{"id":22165,"date":"2025-10-18T06:57:08","date_gmt":"2025-10-18T06:57:08","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/22165\/"},"modified":"2025-10-18T06:57:08","modified_gmt":"2025-10-18T06:57:08","slug":"viro-mortsukabande-tappis-vabadussoja-paevil-mone-kuuga-12-inimest-ajalugu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/22165\/","title":{"rendered":"Viro m\u00f5rtsukabande tappis Vabaduss\u00f5ja p\u00e4evil m\u00f5ne kuuga 12 inimest | Ajalugu"},"content":{"rendered":"

Kuritegevuse taset m\u00f5\u00f5detakse tavaliselt tapmiste arvuga \u00fchel aastal. 1919. aastal tapeti riikliku statistika j\u00e4rgi Eestis 262 inimest. Rohkem on Eestis tapmisi ja m\u00f5rvu registreeritud vaid aastatel 1993\u20131996, mis on j\u00e4\u00e4nud ka rekordiliseks.1 Tegu pole siiski millegi erakordsega, sest suurte \u00fchiskondlike murrangutega kaasneb tavap\u00e4raselt kuritegevuse ajutine kasv2, kirjutab Tartu \u00dclikooli ajaloodoktorant Jens Raevald ajalookultuuri ajakirjas Tuna<\/a>.<\/p>\n

Paraku ei ole kokku arvutatud ega publitseeritud tapmiste statistikat Vabaduss\u00f5jale eelnenud aastate kohta, mist\u00f5ttu ei ole v\u00f5imalik v\u00f5rrelda 1919. aastale j\u00e4rgnenud perioodi ajaga, mis sellele eelnes.3 Seega v\u00f5ib praeguses uurimisseisus kindlalt v\u00e4ita vaid seda, et 1919. aasta oli \u00fcks viimase 106 aasta v\u00e4givaldsemaid.<\/p>\n

\u00dcllataval kombel ei ole kuritegevuse ajalugu Eesti ajalookirjutuses suuremat t\u00e4helepanu p\u00e4lvinud. M\u00f5neti parem on seis salakaubanduse uurimisega: p\u00f5hjalikult on k\u00e4sitletud illegaalset piiritusevedu Eestist Soome kahe maailmas\u00f5ja vahelisel perioodil.4 Kuritegevusele on m\u00f5ningast t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6ratud ka Eesti kriminaalpolitsei ajalugu tutvustavas monograafias5 ning seda on k\u00e4sitletud kahes Tartu \u00dclikoolis kaitstud bakalaureuset\u00f6\u00f6s.6 Lisaks on \u00fcksikutest minevikus korda saadetud sensatsioonilisematest kuritegudest kirjutatud Eesti ajakirjanduses.7<\/p>\n

Lisaks saab ajakirjas Tuna<\/a> lugeda muu hulgas Arno Rafael Cederbergi \u00f5ppet\u00f6\u00f6alastest kontaktidest Tartu \u00fclikooliga, Venetossu ja Kiviloo lahingutest 1941. aasta suvel ning intervjuud 70. s\u00fcnnip\u00e4eva t\u00e4histanud Tartu \u00dclikooli uusaja professori Mati Lauriga.<\/p>\n

Siinse artikli eesm\u00e4rk ei ole anda \u00fclevaadet Vabaduss\u00f5ja-aegse kuritegevuse kohta laiemalt, vaid v\u00f5tab l\u00e4hema vaatluse alla r\u00f6\u00f6vlij\u00f5ugu, mida olemasolevatel andmetel on p\u00f5hjust pidada \u00fcheks Eesti ajaloo verisemaks \u2013 vaid m\u00f5ne kuu jooksul tappis Kristjan Viro koos kahe kaaslasega 12 inimest.<\/p>\n

Artiklis antakse arhiivimaterjalidele tuginedes esimene p\u00f5hjalikum \u00fclevaade Viro ja tema j\u00f5uguliikmete tegevusest, parandades nende kohta varasemalt k\u00e4ibele lastud vigu, ning vaadeldakse, kuidas politseiv\u00f5imud ja Eesti avalikkus j\u00f5ugu veret\u00f6\u00f6dele reageerisid. Peamiste allikatena on kasutatud Viro ja tema kaaslaste kohta S\u00f5jav\u00e4e Ringkonnakohtus, Tartu Ringkonnakohtus ja prokuratuuris kokku pandud toimikud, mida s\u00e4ilitatakse Eesti Rahvusarhiivis.<\/p>\n

