{"id":221590,"date":"2026-07-06T06:41:08","date_gmt":"2026-07-06T06:41:08","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/221590\/"},"modified":"2026-07-06T06:41:08","modified_gmt":"2026-07-06T06:41:08","slug":"mesilasemad-suunavad-pestitsiidid-enda-munadesse-loodus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/221590\/","title":{"rendered":"Mesilasemad suunavad pestitsiidid enda munadesse | Loodus"},"content":{"rendered":"<p>Me oleme harjunud m\u00f5tlema, et emad teevad oma j\u00e4reltulijate kaitsmiseks k\u00f5ike. Mesilaste maailmas v\u00f5ib aga krooniline m\u00fcrgitus panna mesilasema k\u00e4ituma t\u00e4pselt vastupidi.<\/p>\n<p>V\u00e4rske uuring n\u00e4itab, et kui mesilaspere puutub pidevalt kokku pestitsiididega, hakkab emasmesilane enda elu p\u00e4\u00e4stmiseks m\u00fcrkaineid suunama otse oma munadesse. Teadlaste s\u00f5nul aitab see emasmesilasel end kaitsta, kuid v\u00f5ib seada ohtu j\u00e4rgmise p\u00f5lvkonna arengu.<\/p>\n<p>Ameerika \u00dchendriikide California Davise \u00fclikooli teadlased uurisid, kuidas liiguvad m\u00fcrgid mesitaru sees. Nad j\u00e4lgisid spetsiaalselt loodud v\u00e4ikestes katses\u00fcsteemides ehk nanokolooniates radioaktiivselt m\u00e4rgistatud pestitsiidi teekonda t\u00f6\u00f6mesilastelt mesilasemani ja sealt edasi munadesse.<\/p>\n<p>Tavaliselt kaitsevad mesilasema t\u00f6\u00f6mesilased, kes eemaldavad talle antavast toidust suure osa saasteainetest. Uuring n\u00e4itab aga, et sellel kaitsel on piir.Anal\u00fc\u00fcs t\u00f5i esile, et esimesel p\u00e4eval suutsid t\u00f6\u00f6lised eemaldada toidust lausa 95 protsenti m\u00fcrgist. K\u00fcmne p\u00e4eva m\u00f6\u00f6dudes langes aga nende filtreerimisv\u00f5ime 86 protsendini ja pestitsiidid hakkasid j\u00e4rjest enam mesilasema organismi j\u00f5udma.\u00a0<\/p>\n<p>L\u00f5puks kogunes munadesse isegi rohkem m\u00fcrki kui mesilasema enda kehasse. Lisaks ilmnes selge muster: mida rohkem mune mesilasema munes, seda v\u00e4iksem oli m\u00fcrgikogus \u00fche muna kohta.<\/p>\n<p>Kuidas see v\u00f5imalik on? Selgub, et tegemist on \u00e4\u00e4rmusliku bioloogilise kaitsemehhanismiga. Tarus on vaid \u00fcks mesilasema, kes vastutab uue p\u00f5lvkonna loomise eest, munedes p\u00e4evas 1500 kuni 2000 muna. Kui t\u00f6\u00f6mesilaste v\u00f5imekus m\u00fcrke p\u00fc\u00fcda ammendub, vabaneb mesilasema kemikaalidest need munadesse ladestades.\u00a0<\/p>\n<p>Teadlaste s\u00f5nul aitab see ainsal paljuneval isendil ellu j\u00e4\u00e4da, kuid m\u00fcrgikoorma edasiandmine v\u00f5ib h\u00e4irida j\u00e4rgmise p\u00f5lvkonna arengut ja viia kogu pere h\u00e4\u00e4bumiseni.<\/p>\n<p>Tulemused on avaldatud ajakirjas <a href=\"https:\/\/novaator.err.ee\/1610069398\/linkinghub.elsevier.com\/retrieve\/pii\/S0960982226007335\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">Current Biology<\/a>.<\/p>\n<p>Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmasp\u00e4evast reedeni ca kell 8.35 ja laup\u00e4eval ca kell 8.25.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Me oleme harjunud m\u00f5tlema, et emad teevad oma j\u00e4reltulijate kaitsmiseks k\u00f5ike. Mesilaste maailmas v\u00f5ib aga krooniline m\u00fcrgitus panna&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":221591,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,95,10563,90350,19,25407,25,90351,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":["post-221590","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-mesilased","tag-mesilasema","tag-news","tag-pestitsiidid","tag-populaarseimad-lood","tag-toomesilane","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116871671728166752","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/221590","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=221590"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/221590\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/221591"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=221590"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=221590"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=221590"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}