{"id":221075,"date":"2026-07-05T10:45:12","date_gmt":"2026-07-05T10:45:12","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/221075\/"},"modified":"2026-07-05T10:45:12","modified_gmt":"2026-07-05T10:45:12","slug":"graafik-eesti-asub-noorte-netovara-tabelis-euroopas-esimeste-hulgas","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/221075\/","title":{"rendered":"GRAAFIK | Eesti asub noorte netovara tabelis Euroopas esimeste hulgas"},"content":{"rendered":"<p>Euroopa noored seisavad silmitsi karmi finantsreaalsusega. K\u00f5rged \u00fc\u00fcrid, kallis kinnisvara ja kasvavad elamiskulud muudavad alla 35-aastaste jaoks s\u00e4\u00e4stmise, investeerimise v\u00f5i esimese kodu ostmise \u00fcha raskemaks.<\/p>\n<p>M\u00f5nes riigis aitavad tugevam palgakasv, taskukohasem eluase v\u00f5i perekonna tugi noortel leibkondadel varem rikkust koguda. Teistes j\u00e4tavad piiratud t\u00f6\u00f6v\u00f5imalused ja suured eluasemekulud paljudele vaid tagasihoidlikud s\u00e4\u00e4stud. 2026. aasta keskel avaldatud Euroopa Keskpanga leibkondade rahanduse ja tarbimise uuringu (HFCS) kohaselt on euroala 16\u201334-aastaste elanike mediaannetovara 24 600 eurot.<\/p>\n<p>Eesti noored \u00fcllatavad<\/p>\n<p>Kuigi Eesti keskmine palgatase ja sissetulekud j\u00e4\u00e4vad paljudele L\u00e4\u00e4ne-Euroopa riikidele alla, ulatub Eesti noorte netovara mediaan 62 200 euroni. Niisamuti on ka Ida- ja Kesk-Euroopa riike, kus vaatamata madalamatele sissetulekutele on noorte varaline seis \u00fcllatavalt hea. Horvaatias ulatub 16\u201334-aastaste mediaannetovara 82 000 euroni, Slovakkias 74 600 euroni, T\u0161ehhis 59 900 euroni ja Leedus 59 600 euroni. <\/p>\n<p>Tipud ja p\u00f5hjad<\/p>\n<p>K\u00f5ige j\u00f5ukamad noored 22 vaadeldud riigi seas elavad Maltal, kus nende netovara mediaan on koguni 257 500 eurot. Kui see selge erand v\u00e4lja j\u00e4tta, \u00fcletab noorte vara 100 000 euro piiri vaid Luksemburgis (135 000 eurot). Neile j\u00e4rgneb kohe Belgia 97 200 euroga.<\/p>\n<p>Skaala teises otsas on aga meie p\u00f5hjanaabrid. K\u00f5ige v\u00e4iksem on noorte netovara Soomes, mis on 5700 eurot. Pingerea l\u00f5pust leiab ka Kreeka (9900 eurot), Austria (13 400 eurot) ja L\u00e4ti (16 900 eurot). \u00dclej\u00e4\u00e4nud riikidest on Iirimaa noorte vara 23 900 eurot, Portugalis 36 200 eurot, Ungaris 36 300 eurot ja Hollandis 40 900 eurot.<\/p>\n<p>Euroopa Liidu nelja suurima majanduse seas on noorte vara k\u00f5rgeim Itaalias (53 500 eurot), mis on  m\u00e4rgatavalt suurem kui Prantsusmaal (27 700 eurot) ja Hispaanias (23 700 eurot). Saksamaal on alla 35-aastaste vara aga 17 600 eurot ehk noored itaallased on ligi kolm korda rikkamad kui nende eakaaslased Saksamaal.<\/p>\n<p>Perekonna roll<\/p>\n<p>M\u00fcncheni \u00fclikooli (LMU) rahvusvahelise ebav\u00f5rdsuse uurimiskeskuse asutaja ja juht professor Fabian Pfeffer selgitab, et noorte vara ei r\u00e4\u00e4gi tihti mitte niiv\u00f5rd nende endi teenitust, kuiv\u00f5rd neid \u00fcmbritsevatest sotsiaalsetest struktuuridest.<\/p>\n<p>\u201eNoorte t\u00e4iskasvanute puhul on vara erinevused eriti paljastavad, sest 16\u201334-aastastel pole enamasti olnud piisavalt aega, et koguda m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rset vara ainult oma palgatulust,\u201c \u00fctles Pfeffer. \u201eSeega, kui n\u00e4eme noorte leibkondade suurt vara, peaksime olema ettevaatlikud selle t\u00f5lgendamisel pelgalt isikliku s\u00e4\u00e4stmisdistsipliini tulemusena.