Kristjan Viro j\u00f5ugu tegevust on varem l\u00fchidalt k\u00e4sitlenud Mai Krikk,8 kelle raamatus antud \u00fclevaate ja m\u00f5ningate t\u00e4iendavate allikate alusel on Viro j\u00f5ugu kohta ilmunud artikkel ja podcast Postimehe veebiversiooni naistek\u00fcljel, mis on nimetatud \u00fclevaatest p\u00f5hjalikum ja t\u00e4psem.9 Paraku leiab neist m\u00f5lemast vigu nii Viro isikuandmetes kui ka kuup\u00e4evades, mil j\u00f5uk kuritegusid sooritas. Samuti on petlik nimetatud lugudes loodav \u00fcldmulje, justkui seisnuks k\u00f5igi 12 m\u00f5rva taga Viro isiklikult \u2013 tuleb arvestada, et need tapmised sooritati kamba peale kokku.10<\/p>\n

Kristjan Viro j\u00f5ugu kurit\u00f6\u00f6d l\u00f5ppesid 1919. aasta s\u00fcgisel, mil j\u00f5ugu liikmed \u00fcksteise j\u00e4rel kinni v\u00f5eti. Kuigi tapmiste \u00fcldine arv Eestis j\u00e4rgnenud aastate jooksul langes, tegutses siinmail ka 1920. aastate alguses mitmeid kurikuulsaid r\u00f6\u00f6vm\u00f5rtsukaid, kellest tuntuim on P\u00f5rmu-Kutt. P\u00f5rmust kirjutasid ajalehed, temast tehti karikatuure ning tema nimi sai justkui j\u00f5hkra kurjategija s\u00fcnon\u00fc\u00fcmiks.11<\/p>\n

Suurem osa Viro m\u00f5rtsukabande v\u00e4givallategudest leidsid aset Tartumaal.<\/p>\n

Erinevalt Viro kambast ei muutnud P\u00f5rmu eriliseks mitte tapetute hulk, vaid pikk tegutsemisaeg (1918\u20131927) ja arvukad p\u00f5genemised, mis andsid p\u00f5hjust temast pidevalt juttu teha. \u00dcksinda tegutsenud r\u00f6\u00f6vm\u00f5rtsukaist oli ohtlikem Virumaal 1920. ja 1921. aastal tegutsenud Aleksander Pomm, kes tappis viis inimest.12 Sama palju inimesi m\u00f5rvas aastatel 1920\u20131921 ka Tartumaal tegutsenud Ernst Plaksi j\u00f5uk.13 See on seltskond, kellega saab vaatluse alla v\u00f5etud Viro j\u00f5uku v\u00f5rrelda.<\/p>\n

Peategelased<\/p>\n

R\u00f6\u00f6vlisalga pealik Kristjan Viro v\u00f5i Virro, Jaani poeg, oli p\u00e4rit Tartumaalt nagu k\u00f5ik \u00fclej\u00e4\u00e4nud kamba liikmedki.14 Tema isa oli \u00f5igeusklik, teenis sulasena ja oli elanud kogu elu koduvallas, kui v\u00e4lja arvata noorusaegne soldatip\u00f5li. 1919. aastal elas pere Haaslava valla Igevere k\u00fclas. Perre oli s\u00fcndinud seitse last. Kolmest t\u00fctrest kaks olid surnud, sh \u00fcks uppunud lapsena, teine surnud reumasse. \u00dcks poegadest oli isa s\u00f5nul “vigane ja pool lollikene”.<\/p>\n

