![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/10\/3053637h779ct24.jpg\"\/)
“Reedene intervjuu.” Ivar P\u00f5llu ja Merilin P\u00e4rli. Autor\/allikas: Airika Harrik\/ERR<\/p>\nKuna sel n\u00e4dalal on k\u00e4imas KOV valimised, siis k\u00fcsin k\u00f5igepealt, kas te valimas k\u00e4ite?<\/p>\n
Ma pole ammu valimas k\u00e4inud, aga see aasta just kodus m\u00f5tlesime, et n\u00fc\u00fcd peab k\u00fcll minema valima, ei ole teist v\u00f5imalust. Aga raske on, sest v\u00e4ga keeruline on otsustada, keda valida.<\/p>\n
Kas on oluline k\u00e4ia valimas?<\/p>\n
Tundub, et on. Muidu v\u00f5ib ju lihtsalt viriseda, et miski on niimoodi v\u00f5i teistmoodi. Kui sa ei k\u00e4i valimas, siis sa oled t\u00e4iesti passiivne, sul ei ole mingit \u00f5igust midagi arvata. V\u00e4hemalt sedagi tuleb teha.<\/p>\n
Kui sina ei tegele poliitika, tegeleb poliitika sinuga?<\/p>\n
Jah, ta tegeleb minuga niikuinii.<\/p>\n
Sel suvel \u00e4ratasite teatriellu Tartu keskpargi, kui kirjutasite Katrin Ruusiga n\u00e4idendi “Tapty 1985. Laskumine orgu”. See n\u00e4itas meile olmepildikesi Tartu elust eelmise sajandi 80-ndatest ja oli vaade stagneerunud \u00fchiskonda, kus k\u00f5ik justkui toimis. Nagu Brecht on \u00f6elnud, et vargad varastavad ja litsid l\u00f6\u00f6vad litsi.<\/p>\n
Aga arengutest enam suurt ei unistatud ja k\u00f5ik oli kuidagi inertne. Isegi p\u00f5randaalune vabadusev\u00f5itlus k\u00e4is inertselt. Kuidas te kirjeldaksite elu Tartus ja laiemalt Eestis aastal 1985? Mis sellele ajale s\u00fcmptomaatiline oli?<\/p>\n
Kui me tegime proove, siis Maarja Jakobson r\u00e4\u00e4kis \u00fche oma sugulase kogemuse sellest, kuidas nad k\u00e4isid Vanemuise teatris vaatamas balletti. See kirjeldab vist k\u00f5ige paremini kogu seda Tartut, see oli kujund, mille \u00fcmber me Tartu oma n\u00e4idendis ehitasime.<\/p>\n
Oli Vanemuise teatri suur saal, kus istub umbes viisteist inimest. Laval toimub ballett. Kui \u00f5bluke mees\u00adtantsija t\u00f5stab \u00fcles natuke korpulentsema naistantsija ja kui see naistantsija maha prantsatab, siis tolmu lendab. Projektori valguses on \u00f5hus n\u00e4ha tolmuk\u00fcbemeid.<\/p>\n
Ma usun, et see on p\u00e4ris adekvaatne pilt kogu Eestist aastal 1985. Okupatsioon oli kestnud juba piisavalt kaua, et need, kes unistasid, enam ei unistanud \u2014 v\u00f5i olid oma unistused realistlikumaks teinud. Kui kuuek\u00fcmnendatel veel unistati p\u00e4ris suurelt, et teeme revolutsiooni v\u00f5i teeme selle riigi paremaks, ja isegi astuti parteisse mingite aadete p\u00e4rast, siis kaheksak\u00fcmnendatel v\u00e4idetavalt ei astutud parteisse enam sellep\u00e4rast, et usuti midagi, vaid lihtsalt sellep\u00e4rast, et see oli kasulik.<\/p>\n
Ja need, kes ei astunud parteisse, olid siis\u2026 noh, neid peeti vist eriti rumalateks. Kuigi tagantj\u00e4rele vaadates olid nemad omal moel v\u00f5itjad. Aga ka need, kes kaheksak\u00fcmnendatel parteisse astusid, ei ole ju kuhugi kadunud \u2014 nad on siinsamas ja nemadki on mingis m\u00f5ttes v\u00f5itjad.<\/p>\n
Ja ajavad Eesti asja.<\/p>\n
Ajavad Eesti asja ja ajasid seda ka siis. Nad astusid parteisse selleks, et ajada Eesti asja nendes oludes. Nagu ka praegu: paljud inimesed astuvad parteisse, kuigi see ei meeldi neile, sest muud v\u00f5imalust justkui ei ole. Kui sa ei ole parteis, siis sa ei saa Eesti asja justkui ajada.<\/p>\n
Sa pead astuma mingisse parteisse, pead valimistel inimestele pastakaid ja kondoome jagama, r\u00e4\u00e4kima lolli juttu \u2014 ja siis saad volikokku v\u00f5i m\u00f5nda esindusse. Alles seal saad hakata Eesti asja ajama, mis t\u00e4hendab tegelikult kokkulepete tegemist. See k\u00f5ik k\u00e4ib m\u00f5nes m\u00f5ttes samamoodi: peame tegema l\u00f5putult kompromisse, et p\u00e4\u00e4seda kuhugi, et teha seda, mida tegelikult tahame teha.<\/p>\n
“Reedene intervjuu.” Ivar P\u00f5llu ja Merilin P\u00e4rli. Autor\/allikas: Airika Harrik\/ERR<\/p>\n
Te ise olite 1985. aastal k\u00fcmneaastane, s\u00fcgisel saite \u00fcksteist. Elasite hoopis Tootsi alevikus kortermajas. Mida te sellest aastast v\u00f5i laiemalt sellest laulvale revolutsioonile eelnenud stagneerunud ajaj\u00e4rgust m\u00e4letate? Lapsep\u00f5lv on ju ikka ilus.<\/p>\n
Jaa, lapsep\u00f5lv on ilus. See Tootsi oli selline kummaline koht \u2013 elasime justkui maal, rabas, kus oli monofunktsionaalne asula, kus tegeleti ainult tootmisega. Kunagi P\u00e4tsi ajal oli sinna ehitatud turbat\u00f6\u00f6tlemistehas, mis n\u00f5ukogude ajal j\u00e4tkas t\u00f6\u00f6d. Kuuek\u00fcmnendatel oli seal elu v\u00e4ga vilgas, sest sinna tuli h\u00e4sti palju noori \u00fcle Eesti. Tootsil endal ju oma elanikkonda peaaegu ei olnudki.<\/p>\n
Sinna sattusid ka minu vanemad, kes l\u00f5id sinna pere. Enamik inimesi elas t\u00e4iesti uutes silikaattellistest majades. Meie maja oli n\u00e4iteks viiekordne, aknad avanesid metsa poole, kus kohe l\u00f5ppeski asula \u2013 metsad, kitsed, p\u00e4ikeseloojangud. \u00dchelt poolt elasid nagu maal, teisalt nagu linnas: soe vesi, vann. See oligi omamoodi n\u00f5ukogudelik unistus, sest v\u00e4ga paljud ju unistasid, et saaks ometi ka korterisse vanni. Seal see t\u00f5esti oli.<\/p>\n
Aga \u00fcldiselt tundus see olemine seal t\u00e4iesti perspektiivitu. Ei saanudki aru, mis sellest k\u00f5igest saab v\u00f5i mis edasi tuleb. Enamasti oli nii, et inimesed l\u00f5petasid p\u00f5hikooli ja l\u00e4ksidki sinna samasse vabrikusse t\u00f6\u00f6le. Nii see k\u00e4is \u2013 k\u00e4isid lasteaias, k\u00e4isid p\u00f5hikoolis ja siis l\u00e4ksid tootmisesse t\u00f6\u00f6le. Eluring oli h\u00e4sti loogiline. Mina aga tahtsin sealt kohutavalt v\u00e4lja saada. See l\u00e4ks ka korda.<\/p>\n
Aga perest ja sellest ajast on mul ka palju m\u00e4lestusi, mida olen hiljem lavastustes kasutanud. See oli imelik aeg. Isa oli tsiviilkaitse instruktor ja ma ei tea, kas keegi m\u00e4letab, aga kord aastas toimusid totaalsed tsiviilkaitse\u00f5ppused. Siis pimendati k\u00f5ik korterid ja ka vabrik lasti pimedaks, sest see oli ka strateegiline koht \u2014 lennukitelt ei tohtinud aru saada, kus asula asub. \u00d5piti t\u00f5esti seda, kuidas k\u00f5ik korterid t\u00e4ielikult pimedaks teha.<\/p>\n
