u00e4ra neid t\u00e4navaaluseid kihte, mis siis \u00fchtlasi v\u00f5ivad viia ka strukturaalsete probleemideni hoonete puhul. Et t\u00e4navate vajumisi me ju ka t\u00e4naval n\u00e4eme,” s\u00f5nas vanalinna arengu koordinaator Kaire Tooming.<\/p>\n
Hoonete vajumine t\u00f5statab ka hoolduse k\u00fcsimuse.<\/p>\n
“P\u00e4ris paljude vajumiste taga on majade nii-\u00f6elda remondiv\u00f5lg v\u00f5i siis v\u00e4hene majade hooldus,” m\u00e4rkis Tooming.<\/p>\n
Kuna suured vajumised n\u00f5uavad mahukaid restaureerimist\u00f6id, on see v\u00e4ga pikk ja aegan\u00f5udev protsess.<\/p>\n
Haidaku s\u00f5nul v\u00f5ib t\u00f6\u00f6de ajamahukus peituda veel muuski.<\/p>\n
“Protsess on v\u00f5ib-olla pikk selle t\u00f5ttu, et sellel teemal ei ole otseselt selget vastutajat. Et \u00fcldiselt hoone seisukord on hoone omaniku vastutada, aga kui need m\u00f5jud tulenevad millestki, mida see hoone omanik ei saa ise kontrollida, et siis ei ole ka selle hoone omanikul tegelikult kellegi poole otseselt p\u00f6\u00f6rduda, kes siis saaks tegeleda kogu selle temaatikaga laiemalt,” r\u00e4\u00e4kis Haidak.<\/p>\n
L\u00e4hikuudel on keskkonna- ja kommunaalametil plaanis t\u00e4iendav innovatsiooniprojekt, mille k\u00e4igus tehakse anal\u00fc\u00fcs, et n\u00e4ha, kas ajaliselt on muutusi v\u00f5imalik t\u00e4heldada ka satelliidipiltidelt.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Tallinna vanalinnas on hooned vajuma hakanud ning linn tegeleb vanalinna arengukava raames p\u00f5hjuste selgitamise ja lahenduste otsimisega. 2024.…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":220874,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,90192,28,29,19,25,2130,16936,1643,90191,90193,5860,23,24,22,20,30],"class_list":["post-220873","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-kaire-tooming","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-tallinn","tag-tallinna-keskkonna-ja-kommunaalamet","tag-tallinna-vanalinn","tag-toomas-haidak","tag-toomas-oosalu","tag-toompea","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116865454847105337","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/220873","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=220873"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/220873\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/220874"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=220873"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=220873"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=220873"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}