T\u00e4navuse suve v\u00f5ttis Sisaks vastu peamiselt aias toimetades. “Minust on kujunemas suur aednik,” naeris ta “Vikerhommikus”.<\/p>\n
“Ma olen kevadel sisuliselt 12 n\u00e4dalat jutti oma aeda kujundanud, vanad paigad \u00fcles kaevanud, neid uuendanud ja kassitapu v\u00e4lja kraapinud sealt mulla seest, et teised taimed p\u00e4\u00e4seksid ka heale j\u00e4rjele. Mulle meeldib tohutult loodus ja looduse sees olemine. N\u00fc\u00fcd ma ootan neid vilju, millised k\u00f5ik need lilled ja taimed olema hakkavad. Ma olen nii tohutult vaeva n\u00e4inud, et ma loodan, et see kingitus saab olema kena,” lausus muusik ootusrikkalt.<\/p>\n
Sisaks meenutas, et esialgu oli tema talu korralikult v\u00f5ssa kasvanud ning ta on seda oma n\u00e4gemuse j\u00e4rgi juba 23 aastat harinud.<\/p>\n
“See on pidev oma maailma loomine ja oma n\u00e4gemuse realiseerimine. Looduses olemine, lilled ja nende eest hoolitsemine ja nendega kokkupuude, see ei ole horisontaalne tegevus, vaid vertikaalne tegevus kuskil vaimses plaanis,” \u00fctles ta.<\/p>\n
Aias toimetamine on laulja s\u00f5nutsi t\u00f5eline puhkus. Tema s\u00f5nutsi on f\u00fc\u00fcsiline t\u00f6\u00f6, p\u00e4ev l\u00e4bi kaevamine, kivide nihutamine ja poriseks saamine osa normaalsest elamisest.<\/p>\n
“Kuna hetkel ei saa raadiomaja ette parkida, siis ma pidin linnas v\u00e4ikse k\u00f5nnaku tegema. Ma vaatasin inimesi \u2013 kes on j\u00e4\u00e4nud kuskil pidama ja kes vaatas kuskil mingit plakatit. Praegu on puhkuseajad ja inimesed lihtsalt uitavad ringi, et saaks toast v\u00e4lja ilusa ilma k\u00e4tte. Siis ma m\u00f5tlesingi, et mis vahe on selles, et sa n\u00e4ed \u00fcmberringi maju ja plakateid v\u00f5i sa n\u00e4ed rohelust enda \u00fcmber. See rohelusega koosk\u00f5las elamine loob sellise tasakaalu, et see t\u00f5esti m\u00f5jub puhkusena, \u00fcksk\u00f5ik mida sa ka seal ei tee,” leiab ta.<\/p>\n
Kuigi Sisask ei tunne, nagu tal oleks vaja millestki v\u00e4ga puhata, t\u00f5i ta v\u00e4lja, et teinekord vajab ta inimestest ja v\u00e4ga maiseteks muutuvatest m\u00f5tetest pausi.<\/p>\n
“Et sa pead hetkel korraga m\u00f5tlema, kes sa siin ilmas oled, mis sa siin teed. Mitte otseselt kuvand, see mind v\u00e4ga ei huvita, aga lihtsalt inimesed tulevad meelde, et sa elad \u00fchiskonnas. M\u00f5nikord see t\u00f5esti \u00e4rgitab puhkama. Siis on loodus ja kontserdid v\u00e4ga hea koht,” usub muusik.<\/p>\n
Oma talus korraldab Sisask ka kodukontserte. Ka oma lauludes viibimine ja kulgemine m\u00f5jub muusikule v\u00f5imalusena oma hinge puhata.<\/p>\n
“See on sellises v\u00f6\u00f6tmes elamine, mis mulle endale tohutult meeldib. Ma laulan ainult neid laule, mis mulle endale sisu ja muusika poolest [midagi] pakuvad. Iseasi on see, kuidas publik nendesse suhtub: vahel \u00fchele meeldib \u00fcks, teisele teine. Aga ka aias on lilli, mis \u00fchele meeldivad rohkem ja teisele v\u00e4hem,” m\u00e4rkis ta.<\/p>\n
K\u00f5ige olulisemaks peab Sisask hetkes olemist. Siis saab ta ka vastused k\u00fcsimustele, kes ta on ja mida ta siin ilmas teeb. “Olemise r\u00f5\u00f5m iseenesest ongi see, kes sa tegelikult oled,” usub ta.<\/p>\n