T\u00e4navatel k\u00e4isid salgad, kes kontrollisid, et komandanditund kehtiks. Isa oli \u00fcks instruktoritest, kes jagas juhiseid ja varustust. K\u00e4isime alati ka gaasimaske proovimas, sest olid olemas varjendid ja… K\u00f5ik need asjad olid naljakal kombel t\u00e4iesti loomulik osa elust.<\/p>\n
Aga ei sellist riigitruud ega ka riigivastast hoiakut tegelikult ei olnud. See oli selline seisund, kust ma olen ka selle 1985. aasta oleku oma lavastusse v\u00f5tnud \u2013 ei olnud ei \u00fcht ega teist. Oli lihtsalt leppimine, teadmine, et mingeid asju ei tasu liiga k\u00f5vasti r\u00e4\u00e4kida. V\u00f5ib-olla keegi poistest joonistas vahepeal kuhugi sinimustvalge lipu, siis vanemad korjasid selle ruttu \u00e4ra \u2013 pole pahandusi vaja.<\/p>\n
Ja siis \u00f6eldi, et “\u00e4ra tee mingit Bre\u017enevi nalja, pole m\u00f5tet seda teha, see v\u00f5ib sulle endale pahandusi tuua”. Kui keegi m\u00f5nikord seinalehele m\u00f5ne karikatuuri tegi, kus viisnurk oli kuidagi naljakalt kujutatud, siis kutsuti \u00f5ppealajuhataja juurde ja saadi noomitus. See oli veider, aga k\u00f5ik olid sellega leppinud.<\/p>\n
Keegi ei uskunud enam midagi, ja samas see lihtsalt oli. V\u00f5i n\u00e4iteks Bre\u017enevi matuste ajal \u2014 me t\u00f5esti istusime kodus ja isa kirjutas v\u00e4ga korralikult \u00fcles k\u00f5ik, mis seal toimus. Mina kirjutasin ka. Kui kirst kukkus kolinal hauda ja tahtsin seda niimoodi kirja ka panna, siis isa soovitas: \u00e4ra kirjuta “kolinal”.<\/p>\n
Nii et see oli eraeluline?<\/p>\n
Jah, see on p\u00e4riselt juhtunud. See n\u00e4itabki, kuidas selline sisemine kontroll \u2014 v\u00e4ike pere-tsensuur \u2014 oli juba sees. Isa \u00fctles: \u00e4ra igaks juhuks kirjuta kolinal, sest \u00e4kki keegi loeb seda kunagi ja sul tuleb sellest pahandusi. Neljak\u00fcmne aastaga oli see sisemine tsensuur kasvanud nii suureks, et see toimus t\u00e4iesti vaikselt ja vabatahtlikult. Ma ei kujuta ette, kui see jabur riik poleks l\u00f5ppenud, siis minust oleks saanud ilmselt t\u00e4iesti normaalne homo sovieticus.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/10\/3053610h2666t24.jpg\"\/)
“Reedene intervjuu”. Ivar P\u00f5llu ja Merilin P\u00e4rli. Autor\/allikas: Airika Harrik\/ERR<\/p>\n
Aga ometi, nagu deus ex machina’na tuli kaheksak\u00fcmnendate teisel poolel laulev revolutsioon. 1985. aastal ei viidanud sellele ju veel miski. Isegi noor Andrus Ansip, kes ka teie lavastuses \u00fcks keskseid tegelasi oli, luges aega nii valesti, et alustas siis poliitilist karj\u00e4\u00e4ri hoopis kommunistlikus parteis. <\/p>\n
Kust tuli \u00fchiskonda see meeletu energia, mida selliseks muutuseks on vaja? Mida on vaja murrangu esilekutsumiseks \u2014 julgust, laiemat \u00fchiskondlikku kokkulepet. Mis oli see t\u00f5ukepunkt?<\/p>\n
Ei kujuta ette, sest siis ma ei olnud t\u00e4iskasvanu ja ei tajunud seda nii. Kui laulva revolutsiooni aeg tuli, olin teismeline ja tajusin seda hoopis hormonaalselt kohalt. Tundus, et k\u00f5ik toimub minu sees ja j\u00e4relikult nii peabki olema. Kui oled noor, siis n\u00e4ib, et maailm muutub koos sinuga: toimuvad s\u00f5jad Iraagis ja Kuveidis, massirahutused, Savisaar kutsub inimesi t\u00e4navale, toimuvad laulupeod \u2014 see k\u00f5ik k\u00e4ib nooruse juurde. Ma ei osanud ette kujutada, et kellelgi teisel v\u00f5iks olla teistsugune noorus. Siiamaani ei kujuta.<\/p>\n
Kui n\u00fc\u00fcd veidi ironiseerida, siis lavastust tehes j\u00f5udsin isegi sinnamaani, et v\u00f5ib-olla oligi p\u00f5hjus selles, miks need totaalsed s\u00fcsteemid ja diktatuurid kaheksak\u00fcmnendate l\u00f5pus ja \u00fcheksak\u00fcmnendatel nii j\u00e4rsku kokku varisesid. Inimeste rutiinne, kohusetundlik allumine aitas ka konsolideeruda.<\/p>\n
Kui tuli Savisaar, siis ta oligi nagu uus tsaar \u2014 l\u00f5puks oli keegi, keda uskuda. Ja siis mindi tema j\u00e4rel, tehti seda, mida Savisaar \u00fctles. Nelik\u00fcmmend aastat sellist tampimist oli m\u00f5nes m\u00f5ttes m\u00f5junud h\u00e4sti: inimesed suutsid ennast kokku v\u00f5tta ja tegutseda \u00fche eesm\u00e4rgi nimel, kui see eesm\u00e4rk tekkis.<\/p>\n
Aga n\u00fc\u00fcd on k\u00fcsimus, kas me praegu, olles nautinud kolmk\u00fcmmend aastat t\u00e4ielikku vabadust, suudaksime veel samamoodi konsolideeruda? Ma pigem kardan, et ei suuda. Me oleme muutunud palju egoistlikumaks, m\u00f5tleme rohkem sellele, mida mina ise tahan, kes mina ise olen, kuhu ma tahan j\u00f5uda.<\/p>\n
Tollal see kommunistlik ja kummaline maailm kaheksak\u00fcmnendatel oli kummalisel kombel natuke protestantlik ja kollektivistlik \u2014 sa ise polnud \u00fcldse t\u00e4htis, ei tohtinud m\u00f5elda iseenda peale, mis m\u00f5nes m\u00f5ttes oli isegi sarnane kristlikule maailmale \u2014 et sa allud mingile suuremale ideele.<\/p>\n
Aga n\u00fc\u00fcd meil sellist ideed ei ole. Me ei allu enam \u00fchelegi suuremale m\u00f5ttele peale tarbimise. Siim Kallas kunagi \u00fctles, et t\u00e4nap\u00e4eval on maailmas vaid \u00fcks suur idee \u2014 konsumerism \u2014 ja \u00fchel hetkel alluvadki k\u00f5ik riigid sellele.<\/p>\n
Tundub, et need ideed on praegu \u00f5hus. K\u00e4isin just sel n\u00e4dalal vaatamas Vaba Lava lavastust “Sisekliima”, mis r\u00e4\u00e4gib Baltijetsi tehasest. See oli omal ajal keelatud tehas \u2014 ei olnud isegi kaardil kirjas. Alustas stalinistlikul ajal ja sinna toodi inimesi \u00fcle kogu N\u00f5ukogude Liidu. Nende lapsed k\u00e4isid Baltijetsi lasteaias, siis Baltijetsi koolis ja l\u00f5puks l\u00e4ksid loomulikult ka Baltijetsisse t\u00f6\u00f6le nagu nende vanemad. Ehk siis selline samasugune monokultuurne koht.<\/p>\n
Mis praeguses ajas on sellist, mis paneb sellesse minevikku vaatama ja seda anal\u00fc\u00fcsima? \u00dchelt poolt on ju palju n\u00f5ukogudeaegset nostalgiat, aga teisalt on tunda ka kainemat, anal\u00fc\u00fctilisemat vaadet.<\/p>\n