\u201c<\/p>\n<p>Tema s\u00f5nul s\u00f5ltub varaline seis juurdep\u00e4\u00e4sust eluasemele ja kodulaenudele, perekonna toetusest, kingitustest ja p\u00e4randustest. \u201eSelles vanuses ei ole suur isiklik vara sageli vaid individuaalse saavutuse lugu. See on ka perekonna ja institutsioonide lugu,\u201c r\u00f5hutas ekspert.<\/p>\n<p>Pfeffer m\u00e4rgib, et noorte t\u00e4iskasvanute puhul on s\u00e4\u00e4stjast t\u00f5eliseks varaomanikuks saamise murdepunktiks tihti isikliku kodu ostmine. Kinnisvaraturule sisenemine n\u00f5uab aga enamat kui lihtsalt isiklikku distsipliini ja head finantsplaani.<\/p>\n<p>\u201eSee n\u00f5uab juurdep\u00e4\u00e4su krediidile, stabiilset sissetulekut, taskukohaseid hindu ja v\u00e4ga tihti vanemaid, kes saavad aidata sissemaksega v\u00f5i kanda kinnisvara otse \u00fcle. Siin muutub perekonna rikkus vaikseks, kuid v\u00f5imsaks abistavaks mehhanismiks,\u201c lisab ta.<\/p>\n<p>Teadlane toob v\u00e4lja, et noorte vara s\u00f5ltub suures osas vanemate rahalistest v\u00f5imalustest. Kuigi noored saavad ka palgast s\u00e4\u00e4sta, on 30. eluaastaks kogutaval rahal selged piirid, eriti kallite eluasemete puhul. Perekonna tugi aitab iseseisvat elu kergemini alustada. See abi v\u00f5ib seisneda kodulaenu sissemakses, p\u00e4ritud korteris v\u00f5i lihtsalt teadmises, et pere on vajadusel toeks.<\/p>\n<p>Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada <a href=\"https:\/\/arileht.delfi.ee\/a\/120594875\/graafik-eesti-asub-noorte-netovara-tabelis-euroopas-esimeste-hulgas\/kommentaarid\" class=\"article-body-bottom__comment article-body-bottom__comment--write button button--primary button--size-auto\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\"> Kommenteeri <\/a><a href=\"https:\/\/arileht.delfi.ee\/a\/120594875\/graafik-eesti-asub-noorte-netovara-tabelis-euroopas-esimeste-hulgas\/kommentaarid\" class=\"article-body-bottom__comment article-body-bottom__comment--read button button--size-auto\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\"> Loe kommentaare (6)<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Euroopa noored seisavad silmitsi karmi finantsreaalsusega. K\u00f5rged \u00fc\u00fcrid, kallis kinnisvara ja kasvavad elamiskulud muudavad alla 35-aastaste jaoks s\u00e4\u00e4stmise,&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":221076,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,14674,28,29,95,19,1218,25,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":["post-221075","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-joukus","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-news","tag-noored","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116866968920667243","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/221075","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=221075"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/221075\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/221076"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=221075"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=221075"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=221075"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}