23. augustil 1895. aastal15 s\u00fcndinud Kristjan oli viiest elusolevast lapsest vanuselt teine.16 Kaks viimast aastat enne pahandustesse sattumist oli ta t\u00f6\u00f6tanud suviti Tartus k\u00e4rneripoisina, talvel ja kevadel elas aga vanemate juures ja k\u00e4is metsat\u00f6\u00f6l. Viro oli “valgepiletimees” \u2013 tunnistatud juba enne Esimest maailmas\u00f5da pooleldi pimedaks \u2013, mist\u00f5ttu ei pidanud s\u00f5jav\u00e4eteenistusse astuma.17 Silmaviga kajastus ka tema isikukirjelduses:<\/p>\n

\n

Tugeva kasvuga ja laia\u00f5lgne. M\u00fctsi ehk k\u00fcbarat kannab silmade peal ja vaatab “v\u00f5eriti”, kannab s\u00f5duri ja koolipoiste m\u00fctsi ja ka riideid.18<\/p>\n<\/blockquote>\n

Niisiis oli Viro isik kergesti \u00e4ratuntav ja v\u00f5ib oletada, et ta polnud ka k\u00f5ige parem laskur. Samas oli just tema see \u00fchendav l\u00fcli, kelle tutvused siinses loos kirjeldatud kurjategijate seltskonna kokku sidusid. 1919. aasta kevadel oli Kristjan Viro 23-aastane ja tegi j\u00e4rgnenud s\u00fcndmuste k\u00e4igus k\u00f5ike: planeeris r\u00f6\u00f6ve ja osales neis, tappis inimesi ning varjas ja m\u00fc\u00fcs varastatud kraami. T\u00f5en\u00e4oliselt tappis Viro ise kolm inimest.<\/p>\n

T\u00e4htsuselt j\u00e4rgmine mees r\u00f6\u00f6vlij\u00f5ugus oli 27-aastane Kavastu vallast p\u00e4rit Peeter Kuusk, T\u00f5nise poeg, kirjelduse j\u00e4rgi “suure kasvuga, blond, v\u00e4ikeste vahakate vurrudega”.19<\/p>\n

1913. aastast teenis ta Vene s\u00f5jav\u00e4es, kuid sattus 1914. aasta augustis sakslaste k\u00e4tte vangi. 1917. m\u00e4rtsis p\u00f5genes ta sealt koos kaaslasega ja j\u00f5udis Peterburi, kus lasi endale valmistada v\u00f5ltsitud dokumendi \u2013 selle j\u00e4rgi oli ta “valgepiletimees”, kes polnud kunagi s\u00f5jav\u00e4es teeninud, ning elukutselt masinist.20 Kohtu- ja politseiasutuste kogutud materjalide ja eriti tunnistajate \u00fctlustest kujunenud mulje p\u00f5hjal v\u00f5ib arvata, et tegemist oli sadistlike kalduvustega k\u00f5ril\u00f5ikajaga. T\u00f5en\u00e4oliselt tappis Kuusk seitse inimest, mis teeb temast suurima ohvrite arvuga m\u00f5rtsuka kahe maailmas\u00f5ja vahelises Eestis.<\/p>\n

Salga kolmas ja \u00fchtlasi noorim liige oli 17-aastane Aleksander Turp, Juhani poeg, kes elas Tartus Karlova asumis, Vladimiri tn 17. Turp oli k\u00e4inud neli aastat Tartus algkoolis ja oli ametilt lukksepp.21 T\u00f5en\u00e4oliselt tappis ta kaks inimest, kuid polnud arvatavasti samav\u00f5rd julm kui tema vanemad “kolleegid”. Samuti ei osalenud Turp k\u00f5igis kamba ettev\u00f5tmistes, vaid tegutses aeg-ajalt eraldi, n\u00e4iteks koos voorimees Randeriga (vt allpool).<\/p>\n

Eelnimetatud kolmel salgaliikmel oli ka mitmeid abilisi, kes toetasid j\u00f5ugu tegevust, aidates neil varjata nii endid kui ka nende r\u00f6\u00f6vitud kraami. \u00dcks selliseid toetajaid oli 34-aastane Karl Teppan, Jaani poeg, kes pidas Tartus Karlovas aadressil Pargi tn 8 v\u00fcrtspoodi. Teppan oli abielus, kuid lasteta. Ta oli neli talve koolis k\u00e4inud ja teeninud kaks aastat Vene s\u00f5jav\u00e4es, kuid Eesti v\u00e4eteenistusest oli ta haiguse t\u00f5ttu vabastatud.22 Nagu Teppani ametist arvata v\u00f5ib, toetas ta kamba tegevust nii nende varastatud asju m\u00fc\u00fces kui ka kamba liikmeid enda juures majutades.23<\/p>\n