Eks see ongi kahelt poolt. \u00dchelt poolt pragmaatiline \u2014 nostalgiat inimesed tunnevad, sest nad ei m\u00e4leta enam seda jaburust, on selle justkui endast v\u00e4lja l\u00f5iganud. Need kannatused ja see piin, mis see aeg tegelikult oli, on ununenud.<\/p>\n
Aga m\u00f5ned asjad olid ju toredad v\u00f5i naljakad ka \u2014 muusika oli totter, aga eestikeelne, s\u00f5nad alati h\u00e4sti nunnud. Ja muusika ise oli ka selline nunnu. Saab l\u00f5putult teha muusikaleid Kiidj\u00e4rve \u00e4\u00e4res, l\u00f5pmatult lavastusi, kus armsad tegelased lapsep\u00f5lvest \u00e4rkavad ellu ja ajavad oma s\u00fc\u00fctut asja. Nagu meiegi oleme teinud lavastuse Baskinist \u2014 n\u00fc\u00fcd tuleb juba uus lavastus Baskinist. Nad on nagu muinasjutukangelased \u00fchest sotsialistlikust muinasajast.<\/p>\n
See anal\u00fc\u00fctilisem pool, mis sinna juurde tuleb, on pigem sisemine kohustus. Inimesed tahavad nostalgiat, ja t\u00e4nu sellele, et nad seda tahavad, on nad v\u00f5ib-olla valmis ka vaatama asju kainemalt, anal\u00fc\u00fctilisemalt. Ja seda on vaja, et aru saada, kust me tuleme, me ei saa seda eitada.<\/p>\n
Paljud meie v\u00e4\u00e4rtushinnangud on sealt p\u00e4rit \u2013 rohkemgi, kui me endale tunnistada tahame. Me m\u00f5tleme k\u00fcll, et oleme eurooplased, aga me oleme elanud viisk\u00fcmmend aastat totalitaarses riigis, seda ei saa kustutada. See on meie vanemate v\u00f5i isegi meie endi kasvatuses sees.<\/p>\n
V\u00f5ib-olla meie laste kasvatuses seda enam ei ole \u2014 v\u00f5i on just selle kaudu, et me oleme tahtnud m\u00f5nda asja v\u00e4ltida, oleme oma lastele v\u00f5ib-olla liiga palju vabadust andnud, sest meile endile seda ei antud. Nii ongi totalitaarsus meis alles, isegi eituse kaudu. Kui me midagi eitame, siis me ju toidame sedasama asja, mida eitame. V\u00f5ib-olla peaks asju hoopis kustutama \u2013 m\u00f5tlema, mida me tegelikult vajame, et ei peaks midagi eitama.<\/p>\n
Et edasi minna ja need \u00e4ra kustutada, tuleb need asjad korraks lahti v\u00f5tta, minna tagasi ja vaadata, kust see k\u00f5ik tuli \u2014 kust need t\u00f5ekspidamised on tulnud. Jah, me laulsime end vabaks, aga mis tegelikult toimus? Mis toimus enne seda? Kuidas me \u00fcldse ellu j\u00e4ime? Need asjad tuleks lahti v\u00f5tta rahulikult, ilma s\u00fc\u00fcdistamata ja ilustamata.<\/p>\n
Alles siis saab sellega rahu teha.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/10\/3053580h6f24t24.jpg\"\/)
“Reedene intervjuu”. Ivar P\u00f5llu ja Merilin P\u00e4rli. Autor\/allikas: Airika Harrik\/ERR<\/p>\n
Nagu ps\u00fchholoogi juures.<\/p>\n
Jah. Teater ongi selleks v\u00e4ga hea vorm \u2014 saab neid asju lahti v\u00f5tta. Kui publik l\u00e4heb selle asja sisse, elab selle uuesti l\u00e4bi, v\u00f5ib-olla ta polegi varem tahtnud nende asjade peale m\u00f5elda. Aga kui ta m\u00f5tleb need ebamugavad asjad l\u00f5puks l\u00e4bi, siis p\u00e4rast saab ta need unustada.<\/p>\n
Kuigi lavastuse pealkiri r\u00e4\u00e4kis Tartust aastal 1985, siis tegelikult oli seal palju ilmselgeid paralleele t\u00e4nap\u00e4evaga. See r\u00e4\u00e4kis sama palju ka meie praegusest ajast. <\/p>\n
Ja seal oli ka teatav konstruktsioon \u2013 nagu te isegi enne \u00fctlesite, et teist oleks ilmselt saanud korralik homo sovieticus. Ega keegi ei saa ju kindlalt \u00f6elda: “Mina k\u00fcll poleks parteisse astunud” v\u00f5i “mina poleks sellist teed valinud”. Tegelikult me ei tea, mida me oleksime teinud.<\/p>\n
Ei tea. Mind lihtsalt ei v\u00f5etud komsomoli \u2013 ma ei sobinud sinna. Aga t\u00f5en\u00e4oliselt oleksin ma rutiinselt ikkagi astunud. Ma sain igasuguseid pioneeripaelasid t\u00e4iesti rutiinselt,. Ma ei tundnud, et komsomoli mitteastumine oleks kuidagi midagi muutnud v\u00f5i kedagi aidanud. Ma olin lihtsalt v\u00e4ga halb pioneer \u2013 ja mind ei v\u00f5etudki vastu. Eks me k\u00f5ik oleksime ilmselt toiminud \u00fcsna samamoodi. Ma ei saa kedagi s\u00fc\u00fcdistada ega ka ise \u00f6elda, et olin mingisugune N\u00f5ukogude riigi \u00f5\u00f5nestaja. V\u00f5ib-olla olin seda ainult oma lohakuse kaudu.<\/p>\n
Aga kui vaadata praegust aega \u2013 kas n\u00e4ete siin mingeid, ehk k\u00fcll teistsuguseid, aga siiski stagneerumise m\u00e4rke? Et oleme kuidagi j\u00f5udnud \u00fchiskonnas mingisse inertsusesse, leiguseni? N\u00e4iteks kohalike omavalitsuste valimistel on osalusprotsent ju v\u00e4ga madal.<\/p>\n
Jah, ma tunnen seda s\u00e4\u00e4rast lohakat pioneerlikku suhtumist endas ka \u2013 et las ta siis l\u00e4heb, ega minust niikuinii midagi ei s\u00f5ltu. V\u00e4ga paljud m\u00f5tlevad nii: mis ma ikka r\u00e4\u00e4gin, ega keegi mind kuula, need valitsejad teevad ikka, mida tahavad. T\u00e4pselt seesama n\u00f5ukogudeaegne suhtumine. See ei ole ju omariiklik suhtumine.<\/p>\n
Kui ma m\u00f5tlen, et minust midagi ei s\u00f5ltu, siis t\u00e4pselt nii ongi. Kui ma m\u00f5tlen, et pole m\u00f5tet midagi teha, sest keegi mind niikuinii ei kuula, siis polegi midagi kuulata. See n\u00f5ukogulik m\u00f5tteviis kasvatabki stagneerumist.<\/p>\n
See mugavusstagneerumine on niikuinii toimunud. Kui \u00fcheksak\u00fcmnendatel tahtsime k\u00f5ik rikkaks ja \u00f5nnelikuks saada, siis nende standardite j\u00e4rgi oleme me praegu v\u00e4ga rikkad ja v\u00e4ga \u00f5nnelikud \u2013 aga me pole v\u00f5ib-olla v\u00f5tnud aega, et sellest aru saada. Oleme j\u00e4\u00e4nud sinna kinni, ikka veel tahame veel rikkamaks ja veel \u00f5nnelikumaks saada.<\/p>\n
Samas ei ole me r\u00f5\u00f5msad oma riigi \u00fcle, ei oska r\u00f5\u00f5mustada selle \u00fcle, et see on meie riik ja et me oskaks seda edasi arendada nii, et sellest oleks r\u00f5\u00f5mu ka j\u00e4rgnevatele p\u00f5lvkondadele. K\u00e4itume oma riigiga ikkagi nagu kolonistid.<\/p>\n
Just \u2014 rahulolematus on vaat et l\u00e4bi aegade k\u00f5ige k\u00f5rgem. Kuhu see r\u00f5\u00f5m kadus? Miks rahulolematus nii suur on?<\/p>\n