“Ma arvan, et igas inimeses on parajal m\u00e4\u00e4ral oma olemise essentsi, lihtsalt kui s\u00fcgavale me nendes kaevume. Tihtipeale inimesed ei soovigi endast teada ehkki eneses peituvate t\u00f5kete ja takistuste taga v\u00f5ib peituda tohutu vabanemine, r\u00f5\u00f5m ja iselemine. See hetkes olemine tekitab mulle sellise tunde, et ma ei olegi mitte midagi. Elu on targem kui sina ise. See elus olemine, oma sisemise kutsumusega koosk\u00f5las olemine tekitab sellise tunde, et sa oled samal ajal k\u00f5ik ja mitte midagi. See on tohutult hea tunne. Ei tasu enda ego \u00fcle t\u00e4htsustada. See aeg, mis me siin maailmas elame, on \u00fc\u00fcrike,” lausus Sisask.<\/p>\n
Ta leiab, et selleks, et saada vabaks, on vaja \u00fcletada teatud eetikakategooriad, mida \u00fchiskond peale surub.<\/p>\n
“Need tulebki \u00fcletada, minetada, mitte v\u00f5tta teejuhistena, sest t\u00f5sine teejuhis asub ikkagi eneses. See on see, et sul tekib t\u00e4nulikkus ja s\u00fcgav austus k\u00f5ige vastu, mis maailmas on \u2013 loodus, loomad, mets, taimed, lilled, inimesed, kogukonnad,” t\u00f5i ta v\u00e4lja.<\/p>\n
Oma publikust Sisask ei eralda ning ta usub, et on olemas mingid p\u00f5hilaused, mille j\u00e4rgi inimesed elavad. “Need on meil k\u00f5igil \u00fcsna sarnased. Mina v\u00f5iksin \u00f6elda, et iga minu elu v\u00e4ikene puslet\u00fckikene v\u00f5iks mingil kujul sobituda \u00fcksk\u00f5ik millise inimese ellu, kasv\u00f5i lihtsalt tunnetuse, ilu v\u00f5i emotsiooni kaudu,” leiab ta.<\/p>\n
Urmase p\u00e4evikud aitasid venda avada <\/p>\n
M\u00f5ned n\u00e4dalad tagasi esietendus J\u00e4nedal suvelavastus “Ood armastusele. Urmas Sisaski lugu”, mille keskmes on Siiri Sisaski venna, helilooja Urmas Sisaski looming ja elu. <\/p>\n
Kuigi \u00f5de pole veel lavastust n\u00e4inud, sest tal on etendustega samal ajal kontserdid, sai ta selle loomisesse oma panuse anda, sest esimene versioon stsenaariumist saadeti ka talle lugemiseks ning ta sai dramaturgiga oma m\u00f5tteid jagada.<\/p>\n
“\u00dclej\u00e4\u00e4nud minu pere on k\u00f5ik k\u00e4inud ja mu ema oli nii t\u00e4nulik ja nii vaimustunud. Ta l\u00e4ks peale esietendust peaosalise juurde, kes Urmast m\u00e4ngis, ja k\u00fcsis, millal sa, pojukene, koju tuled. See l\u00e4ks talle ikka v\u00e4ga hinge. Ja Christopher (n\u00e4itleja Christopher Rajaveer – toim) oli talle vastanud, et eks ma ikka tulen,” r\u00e4\u00e4kis ta.<\/p>\n
\u00d5de on ka inimene, kellele Urmas Sisask enne lahkumist oma p\u00e4evikud andis, sest Siiri sulest on varem ilmunud raamat, mis p\u00f5hines nende vanaema tekstideks. “Urmas usaldas oma p\u00e4evikud minule ja \u00fctles, et kirjuta nendest kokku.”<\/p>\n
T\u00e4naseks on ta venna p\u00e4evikud suures osas l\u00e4bi t\u00f6\u00f6tanud. Laulja t\u00f5des, et venna p\u00e4evikute lugemine on talle venda rohkem avanud.<\/p>\n
“Hakkad nagu pilti kokku panema, et miksp\u00e4rast l\u00e4ks nii v\u00f5i mis oli see naa. See lugemine on tohutult \u00f5rn, ilus ja s\u00fcgav juba lapsest peale. Ta hakkas 14-aastasena p\u00e4evikuid kirjutama ja pidas neid j\u00e4rjepidevalt. Iga p\u00e4ev on tal \u00fcles kirjutatud v\u00e4ga tihedas tekstis ruudulisse kaustikusse. Mitte \u00fcle ruudu, vaid k\u00f5ik ruudud on v\u00e4ga peenikest teksti t\u00e4is kirjutatud. Peale esimest last l\u00f5ppevad igap\u00e4evased kirjutamised \u00e4ra.”<\/p>\n