Kamba liikmeid ja varastatud kraami varjates ning varastatud asju edasi m\u00fc\u00fces toetas salka ka 49-aastane Juula Plaks, ka Juuli v\u00f5i Julie Plaksi (erinevates allikates on nimekuju erinev), kes lisaks k\u00f5igele muule soovitas j\u00f5uguliikmetele ka uusi v\u00f5imalikke ohvreid.24<\/p>\n

Plaks elas vaadeldaval ajal Tartus Karlova tn 49 (t\u00e4nap\u00e4eval Kalevi t\u00e4nav). Ta oli kaks talve koolis k\u00e4inud (“Lugeda v\u00e4he oskan, aga kirjutada mitte sugugi”), kuid ei osanud politseiametnikele \u00f6elda ei oma s\u00fcnnikuup\u00e4eva ega -aastat. Maailmas\u00f5ja ajal prostituudina tegutsenud Plaksil oli kaks vallaslast. Ta t\u00f6\u00f6tas “kaardipaneja ja soonelausujana”, kuid oli \u00fchtlasi tuntud varastatud kraami edasim\u00fc\u00fcjana.25<\/p>\n

\u00dckski eelnimetatud isikutest ei olnud varasemalt kohtulikult karistatud. T\u00f5endeid kriminaalse tegevuse kohta enne 1919. aastat on olemas vaid Plaksi kohta, kes tegeles varastatud kraami m\u00fc\u00fcgiga juba 1918. aastal.26 Kaht j\u00f5uguliiget \u2013 Kuuske ja Teppanit \u2013 \u00fchendas s\u00f5jav\u00e4es teenimise kogemus. Kolme osalist \u2013 Plaksi, Teppanit ja Turpi \u2013 ning lisaks ka hobusevarguses osalenud Antonovit (vt allpool) \u00fchendasid l\u00e4hestikku asunud elukohad Karlovas. Koolihariduse poolest kuulusid k\u00f5ik viis v\u00e4heharitute hulka, kuid p\u00e4ris hariduseta polnud neist keegi.<\/p>\n

N\u00f5o laat<\/p>\n

1919. aasta 30. aprilli hommikul kell neli asusid kaks Haaslava meest, 23-aastane Kristjan Viro ja 24-aastane Daniel M\u00e4rtin27 teele N\u00f5o28 laada poole, minnes sinna oma hilisemate seletuste kohaselt hobust ostma. Laadaplatsil kohtusid nad tubakakaupmees Kangroga. Viimane oli tuntud oma kauba kehva kvaliteedi poolest, mist\u00f5ttu ta palus Virol ja M\u00e4rtinil aidata tal paberosse m\u00fc\u00fca. Viro m\u00fc\u00fcski 40 pakki paberosse.<\/p>\n

Kuna Kangro oli jalamees, n\u00f5ustusid noormehed viima ta p\u00e4rast laata Haaslava parveni, kust ta kergemini Tartusse p\u00e4\u00e4seks. Kangro oli lubanud meestele tubaka\u00e4ri eest eetrit osta ja n\u00f5nda l\u00e4ks tee peal purjutamiseks. Joomise k\u00e4igus tekkis t\u00fcli raha p\u00e4rast: M\u00e4rtin soovis Kangrolt juurde veel 50 marka, kuid viimane keeldus. Seepeale p\u00f6\u00f6rasid noormehed metsateele, seletades Kangrole, et sedakaudu p\u00e4\u00e4sevad nad rutem koju.<\/p>\n

S\u00fcgavale metsa j\u00f5udnud, lajatas Viro j\u00e4rsku Kangrole piitsavarrega p\u00e4he, nii et too meelem\u00e4rkuse kaotas. Virgudes leidis Kangro end metsapadrikust ilma kuue, saabaste ja m\u00fctsita ning lisaks oli talt r\u00f6\u00f6vitud umbes 4000 marka, taskukell, rahakott mitmesuguste dokumentidega ja m\u00f5ned v\u00e4iksemad asjad.29<\/p>\n