V\u00f5ib-olla ongi need eesm\u00e4rgid, mis N\u00f5ukogude ajast kaasa tulid, olnud liiga materiaalsed, liiga tarbimiskesksed. Alguses tahtsime osta Poola kaupa, siis Hiina kaupa, siis v\u00f5imalikult palju igasugust v\u00e4lismaa kraami. Tahtsime igal pool k\u00e4ia ja k\u00f5ike n\u00e4ha. See on ju loomulik \u2013 oli n\u00e4lg k\u00f5ige selle j\u00e4rele, mis varem oli k\u00e4ttesaamatu. Aga v\u00f5ib-olla olemegi j\u00e4\u00e4nud selle n\u00e4lja juurde kinni. Ma ei tea.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/10\/3053547h08a0t24.jpg\"\/)
“Reedene intervjuu”. Ivar P\u00f5llu ja Merilin P\u00e4rli. Autor\/allikas: Airika Harrik\/ERR<\/p>\n
M\u00f5neti tundub, et me oleme ka libisemas uude vaikivasse ajastusse, kus riigiasutused ning nende juriidilised ja kommunikatsiooniosakonnad p\u00fc\u00fcavad kontrollida narratiivi, mis \u00fchiskonnas valitseb. Suhtlemine on muutunud \u00fclevalt alla \u00fchepoolseks. <\/p>\n
N\u00e4iteks \u2014 s\u00fcmptomaatiliselt \u2014 postitas Sotsiaalministeerium just eelmisel n\u00e4dalal sotsiaalmeediasse kommentaari enda tellitud pere- ja iibeuuringu kohta esitatud kriitika peale ning kutsus \u00fcles debatile. Ainult et selle postituse kommentaarium oli suletud.<\/p>\n
Nojah, aga eks see tulebki nende n\u00f5uandjatelt. Tihti ongi poliitikutele v\u00f5i \u00fcksteist millistele tegelastele, kes satuvad imelikku skandaali, k\u00f5ige lihtsam soovitada: \u00e4ra kommenteeri midagi, \u00e4ra \u00fctle midagi. See varsti ununeb, inimesed on nagu lambad, nad unustavad. Kui sa midagi \u00fctled, saavad nad hagu juurde, kui midagi juhtub, ole lihtsalt vait. Ole kuu aega vait, poole aasta p\u00e4rast tuled tagasi valge kampsuniga ja k\u00f5ik on j\u00e4lle korras.<\/p>\n
Viimase paarik\u00fcmne aastaga on suhtekorraldajaid v\u00e4ga palju koolitatud ja nemad ei m\u00f5tle \u00fchiskondlikult. Nad ei m\u00f5tle kunagi sellele, kuidas tekiks sidusam \u00fchiskond \u2014 nad m\u00f5tlevad oma kliendile. Nagu juristidki: nad v\u00f5ivad k\u00fcll m\u00f5elda \u00f5iglusele, aga eelk\u00f5ige m\u00f5tlevad nad oma kliendi huvidele.<\/p>\n
Eks neid suhtekorraldajaid ongi ilmselt juba viis korda rohkem kui ajakirjanikke.<\/p>\n
Jah, ja kus \u00fcldse t\u00e4nap\u00e4eval l\u00e4heb piir ajakirjanduse ja suhtekorralduse vahel? Ma ei saa sellest enam v\u00e4ga t\u00e4pselt aru.<\/p>\n
Me olemegi m\u00f5neti nagu lambad \u2013 v\u00f5tame k\u00f5ik vastu suurema nurinata. Kirume k\u00fcll, v\u00f5ib-olla teeme m\u00f5ne sotsiaalmeediapostituse, aga sellega meie kodanikualgatus ka piirdub. \u00c4kki peaksime uuesti Hirveparki minema? Kui vaadata n\u00e4iteks Prantsusmaad \u2013 seal inimesed protestivad t\u00e4navatel \u00fcle n\u00e4dala.<\/p>\n
Nojah, selle peale \u00f6eldakse kohe, et see on vesi Putini veskile \u2013 et me ei saa minna Hirveparki, ei tohi niimoodi oma riiki n\u00f5rgestada. V\u00e4ga tore narratiiv. Ja ega ma ise ka ilmselt ei l\u00e4heks Hirveparki protestima. M\u00f5tleksin samamoodi: ah, mis me ikka l\u00e4heme, mis see loeb.<\/p>\n
Oleme me siis ka praegu laskumas orgu ja kui s\u00fcgavale me v\u00f5ime veel laskuda, et sellest s\u00fcvikust ka v\u00e4lja j\u00f5uaksime ronida?<\/p>\n
M\u00f5nes m\u00f5ttes k\u00fcll, jah, mugavusest. \u00dctleme, et me oleme orus juba m\u00f5nda aega ja me jalutame seal orus m\u00f6\u00f6da kunagisest \u00fcrgj\u00f5est alles j\u00e4\u00e4nud ojakese serva, sest seal on v\u00e4ga kaunis seal jalutada. Seal linnud laulavad ja ei ole nii kuum ega ole nii palju v\u00f5sa, see on p\u00e4ris meeldiv koht.<\/p>\n
Aga selleks, et teada saada, kus me tegelikult oleme v\u00f5i kuhu me oleme v\u00e4lja j\u00f5udnud v\u00f5i kas see oja \u00fcldse kuhugi viib, v\u00f5ib-olla peaks vahepeal k\u00fcll v\u00e4lja ronima. Aga see ei ole v\u00e4ga mugav. Me ei m\u00f5tle ju selle peale, kas 25 aasta p\u00e4rast eesti keelt saab Eestis veel \u00fcldse ametlikult kasutada v\u00f5i kas eestlasi siis \u00fcldse nii palju on. Me ei viitsi selle peale m\u00f5elda. Osad m\u00f5tlevad ja pasundavad kogu aeg sellest teemast, aga see tundub ju kohutavalt mitte-cool. Pole \u00fcldse cool r\u00e4\u00e4kida, et eestlased surevad v\u00e4lja.<\/p>\n
Kas me sureme v\u00e4lja?<\/p>\n
Kui me seda tahame, siis kindlasti. (Naerab.)<\/p>\n
Kuidas tundub, kas me tahame seda?<\/p>\n
Meil on vist \u00fcksk\u00f5ik. Kui me mitte midagi ei tee, siis see juhtub vist iseenesest, sest eestlased ei ole siiani v\u00e4lja surnud just t\u00e4nu sellele, et meil on kogu aeg olnud nii halvasti. See eestlus on olnud nagu mingi p\u00e4\u00e4ster\u00f5ngas.<\/p>\n
Aga kui n\u00fc\u00fcd j\u00e4\u00e4bki k\u00f5ik nii h\u00e4sti \u2013 milles ma ei kahtle, et meil j\u00e4\u00e4bki nii h\u00e4sti \u2013, siis on v\u00e4ga raske ennast kokku v\u00f5tta ja hakata m\u00f5tlema sellele, et see eestlus on kuidagi t\u00e4htis. Et eesti keel v\u00f5i eestikeelne haridus, et k\u00f5ikide teemade eesti keeles l\u00e4bim\u00f5tlemine on kuidagi t\u00e4htis v\u00f5i et Eesti teater peaks olema kindlasti eesti keeles v\u00f5i et see k\u00f5ik on kuidagi kohutavalt t\u00e4htis. Et Eesti teater peaks tegelema just Eesti lugudega v\u00f5i m\u00f5tlema \u2013 tegelema just selliste lugudega, mis v\u00e4ljapoole on t\u00e4iesti arusaamatud.<\/p>\n
Et ega see ei olegi nii ju soositud v\u00f5i arusaadav suund.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/10\/3053553h9862t24.jpg\"\/)
“Reedene intervjuu”. Ivar P\u00f5llu ja Merilin P\u00e4rli. Autor\/allikas: Airika Harrik\/ERR<\/p>\n
Mis asi see peaks olema, mis selle uue murrangu tooks, et me sellest praegusest seisakust v\u00e4lja saaksime, ja kas need m\u00e4rgid on juba \u00f5hus, et see on saabumas?<\/p>\n
Mina sellele k\u00fcll vastust ei tea ja ma ei taha \u00f6elda, et see peab olema mingi s\u00f5da v\u00f5i mingi h\u00e4da, mis meid sellest asjast v\u00e4lja toob, sest ma ei ole ka kindel, et see nii on.<\/p>\n
Pigem see v\u00f5iks olla mingi selgem \u00e4rkamine, mis v\u00f5iks toimuda altpoolt \u00fclespoole. Aga see on selline ka t\u00fchi jutt, eks, sest enamasti need altpoolt \u00fclespoole arengud, mis on ka toimunud, nad on enamasti l\u00f5ppenud ikkagi sellise administreeritud olekuga.<\/p>\n