Laulja s\u00f5nutsi aitavad Urmase tekstid m\u00f5ista, miks ta eluk\u00e4ik n\u00f5nda l\u00e4ks. “Kui me r\u00e4\u00e4gime alkoholist, mida minu ema keelab Urmase puhul r\u00e4\u00e4kida, siis see on ju t\u00f5si ja k\u00f5ik teavad seda, et see alkoholism oli p\u00f5him\u00e4\u00e4raja, mis tervise \u00e4ra viis. Nende p\u00e4evikute p\u00f5hjal mulle n\u00e4ib ja tundub, et sellise tundlikkusega inimene selles maailmas, selliste ambitsioonide, m\u00e4\u00e4ratluste keskel ei saa teisiti elada, kui ta peab ennast kuidagi tuimestama,” lausus ta ja lisas, et samuti soovis Urmas kampa kuuluda.<\/p>\n
“Ta kirjutas, et juba lapsena s\u00f5brad, eakaaslased ja koolikaaslased s\u00fcnnip\u00e4evadele ei kutsu ja muud sellist asja. Ta oligi \u00e4\u00e4rmiselt veider ja teistmoodi, keegi ei osanud m\u00f5elda, mis temast \u00fchel p\u00e4eval tuleb.”<\/p>\n
Urmas Sisask on r\u00e4\u00e4kinud, kuidas astronoomia on tema loomingut inspireerinud.<\/p>\n
“Ta \u00fctles \u00fckskord, et tal on t\u00e4iesti \u00fcksk\u00f5ik, kust kohast selle informatsiooni saab, aga seda ta saab ja seda talle antakse, ja see oli absoluutselt tuntav. See oli selline t\u00f5de, mis temas elas. \u00dcksk\u00f5ik, kuidas ta seda nimetas, \u00fcksk\u00f5ik kellega v\u00f5i mis moel [ta suhtles], see pole \u00fcldse t\u00e4htis. T\u00e4htis on see, et see kunst, see teave, mingi universumi signaal, mis meisse k\u00f5igisse omal moel tuleb, temasse tuli see sellisel kujul. Need lood ja viisid on hinge\u00fclendavad.”<\/p>\n
2022. aasta detsembrist meie seast lahkunud Urmase Sisaski viimase t\u00f6\u00f6ks j\u00e4i \u00fchele Rootsi koorile kirjutatud teos “Gloria Patri II”.<\/p>\n
“Seda k\u00e4is ta minu juures m\u00e4ngimas ja klaveri peal loomas. Ma istusin k\u00f5rval ja ta v\u00f5is tundide kaupa \u00fcht ja sama meloodiat m\u00e4ngida. See ei olnud meloodia, mis oli tema loodud, vaid ta \u00fctles, talle anti see ja ta peab siia panema. Need klaveril m\u00e4ngitud meloodiad k\u00f5lasid mulle kui harfi v\u00f5i l\u00fc\u00fcra v\u00f5i mingi \u00fcleajalise ebamaise pilli h\u00e4\u00e4lteseguna. Tohutult ilus,” kirjeldas ta. “Mul oli seal klaveri k\u00f5rval istudes selline tunne, nagu ma oleks v\u00e4ike laps kuskil h\u00e4llis ja keegi kiigutab mind seal.”<\/p>\n
Siiri Sisask loodab, et “Gloria Patri II” j\u00f5uab millalgi ka Eesti inimesteni.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"T\u00e4navuse suve v\u00f5ttis Sisaks vastu peamiselt aias toimetades. “Minust on kujunemas suur aednik,” naeris ta “Vikerhommikus”. “Ma olen…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":221120,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,140,36023],"class_list":["post-221119","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-meelelahutus","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-entertainment","tag-estonia","tag-estonian","tag-meelelahutus","tag-siiri-sisask"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116867436760232681","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/221119","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=221119"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/221119\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/221120"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=221119"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=221119"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=221119"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}