Umbes neli tundi p\u00e4rast r\u00f6\u00f6vi, kell 11 \u00f5htul j\u00f5udis teade juhtunu kohta Kaitseliidu r\u00fchma\u00fclema Johannes Kitselini. Kitsel m\u00f5istis Kangrot k\u00fcsitledes, keda tal tuleb otsida, v\u00f5ttis kaasa k\u00fcmme kaitseliitlast ja l\u00e4ks Virot kinni v\u00f5tma. Viro oli juba p\u00f5genenud ja teda ei \u00f5nnestunudki sel korral tabada.<\/p>\n

K\u00fcll otsiti l\u00e4bi Viro elukoht ning leiti tema riiete taskust samasuguseid paberossikarpe nagu Kangro juurest metsastki. M\u00e4rtin saadi k\u00e4tte kolme versta kauguselt pruudi juurest, kust leiti ka r\u00f6\u00f6vitud taskukell ketiga ja rahakott, milles oli pool r\u00f6\u00f6vitud 4000 margast. Seega olid s\u00fc\u00fct\u00f5endid m\u00f5lema laadalise vastu olemas.30<\/p>\n

Arreteeritud M\u00e4rtini jaoks algas n\u00fc\u00fcd vangip\u00f5li, Viro vahetas aga kodus riided ja p\u00f5genes Tartusse, kus asus end varjama esiti Aleksander Turbi, hiljem poepidaja Teppani korteris. Seal elas ta kaks kuud. Teppanile oli Viro r\u00f6\u00f6vlitegu teada, sest sellest oli kirjutatud 14. mail ajalehes Postimees. Korteri eest Viro ei maksnud, k\u00fcll aga s\u00f6\u00f6gi eest, millelt peremees k\u00fcsis kr\u00f5bedat hinda. Teppani aadressile saabusid ka kirjad, mida pruut Virole Udernast saatis.31<\/p>\n

P\u00e4rast laadaj\u00e4rgset r\u00f6\u00f6vimist, mille j\u00e4rel \u00f5nnestus Kangrol \u00fcpris kiiresti abi leida, olevat Viro \u00f6elnud:<\/p>\n

\n

Enam ei j\u00e4ta kedagi terveks, vaid raiun t\u00fckkideks, et mitte elusse ei tule ja \u00fcles anda ei saa.32<\/p>\n<\/blockquote>\n

V\u00f5imalik, et Virol ei olnud N\u00f5o laadale minnes kavatsust m\u00f5nd laadalist paljaks varastada, vaid toimunud r\u00f6\u00f6v kasvas v\u00e4lja juhuslikest asjaoludest. S\u00fcndmuse tagaj\u00e4rjed olid noormehe jaoks aga kahtlemata m\u00e4\u00e4ravad: n\u00fc\u00fcd, kus Viro oli politsei (1919. aastal ametlikult veel miilits) poolt tagaotsitav, kujunes tal v\u00e4lja elukutselise kurjategija elustiil.<\/p>\n

Lisaks otsis Virot taga ka r\u00f6\u00f6vi ohvriks langenud tubakakaupmees Kangro, kes lubas 1000 marka maksta sellele, kes “Wiru aitab kinni w\u00f5tta, nii et hra Kangro oma dokumendid ja raha k\u00e4tta w\u00f5ib saada”.33 Samal p\u00e4eval kui Virost lehes juttu tehti, saatis tagaotsitav korda juba j\u00e4rgmise kurit\u00f6\u00f6.<\/p>\n

Hobusevargus<\/p>\n

Viro j\u00e4rgmiseks kuriteoks oli hobusevargus. Kuni hobusepasside sisseseadmiseni 1920. aasta s\u00fcgisel oli see kuriteoliik Eestis laialt levinud ja hobusevargaid keeruline tabada.34 Selgi korral \u00f5nnestus see ainult t\u00e4nu kodaniku valvsusele, kes miilitsale oma t\u00e4helepanekutest teada andis.<\/p>\n