N\u00e4iteks k\u00fcmme-kaksteist aastat tagasi kultuuriinimesed asutasid Eesti Kultuurikoja \u2013 ma ei tea, kas keegi veel m\u00e4letab sellist asja. See t\u00f6\u00f6tab siiamaani nii-\u00f6elda. Kuskil Telliskivi suures punases saalis me saime k\u00f5ik kokku ja k\u00f5ik arutasime, kuidas Eesti kultuuri ikkagi hoida ja teha koost\u00f6\u00f6d ja sellest ametkondlikust rutiinsest suhtumisest v\u00e4lja saada. Sest see k\u00f5ik on nii ametlik, eks ju \u2013 k\u00f5ik see rahastamine ja hindamine, see k\u00f5ik on b\u00fcrokraatlik v\u00f5i masinlik. Kuidas ikkagi see p\u00e4ris kultuur saaks ise oma h\u00e4\u00e4le?<\/p>\n
See l\u00f5ppes sellega, et tehti Eesti Kultuurikoda, korraldati valimised ja see muutus ikkagi \u00fcheks veel \u00fcheks aparaadiks. Tihtipeale need altpoolt \u00fclespoole kasvavad asjad muutuvad ikka mingiks aparaadiks ja see on vist ka mingi loomulik tee.<\/p>\n
Selles m\u00f5ttes on see n-\u00f6 p\u00e4\u00e4semine iga\u00fche enda, \u00fcksikisiku teha. Ei saa loota, et tuleb midagi suurt ja siis me teeme. Pigem siis need, kellele see t\u00e4htis on, peavad seda lihtsalt ise tegema.<\/p>\n
Piltlikult \u00f6eldes, kui v\u00f5tta see Maarja Jakobsoni lapsep\u00f5lvem\u00e4lestus kaheksak\u00fcmnendatest, siis kui me istume praegu viieteistk\u00fcmnekesi saalis ja vaatame leigel pilgul seda, kuidas sale tantsija t\u00f5stab kogukamat tantsijat, kes prantsatab lavale, siis keegi v\u00f5iks nendest viieteistk\u00fcmnest t\u00f5usta p\u00fcsti ja \u00f6elda, et aitab jamast, ja v\u00e4lja marssida?<\/p>\n
Jah. Teatrite rahastamise puhul seda ju ka aeg-ajalt nagu \u00f6eldakse, et me ikkagi praegu taastoodame seda n\u00f5ukogudeaegset s\u00fcsteemi. Me peame midagi muutma, peame midagi muutma, peame midagi muutma, aga midagi ei muutu ja keegi ei julge \u00f6elda, mis peab muutuma. Ja keegi v\u00f5ib-olla t\u00e4pselt isegi ei tea, mis peab muutuma.<\/p>\n
Kui me juba sinna teatrite rahastamise juurde l\u00e4ksime, siis k\u00e4isin eelmisel n\u00e4dalal vaatamas v\u00e4rsket Eesti dokumentaalfilmi “Minu pere ja muud klounid” ja ma tahaks \u00f6elda, et minu meelest peaks see olema kohustuslik vaatamine k\u00f5ikidele Eesti kultuurifunktsion\u00e4\u00e4ridele ja ametnikele. Seal on \u00fcks selline piinlikuv\u00f5itu stseen, kus Haide M\u00e4nnam\u00e4e ja Toomas Tross ehk Piip ja Tuut p\u00fc\u00fcavad toonasele kultuuriministeeriumile selgitada, et kui nad tegevustoetust riigilt ei saa, siis nad v\u00f5ivad oma teatri kinni panna ja edaspidi hakkavad lihtsalt nii-\u00f6elda haltuura korras ainult erapidudel k\u00e4ima. <\/p>\n
Ometi on tegemist teatriga, mis on \u00fcks populaarsemaid \u2013 neil on v\u00e4ga suur hulk etendusi ja nad on unikaalsed meie maastikul. On see praegune uus tegevustoetuste s\u00fcsteem j\u00e4tkusuutlik? Igal aastal peavad erateatrid k\u00e4ima m\u00fcts n\u00e4pus t\u00f5estamas, et me endiselt vajame raha, me endiselt oleme kaasaegsed ja teravad ja me tahame edasi teha.<\/p>\n
Seda s\u00fcsteemi on n\u00fc\u00fcd muudetud ja muudeti selles m\u00f5ttes ikkagi paremaks, et oli ka konkurss kolmeaastasele tegevustoetusele, mille ka n\u00e4iteks Tartu Uus Teater sai. Kunagi keegi ei saa seda toetust, mida ta k\u00fcsib, aga sa v\u00e4hemalt tead, et kolm aastat sa ei pea k\u00e4ima seal konkurssidel ja saad kolme aasta peale teha mingeid plaane.<\/p>\n
Aga kui iga aasta taotlusi kirjutada, siis on probleem selles, et vahetuvad ministrid vahetuvad ja seega vahetuvad tegelikult ka ideed, mille peale sa taotluse esitad \u2013 see ka k\u00f5ik muutub. Tohutu t\u00f6\u00f6 l\u00e4heb administratiivsele paberite t\u00e4itmisele, p\u00e4rast ka aruannete t\u00e4itmisele. Aeg, mille asemel v\u00f5iks teha nii-\u00f6elda tootvat t\u00f6\u00f6d, on k\u00fcll metsik ja nii kaua kui mina olen selles erateatrisf\u00e4\u00e4ris tegutsenud on alati niimoodi ka olnud. V\u00f5ib-olla varem oli natuke suvalisem, aga see kasvab ja kasvab ja l\u00e4heb aina hullemaks.<\/p>\n
See s\u00fcsteem ei ole t\u00e4iuslik, kindlasti see ei ole t\u00e4iuslik. Ja l\u00f5puks ju raha saavad k\u00f5ik ikkagi palju v\u00e4hem, kui nad k\u00fcsivad. Aga selle peale keegi uksi kinni ei pane. Ja sellest on see \u00f5igustatud \u00fctlemine, et “te teete ju ikkagi edasi \u2013 v\u00e4ga hea, et ikkagi raha saate”. Ja t\u00f5si ta ju on, et kui sa ikkagi v\u00e4ga tahad teha, siis sa teed ka ilma selle toetuseta. Raha on niikuinii v\u00e4he, m\u00f5lemal pool on \u00f5igus.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/10\/3053565hb064t24.jpg\"\/)
“Reedene intervjuu”. Ivar P\u00f5llu ja Merilin P\u00e4rli. Autor\/allikas: Airika Harrik\/ERR<\/p>\n
Kas see ei sunni rohkem tegema nii-\u00f6elda kassat\u00fckke, et nende k\u00f5rvalt saaks teha ka kunstiliselt n\u00f5udlikumaid, mis on rohkem oma hingele?<\/p>\n
Nii see on, loomulikult, aga kui vaadata sealt ministeeriumi poolt v\u00f5i kasv\u00f5i enda poolt, siis p\u00e4ris kainelt vaadates olen ma kaksk\u00fcmmend aastat olnud eraettev\u00f5tja. Eraettev\u00f5tjate toetamine riigi poolt ei ole kohustuslik. Ma saan sellest t\u00e4iesti aru ja kui mulle ei meeldi see, siis \u00e4ra tee, eks. Kui sul on v\u00e4ga raske teha seda teatrit, siis \u00e4ra tee \u2013 mine tootvale t\u00f6\u00f6le, tee midagi, mille \u00fcle sa ei pea virisema kogu aeg. Ma olen endale seda pidevalt meelde tuletanud, et minu poolt tehtavate kultuuriasjade toetamine ei ole riigi kohustus. V\u00e4hemalt mulle tundub, et see ei ole riigi kohustus.<\/p>\n
V\u00f5ib-olla see on alav\u00e4\u00e4rsuskompleks. V\u00f5ib-olla k\u00f5ik peaksid ikkagi \u00fctlema, et ei, minu teater on k\u00f5ige t\u00e4htsam, see, mida mina teen, on k\u00f5ige t\u00e4htsam. Aga neid on ju tuhanded \u2013 kust see raha tuleb? Ma ei n\u00e4e seda ka, kust see raha peaks tulema.<\/p>\n
Samas t\u00f5esti k\u00f5ik need v\u00e4ga \u00e4gedad v\u00e4ikesed teatrid v\u00f5iksid raha saada, aga sellel ei ole j\u00e4tkusuutlikku katet, sest neid teatreid tuleb j\u00e4rjest juurde. Lahendus ei ole ka see, kui \u00fctleme, et \u00e4rme koolitame rohkem n\u00e4itlejaid v\u00f5i \u00e4rge tehke teatrit rohkem juurde. Nagu \u00fcks seenelk\u00e4ija oleks metsas ja siis \u00fctleks: ma ei jaksa rohkem korjata neid seeni, \u00e4rge kasvage rohkem, mul on korv juba t\u00e4is, jumala eest, \u00e4rge rohkem kasvage ja hakkab siis neid seeni trampima. Seened kasvavad ikka. Lihtsalt, et kas siis keegi neid korjab.<\/p>\n
Kui h\u00e4sti kultuurirahvas sellist ebam\u00e4\u00e4rasust talub?<\/p>\n
See on r\u00e4nk, kuigi sel aastal on l\u00e4inud natuke paremaks \u2013 seda, kui palju sa raha saad v\u00f5i kas sa raha saad, saad teada ikkagi eelneval aastal. Aga on olnud ju ka sellised aastad, et k\u00e4es on m\u00e4rts ja veel ei tea \u00fckski teater, kas nad saavad toetust ja kui palju nad saavad toetust. K\u00e4skkiri on olemas, see on juba ministri poole teel, aga see pole veel allkirja saanud \u2013 see t\u00e4hendab, et raha ei olegi. Sul juba tegevus k\u00e4ib, eks ju \u2013 inimesed on palgal, peavad palka saama, sa pead maksma igasugu makse, pead v\u00e4lja tooma lavastusi, mida sa oled lubanud v\u00e4lja tuua, aga tegelikult sa ei tea, palju sa \u00fcldse toetust said.<\/p>\n
See t\u00e4hendab, et sa kas pead k\u00f5ik sellised riskantsemad projektid maha t\u00f5mbama, mida saaks toetusega subsideerida, v\u00f5i siis sa pead tegema ainult kindlapeale asju. Nii et selles m\u00f5ttes on praegu natukene paremini.<\/p>\n
Aga kellelegi tundub siis ikkagi eba\u00f5iglane. Ma ei n\u00e4e ka muud varianti, kui see komisjon on tehtud ka natuke peaaegu tabeli- v\u00f5i AI-p\u00f5hiseks, kus k\u00f5ik annavad mingeid hinnanguid, need hinnangud pannakse tabelisse ja tabel arvutab kokku selle j\u00e4rjestuse, mille j\u00e4rgi siis saab vaadata, kes j\u00e4\u00e4vad sinna joone alla, kes joone peale.<\/p>\n
See on ka ju ikkagi m\u00e4ng. Me m\u00e4ngime, et see n\u00fc\u00fcd kuidagi objektiivne \u2013 see ei ole mitte kunagi objektiivne. Lihtsalt need inimesed l\u00fckkavad seda vastutust enda pealt \u00e4ra. Keegi peaks olema see inimene, kes \u00fctleb, et sorry, need inimesed saavad toetust ja need inimesed ei saa toetust. Ta ilmselt l\u00fc\u00fcakse maha, aga ta on v\u00e4hemalt olnud inimene, kes on aus.<\/p>\n
Teie teatrimaja ukse k\u00f5rval on silt “Siin majas tegutseb, elab ja loob Tartu Uus Teater”. Kas te elate v\u00f5i olelete praeguses seisus?<\/p>\n
Kui kriitiliselt vaadata, siis mingil m\u00e4\u00e4ral ikkagi oleleme, sest need teatrid, kes saavad v\u00e4hem toetust \u2013 nende arvates me kindlasti oleme mingil platool. Meil on inimesed ikkagi palgal, kes k\u00e4ivad iga p\u00e4ev t\u00f6\u00f6l ja m\u00f5ni p\u00e4ev ei k\u00e4igi t\u00f6\u00f6l, vahepeal isegi ei m\u00f5tle selle t\u00f6\u00f6 peale. See tundus viisteist aastat tagasi t\u00e4iesti ebat\u00f5en\u00e4oline, et me sellisesse seisu \u00fcldse j\u00f5uame \u2013 unistus oli. Siis me ei k\u00e4inud keegi t\u00f6\u00f6l, me tegime seda k\u00f5ik nii-\u00f6elda \u00f5hinap\u00f5hiselt. Vahepeal oli raha ja enamasti ei olnud raha.<\/p>\n
Kui n\u00fc\u00fcd inimesed k\u00e4ivad t\u00f6\u00f6l, see justkui on ametlikuks v\u00f5i akadeemiliseks teatriks muutumise tee. On ka \u00f6eldud, et te olete mingi v\u00e4ike riigiteater, teil k\u00f5ikidel ametikohtadel keegi on, kuigi enamasti suuremates teatrites arvestatakse \u00fche n\u00e4itleja kohta vist kuus administratiivset t\u00f6\u00f6tajat. Meil on n\u00e4itlejad ja administratiivsed t\u00f6\u00f6tajad peaaegu v\u00f5rdselt. K\u00f5ik ikkagi teevad v\u00e4ga palju asju korraga, aga selles m\u00f5ttes see on ikkagi v\u00e4ga palju paremini kui m\u00f5nel teisel teatril.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/10\/3053541haa37t24.jpg\"\/)
“Reedene intervjuu”. Ivar P\u00f5llu ja Merilin P\u00e4rli. Autor\/allikas: Airika Harrik\/ERR<\/p>\n
Me proovime pidevalt ikkagi elada. Aga kas sa jaksad kogu aeg elada? Vahepeal ikkagi tahaks lihtsalt t\u00fchjusesse vaadata, kohvi juua ja vaadata, kuidas leht kukub. Seda hetke tuleb ka teatril ette, et tahaks vahepeal lihtsalt olla. \u00c4kki lihtsalt ei teekski vahepeal lavastusi. Teeks vahepeal \u00fche normaalse t\u00fcki v\u00f5i midagi sellist, mis inimestele kindla peale meeldib. Teeks lavakujunduse vastuv\u00f5tmise ja siis see lavakujundus tehaksegi t\u00e4pselt niimoodi, on n\u00e4idend ja siis ta tuuakse lavale. Ja siis teeks p\u00e4ris teatrit, oleks mingi lastet\u00fckk v\u00f5i mingi l\u00f5busam t\u00fckk. Miks me ei v\u00f5iks teha p\u00e4ris p\u00e4ris p\u00e4ris teatrit? See oleks ju ka t\u00e4iesti normaalne.<\/p>\n
Aga see elusolemise tung on ikkagi samas seal kuskil kuklas, et me ei ole teinud seda teatrit selleks, et see lihtsalt oleks. Meie eesm\u00e4rk on ikkagi see, et me pidevalt paneksime ennast ebamugavasse olukorda. Kuigi see on t\u00f5esti v\u00e4ga ebamugav, aga ilma ebamugavuseta ei ole arengut ja see p\u00f5letabki inimesi l\u00e4bi.<\/p>\n
Neid mugavaid teatreid on ju k\u00fcll ja neid on piisavalt. Me ei pea tegema selliseid lavastusi, mida saab teha \u00fcksk\u00f5ik mis teises teatris. Ainuke \u00f5igustus selleks, et meie teater eksisteerib, on see, et me teeme selliseid lavastusi, mida mujal teha ei saa. Muidu me v\u00f5iks t\u00f5esti riigi raha kokku hoida ja pakkuda neid m\u00fcts n\u00e4pus kuskile mujale teatrisse, kui neid \u00fcldse on vaja, sest lavastusi on niikuinii Eestis kohutavalt palju. See on ilmselge \u2013 neid on liiga palju.<\/p>\n
Mida selles olukorras teha? Kas see on \u00fcldse \u00f5iglane, et on riigiteatrid ja siis on v\u00e4ga palju erateatreid? On neid riigiteatreid vaja?<\/p>\n
Minu positsioon n\u00f5uaks \u00fctlemist, et riigiteatrid tuleks k\u00f5ik kinni panna ja v\u00e4ikeste vahel raha \u00e4ra jagada, aga ma ei usu, et see on m\u00f5istlik. Sest kui m\u00f5elda sellise heaperemehelikult, siis v\u00e4iketeatril ei ole mingit kohustust \u2013 ma r\u00e4\u00e4gin enda seisukohast \u2013 ei ole mingit kohustust tegutseda, me v\u00f5ime homme pillid kotti panna. Kui me suudame need aruandeperioodid l\u00f5petada, siis see ei ole mingit kohustust.<\/p>\n