Vaadeldav hobusevargus pandi toime p\u00e4ev enne j\u00e4rjekordset laata.35 \u00d6\u00f6l vastu 14. maid 1919. aastal varastati Sootaga vallas V\u00e4\u00e4nikvere k\u00fclas asuva Jaani-Hansu talu lukustatud tallist kaks hobust koos vankri ja hobuseriistadega. Peremees hindas kumbagi hobust 6000 marga ning vankrit koos hobuseriistadega 900 marga v\u00e4\u00e4riliseks.<\/p>\n

J\u00e4rgmisel p\u00e4eval sai Tartu Kriminaalmiilits teada, et hobused on V\u00f5rumaal, kust nad saadi ka kellegi Plakki ja Zupsmanni juurest k\u00e4tte. Plakk seletas, et oli ostnud hobuse 14. mail Karilatsi laadalt Tartu lihuniku Luudi k\u00e4est 4700 margaga, ja Zupsmann, et maksis hobuse eest samal laadal talle tundmatule mehele 4000 marka. \u00dclekuulamisel kinnitas lihunik Plakki \u00fctlusi ja seletas, et oli hobuse laadal ise tundmatu mehe k\u00e4est 2000 marga eest ostnud ja siis 4700 marga eest edasi m\u00fc\u00fcnud.36<\/p>\n

Samal p\u00e4eval oli Karilatsi laadalt sobivat hobust otsinud ka keegi Paul Ziehr Tartust. Laadaplatsil pakkunud tundmatu mees talle m\u00fc\u00fca kahte hobust: t\u00e4kku, kes oli vankri ette rakendatud, ja ruuna, kes jooksis selle taga. Hobused paistnud olevat vahule aetud. Mehed leppisid ruuna m\u00fc\u00fcgis kokku, kuid kuna hind \u2013 3200 marka \u2013 tundus liiga odav ja m\u00fc\u00fcja andis oma elukoha kohta segaseid seletusi, tundus asi Ziehrile kahtlane ja tehing j\u00e4i katki.<\/p>\n

Tartusse tagasi j\u00f5udnud, luges Ziehr ajalehest, et Sootaga vallast olid varastatud hobused, kes olid v\u00e4ga sarnased Karilatsi laadal n\u00e4htud loomadega. Paar p\u00e4eva hiljem n\u00e4gi Ziehr aga hobusem\u00fc\u00fcjat ennast Tartus Kaitseliidu 4. jaoskonna staabi trepi peal seismas ning andis kahtlasest mehest miilitsale teada. Kinniv\u00f5tmisel selgus, et mees oli Tartu elanik Jaan Antonov.37<\/p>\n

\u00dclekuulamistel seletas Antonov, et oli saanud m\u00f5ni p\u00e4ev enne vargust Tartus kokku Sootaga vallast p\u00e4rit taluperemehe pojaga, eesnime j\u00e4rgi Oskar, kes teinud talle ettepaneku koos hobusevargile minna. Antonov kutsus Viro kaasa ning kokkulepitud p\u00e4eval l\u00e4ksidki mehed Sootagasse Oskari juurde. Sealt mindi edasi Jaani-Hansu tallu, kus Viro ja Oskar ronisid p\u00f6\u00f6ningu kaudu talli, avasid seestpoolt uksed ning t\u00f5id v\u00e4lja kaks hobust ja vankri. Oskar l\u00e4inud seej\u00e4rel koju, samas kui Antonov s\u00f5itis koos Viroga otse Karilatsi laadale, kus Viro hobused maha m\u00fc\u00fcs.38<\/p>\n

Varguse \u00e4ssitajaks osutus Jaani-Hansu talust kolme versta kaugusel elanud Oskar Birk,39 kes oli \u00fche tunnistaja s\u00f5nul “mitu korda Jaani-Hansu talus olnud ja s\u00e4\u00e4lt hobuseid v\u00f5tnud”:<\/p>\n

\n

[\u2013 \u2013 \u2013] alles 1919. a veebruarikuul oli tema selles talus \u00f6\u00f6majal, kusjuures tema hobune tallis oli, mist\u00f5ttu tema talu sisseseadet v\u00e4ga h\u00e4sti tundis ja ka teadis, et talus hobused on.40<\/p>\n<\/blockquote>\n