Riigiteatril on see kohustus hoida Eesti teatrikultuuri elus. K\u00fcsimus on selles, kuidas seda tehakse \u2013 kas seda tehakse mugavustsoonis v\u00f5i ebamugavustsoonis, kuidas kasutatakse seda ressurssi, mis on antud. Sul on t\u00f5esti supern\u00e4itlejad, t\u00f6\u00f6kojad, sul on see v\u00f5imekus tuua kohale asju. Kas j\u00e4\u00e4dakse mugavustsooni v\u00f5i mitte, see on iseasi, aga ma arvan, et suured organisatsioonid hoiavad meiesuguses v\u00e4ikses riigis seda asja koos, sest kui meil oleks ainult v\u00e4ikesed teatrid, siis \u00fchel hetkel v\u00f5ib-olla pole meil \u00fchtegi teatrit.<\/p>\n
Siis kaotavad k\u00f5ik n\u00e4itlejad t\u00f6\u00f6, siis l\u00e4hevad k\u00f5ik n\u00e4itlejad mujale t\u00f6\u00f6le ja siis \u00fcksk\u00f5ik kui iroonilised me oleme mingi traditsioonilise asja suhtes, siis see side kaob. V\u00f5ib-olla see on ka hea variant, kui vahepeal pannakse pillid kotti ja tuba tehakse pimedaks, teater peab ennast uuesti leiutama. Aga ma ei tea, kas see on lahendus.<\/p>\n
See on umbes nagu Eesti Raudtee \u2013 kunagi pandi ju k\u00f5ik rongid seisma. Rongid liikusid v\u00e4ga h\u00e4sti. Siis \u00fchel hetkel otsustati, et ei, see rongiliiklus on nii kallis, me paneme k\u00f5ik rongid seisma, viime inimesi maale bussiga. Rongid seisidki vist mingi paar aastat, k\u00f5ik vagunid l\u00e4ksid vana rauaks ja siis hakati seda otsast peale uuesti \u00fcles ehitama jupp jupi haaval. See v\u00f5ttis ikkagi aega k\u00fcmme aastat v\u00e4hemalt.<\/p>\n
Kui inimesed j\u00e4\u00e4vad vanemaks, siis nad vahel kipuvad vanadusega kibestuma, maha k\u00e4ima, ajale jalgu j\u00e4\u00e4ma, vanasse kinni j\u00e4\u00e4ma. Teie saite eelmisel aastal 50-aastasek. Kuidas te ennast j\u00e4tkuvalt v\u00e4rskena hoiate? Kuidas te teatrit j\u00e4rjest v\u00e4rskena hoiate, et ei tekiks seda p\u00e4ssistumist?<\/p>\n
Sellest p\u00e4ssistumisest ei ole ju mingit p\u00e4\u00e4su. Kui sa oled viisk\u00fcmmend, siis pidevalt saad aru, et see p\u00e4ssistumine toimub tohutu kiirusega ja v\u00f5ib-olla ise arvad, et sa oled ikka seesama kahek\u00fcmne aastane jube lahe t\u00fc\u00fcp. Kuigi siis ka k\u00f5ik ei arvanud, et oled lahe t\u00fc\u00fcp, aga noh, ise ikkagi arvasid. Paradoks ongi ju selles, et ise ei saa oma vananemisest eriti aru. Sa saad aru sellest nendel hetkedel, kui sa m\u00f5istad, et need, kellega sa suhtled, on sinust poole nooremad v\u00f5i kolm korda nooremad.<\/p>\n
Ja s\u00f5brad on juba vanaisad.<\/p>\n
Jah, v\u00f5i juba surnud. Siis tekib see arusaamine k\u00fcll, aga muidu suhtled ikka nagu inimene inimesega. Mina ei taju seda vahet, et kas inimene on 20-aastane v\u00f5i 50-aastane. V\u00f5ib-olla 50-aastane on natukene igavam inimene, aga 20-aastased suhtuvad minusse kui vanainimesse. Sealt tuleb vahe isse<\/p>\n
Siis kuidagi tekib selline… Siis hetkest tekib see arusaamine, aga muidu need inimesed, kellega sa suhtled, nad on ikkagi… Sa suhtled inimene inimesega, et sa ei taju seda. Noh, mina ei taju seda vahet, et kas inimene on n\u00fc\u00fcd kahek\u00fcmne aastane v\u00f5i ta on viiek\u00fcmne aastane \u2013 v\u00f5ib-olla viiek\u00fcmne aastane natuke igavam inimene \u2013, aga nemad suhtuvad minusse kui vanainimesesse. Siis see vahe tuleb sellest. Aga k\u00fcsimuse esimesse poolde, et kuidas sellest seda v\u00e4ltida…<\/p>\n
Teatritasandil on ainus v\u00f5imalus selle v\u00e4ltimiseks saada \u00fcle enda k\u00f5ikv\u00f5imsusest ja tohutust tarkusest ning ikkagi anda teistele, noorematele inimestele v\u00f5imalusi midagi teha. Kuigi ise vaatad k\u00f5rvalt \u2013 issand, nad teevad k\u00f5ik t\u00e4pselt neid samu vigu, mida ise sai tehtud. V\u00f5iks ju neid proovida v\u00e4ltida, aga see vist on lootusetu. Tuleb lihtsalt v\u00f5imaldada uutel inimestel saada kuidagi nende v\u00f5imaluste juurde, mida me oleme loonud.<\/p>\n
Kui meie alustasime teatri tegemist, siis meil ei olnud mitte midagi. Me oleme nende kahek\u00fcmne aastaga selle teatri loonud selliseks, nagu ta on. N\u00fc\u00fcd ta on isegi mingis mugavustsoonis, me saame teha erinevaid lavastusi, me saame isegi teha lavastusi, mille puhul me teame, et see ei ole kassat\u00fckk, et see j\u00e4\u00e4b heal juhul nulli. Me saame seda teha ilma, et kellelgi j\u00e4\u00e4ks s\u00f6\u00f6k ostmata v\u00f5i \u00fc\u00fcr maksmata.<\/p>\n
Aga v\u00f5ib-olla selles ongi ka teatris\u00fcsteemi iva, et k\u00f5ik need inimesed, kes tahavad teatrit teha v\u00f5i kellel on v\u00e4rsked ideed, ei peaks 20 aastat ehitama oma teatrit, et hakata l\u00f5puks tegema seda, mida nad ise tahavad. V\u00f5ib-olla meie kohustus ongi hoida stabiilsust ja olla platvorm, kus need v\u00e4rsked ideed j\u00f5uaksid kohe tegemisse v\u00f5i katsetamisse. Enamasti l\u00e4hevad need ilmselt nurja, aga seda ei saa teada.<\/p>\n
Kui pead hakkama korraga katsetama ja teatrit ehitama, siis neid nurjaminekuid on liiga palju. Lavastus v\u00f5ib suurep\u00e4raselt \u00f5nnestuda, aga majanduslikult kukub see l\u00e4bi, seda m\u00e4ngitakse neli korda ja seda n\u00e4eb 25 inimest. See kaob teatriajaloost ja keegi ei tea, et see \u00fcldse olemas oli.<\/p>\n
Platvorm ongi see v\u00f5tmes\u00f5na, kui meiesugune pisike repertuaariteater, pisike loomeplatvorm suudab anda h\u00fcppelauda v\u00f5i katsetamisruumi noortele tegijatele, ja kui ka need suured teatrid, kes saavad v\u00e4ga palju rohkem raha kui meie \u2013 aga ka mitte piisavalt, eks ju \u2013, kui nemad suudaksid luua rohkem platvormi uute inimeste arenemiseks, siis see ongi see v\u00f5imalus, kuidas mitte p\u00e4ssistuda, kuidas mitte manduda.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/10\/3053562h02c4t24.jpg\"\/)
“Reedene intervjuu”. Ivar P\u00f5llu ja Merilin P\u00e4rli. Autor\/allikas: Airika Harrik\/ERR<\/p>\n
Eelmisel suvel, kui Tartu oli Euroopa kultuuripealinn, l\u00e4ksite teie hoopis Narva-J\u00f5esuusse ja tegite seal omalaadse teatrifestivali Hungerburg 2024.
Kas see oli \u00fcks neist viisidest, kuidas end v\u00e4rskena hoida \u2013 ja kas see \u00f5nnestus v\u00f5i nurjus?<\/p>\n
See oli v\u00e4ga kurnav, aga samas huvitav ja ilus kogemus. Jah, kindlasti oli see viis, kuidas hoida end v\u00e4rske. Kui selgus, et Tartus meil suuremat projekti ei tule, siis m\u00f5tlesime, et kuna olime korra juba Ida-Virumaal lavastuse “Kremli \u00f6\u00f6bikud” teinud, siis miks mitte j\u00e4lle. See piirkond tundub ikka veel nagu v\u00e4lismaa \u2013 natuke omaette maailm.<\/p>\n
Nii nagu Jaak Joala k\u00e4is Venemaal tuuritamas?<\/p>\n
Jah, meie olime ka oma “sise-Venemaal”. K\u00f5ige meeldej\u00e4\u00e4vamad hetked “Kremli \u00f6\u00f6bikute” ajast olidki just seotud selle kohaga \u2013 ujumas k\u00e4imine Narva-J\u00f5esuus, see paik ise. See oli niiv\u00f5rd v\u00f5imas kogemus, et tahaks sinna tagasi minna. Olid t\u00f5esti toredad suved.<\/p>\n
M\u00f5tlesime, et teeme kohe Narva-J\u00f5esuus, mitte Narvas \u2013 v\u00e4hem s\u00f5itmist ja ilus koht ka. Sellest areneski m\u00f5te, et v\u00f5iks teha \u00fche lavastuse puhkamisest, aga mitte \u00fcht suurt lavastust, nagu suvel tavaliselt tehakse, vaid palju v\u00e4ikeseid, et inimestel oleks v\u00f5imalus n\u00e4ha mitut asja. Nii tekkiski festivali formaat, kus k\u00f5ik lavastused oleks uued. Samas toimuks see kohas, kuhu sa v\u00f5ib-olla muidu ei satukski, ja elamus tekkis kokku neist osadest, mida vaataja ise valis. Umbes nagu spaas \u2013 valid eri hoolitsusi: T\u00fcrgi saun, soolavann, Soome saun. Siin sai samuti valida erinevaid tunni kuni pooleteisetunniseid lavastusi.<\/p>\n
Oli see m\u00f5nes m\u00f5ttes protest kultuuripealinna vastu ja toetusavaldus Narvale, kes j\u00e4i sellest tiitlist napilt ilma? Kas me \u00fcldse vajame kultuuripealinna ja raamatu aastat ning teisi suuri institutsionaalseid ettev\u00f5tmisi v\u00f5i on see lihtsalt raha raiskamine?<\/p>\n
Ma ei oska \u00f6elda, kas see on raha raiskamine v\u00f5i mitte. Minul isiklikult ei ole neid vaja, aga ma arvan, et on palju inimesi, kellel on. Seet\u00f5ttu ma seisukohta ei v\u00f5ta.<\/p>\n
Aga Hungerburg ei olnud kindlasti protest. Pigem oli see m\u00e4nguline samm: hea k\u00fcll, me ei ole Tartu 2024, siis teeme teises kohas omaenda kultuuripealinna \u2013 teeme, aga mitte kellegi kiusuks v\u00f5i vastandumiseks, vaid pigem k\u00fcsimusena: mida me ise oleksime teinud?<\/p>\n
Et kui meile tundub, et m\u00f5ni programm on veider, siis mis me ikka vingume \u2013 teeme ise, vaatame, mis v\u00e4lja tuleb. Kui l\u00e4heb h\u00e4sti, on tore. Kui kukume l\u00e4bi, siis saame teada, et teistel oli \u00f5igus ja teisiti oligi parem. See ongi minu meelest k\u00f5ige parem elamise viis \u2013 mitte vinguda, vaid teha ja eksida.<\/p>\n
Kui oluline on teie meelest, et n\u00e4itleja v\u00f5i m\u00f5ni muu kunstnik oleks kursis \u00fchiskonnas toimuvaga ja arvestaks sellega oma loomingus? V\u00f5i on v\u00f5imalik teha ka nii-\u00f6elda “puhast kunsti” oma elevandiluust tornis, \u00fcldse mitte suhestudes \u00fcmbritsevaga?<\/p>\n
Need vist ongi kaks erinevat suhtumist. K\u00fcsimus on, mida me \u00fcldse peame \u00fchiskondlikuks teemaks \u2013 kas osalemist poliitilises debatis v\u00f5i hoopis seda, kuidas me tegeleme minevikuga ja kuidas seda m\u00f5testame.<\/p>\n
Ja kas tegelemine oma filosoofiliste v\u00f5i teatriliste tekstidega on “eebenipuust tornis” olemine? Ma pole kindel, et see nii on, sest inimene ise ongi nagu maailma kontsentreeritud versioon. Kui me tegeleme \u00fche inimese hingega \u2013 sellega, kuidas ta m\u00f5tleb ja reageerib \u2013, siis me tegelikult tegeleme ka \u00fchiskonnaga, sest \u00fchiskond on inimeste kogum.<\/p>\n
\u00dchiskond k\u00e4itub samamoodi nagu iga \u00fcksikinimene \u2013 tekivad varjamised, pettumused, reaktsioonid. V\u00f5ib \u00f6elda, et Eesti rahvas ongi nagu \u00fcks inimene. Kui me tegeleme tema ps\u00fchholoogia ja traumadega, siis peegeldub v\u00e4ikeses suur ja suures v\u00e4ike. Ei saa \u00f6elda, et \u00fcks tegeleks t\u00fchja asjaga ja teine v\u00e4ga t\u00e4htsaga.<\/p>\n
Samamoodi on ka tohutu naerutamine v\u00e4ga oluline. Oleneb, mida sa sellega taotled \u2013 kas lihtsalt hea naerumasina loomist, et inimeselt raha \u00e4ra v\u00f5tta, v\u00f5i pakud sellega v\u00f5imalust mingitest teemadest vabaneda ja nende \u00fcle m\u00f5elda. V\u00e4he usutav, et inimesed m\u00f5tlevad p\u00e4rast kom\u00f6\u00f6diat, mille \u00fcle nad naersid. Enamasti on see kaks sekundit hiljem unustatud.<\/p>\n
Siis on see meelelahutus, mitte kunst.<\/p>\n
Aga see on l\u00f5\u00f5gastav. Mitte ainult sellep\u00e4rast, et inimene tuleb t\u00f6\u00f6lt ja tahab naerda, vaid ongi v\u00e4ga palju teemasid, millest kom\u00f6\u00f6dia kaudu \u00fcle saada v\u00f5i neid leevendada. See on \u00fchiskonnas ja inimeses v\u00e4ga oluline.<\/p>\n
Ait\u00e4h.<\/p>\n
Ait\u00e4h.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kuna sel n\u00e4dalal on k\u00e4imas KOV valimised, siis k\u00fcsin k\u00f5igepealt, kas te valimas k\u00e4ite? Ma pole ammu valimas…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":22155,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,9417,28,29,19,25,23,24,22,12689,20,30],"class_list":{"0":"post-22154","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-ivar-pollu","19":"tag-latest-news","20":"tag-latestnews","21":"tag-news","22":"tag-populaarseimad-lood","23":"tag-top-stories","24":"tag-topstories","25":"tag-uldised-uudised","26":"tag-ulo-sooster","27":"tag-uudised","28":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/22154","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=22154"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/22154\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/22155"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=22154"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=22154"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=22154"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}