Kuna Antonov oli Birgiga kohtumise ajal hiljuti kastivabrikust t\u00f6\u00f6luusi p\u00e4rast lahti lastud, oli Birgi “\u00e4riplaan” talle tr\u00f6\u00f6stiks ning Viro, kelle kriminaalsest minevikust ei pruukinud Antonovil aimu olla, oli valmis kohe kampa l\u00f6\u00f6ma.41<\/p>\n

Uued kaaslased ja esimene m\u00f5rtsukat\u00f6\u00f6<\/p>\n

Enne j\u00e4rgmist kuritegu sai Viro endale uue ja p\u00fcsivama kambamehe, kelleks oli 27-aastane Peeter Kuusk.<\/p>\n

\u00d6\u00f6l vastu 1919. aasta 27. maid oli Raadi m\u00f5isas asuva 2. diviisi tagavarapataljoni 4. ise\u00e4ralise roodu rahvav\u00e4elane Peeter Kuusk s\u00f5jav\u00e4eosast omavoliliselt lahkunud. Neljatunnise h\u00fcppes k\u00e4igu ajal j\u00f5udis Kuusk Toomem\u00e4el jalutada ning “Pika Roosi” nimelise salaviinam\u00fc\u00fcja k\u00e4est viina v\u00e4lja pressida. Kuusel oli p\u00fcss ja teisel viinan\u00f5udlejal, samuti h\u00fcppes olnud s\u00f5duril, m\u00f5\u00f5k. Roosi andis relvastatud v\u00e4ljapressijatele pool toopi viina ja 150 marka, sest mehed lubasid ta keeldumise korral salaviina m\u00fc\u00fcmise eest \u00fcles anda.42<\/p>\n

Kuuse omavoliline linnask\u00e4ik tuli v\u00e4lja ja karistust kartes pages ta 3. juunil uuesti oma v\u00e4eosast. Kohtunud linnas Viro ja Aleksander Turpiga, otsustasid mehed minna juba samal \u00f5htul Koosasse, et hankida sealt puskarit. Turp v\u00f5ttis kaasa Jaapani t\u00e4\u00e4gita p\u00fcssi, Kuusel oli revolver. Koosa k\u00f5rts ehk teemaja, nagu seda keeluseaduse43 ajal nimetati, oli kuulus salaviina ja salatubaka m\u00fc\u00fcgi poolest ja teada oli ka selle peremehe Karl Kommussare sala\u00e4riga kogutud rikkus. 6. juunil 1919. aastal kirjutati Koosa k\u00f5rtsmiku kohta ajalehes Postimees:<\/p>\n

\n

Raha tuli sisse, et talvel hiired suure kastit\u00e4ie Vene paberrahasid, seda ta ei salga, puruks j\u00e4rasid. Ta isegi hoobelda, et k\u00fcmne naela tubaka p\u00e4\u00e4lt l\u00fchikese ajaga kolm tuhat “puhast” saanud. M\u00f5istagi \u2013 m\u00fc\u00fcs ju lahtiselt paberosse 50 penni t\u00fckk, aga mis sees oli \u2013 kes sest n\u00fc\u00fcdsel ajal hoolib.44<\/p>\n<\/blockquote>\n

K\u00f5rtsmik ise seda enam lugeda ei saanudki, sest 5. juuni hommikul avastati ta Koosa teemajast vereloigus lebamas. Tapetud oli ka tema naine Liisa. Kohale kutsutud Tartu maakonna 4. jaoskonna Kaitseliidu \u00fclem, kes ruumid tunnistajate juuresolekul l\u00e4bi vaatas, arvas, et m\u00f5rv oli toime pandud eelmisel \u00f6\u00f6l.<\/p>\n

Sellest andis tunnistust ka tapetute r\u00f5ivastus: m\u00f5lemad olid aluspesus, perenaisel vaid kasukas pesu peale t\u00f5mmatud. Peremehel oli kolju puruks l\u00f6\u00f6dud ja kael terava riistaga l\u00e4bi l\u00f5igatud. Perenaine Liisa, keda oli kaks korda tulistatud, lebas rehealuse ukse ees. Samas toas oli laua peal taldrik kolme heeringa ja leivat\u00fckiga ning p\u00f5randal \u00fcks padrunih\u00fclss.<\/p>\n

Oli n\u00e4ha, et tube oli p\u00f5hjalikult l\u00e4bi otsitud. Perepoja \u00fctluse j\u00e4rgi olid r\u00f6\u00f6vlid kaasa viinud umbes 3000 marka, meesterahva sinise villase \u00fclikonna, 2000 paberossi Makko, 30\u201340 niidirulli ning tubakat. Noos oli hea \u2013 ainu\u00fcksi paberosside m\u00fc\u00fcgist oleks k\u00f5rtsmik saanud 1000 marka.45<\/p>\n

Hiljem selgus, et kohalikud elanikud olid n\u00e4inud Koosa k\u00fcla ja teemaja \u00fcmbruses neil p\u00e4evil kolme kahtlast v\u00f5\u00f5rast.46 K\u00f5ige l\u00e4hemalt n\u00e4gi neid Kivistiku veskimees Peeter Pruul, kelle juures kolm s\u00f5durikuues tundmatut \u00f6\u00f6l vastu 4. juunit einestasid.<\/p>\n

Kummalised v\u00f5\u00f5rad teatasid, et l\u00e4hevad Alatskivist Kavastu praami poole ja esitasid k\u00f5iksugu k\u00fcsimusi majapidamise j\u00f5ukuse ja \u00f6\u00f6maja saamise v\u00f5imaluste kohta. L\u00f5puks toidu eest raha pakkunud, lahkusid mehed aga hoopis vastupidises suunas. Pruul teatas asjast militsion\u00e4\u00e4rile,47 kuid paraku tundis ta meestes Viro, Kuuse ja Turpi \u00e4ra alles p\u00e4rast j\u00f5ugu tabamist.48<\/p>\n

Esialgu langes kahtlus Kallaste k\u00fcla p\u00e4ttidele, kolmele vennale Vildele, kes kohaliku militsion\u00e4\u00e4ri s\u00f5nul “palju t\u00f6\u00f6ga tegemist ei teinud”, vaid pigem niisama “\u00fcmber luusisid”. 27. juunil v\u00f5eti nad vahi alla ja paigutati Alatskivi lossi keldrisse, kuid vabastati juba kaks p\u00e4eva hiljem: k\u00f5ik kolme v\u00f5\u00f5rast n\u00e4inud inimesed kinnitasid, et tegu olnud teiste meestega.49<\/p>\n

Nii olid miilitsal olemas vaid kolme mehe umbkaudsed kirjeldused, neid n\u00e4inute tunnistused ja meeste jalaj\u00e4ljed. P\u00f5hiliseks niidiotsaks peeti Soome p\u00e4ritolu varastatud paberosse, mida otsiti mitmest vallast, kuid edutult.50<\/p>\n

Hilisemal \u00fclekuulamisel kinnitas Viro, et oli p\u00e4rast hommikus\u00f6\u00f6ki \u00fcksi linna tagasi p\u00f6\u00f6rdunud ja n\u00e4inud Kuuske ja Turpi alles paar p\u00e4eva hiljem, 6. v\u00f5i 7. juunil, kui need olid Tartus tema juurde (Teppani korterisse) tulnud ja r\u00e4\u00e4kinud, et olid \u00fche teemajapidaja koos naisega maha lasknud ja sealt paberosse, teed ja raha r\u00f6\u00f6vinud. Tee ja paberossid m\u00fc\u00fcsid mehed Teppanile, kes oli seega kuriteost teadlik; Virole anti 500 marka.51 Kui see t\u00f5esti nii oli, sai Viro oma kaaslastelt korralikult p\u00fcgada.<\/p>\n

Kindel on see, et j\u00f5uguliikmed olid tapnud esimesed inimesed. Initsiatiiv Koosale minekuks oli tulnud Kuuselt, kes oli sealse kandiga rohkem tuttav. Erinevalt eelmisest kahest korrast j\u00e4id Viro ja tema kuriteokaaslaste isikud miilitsa jaoks saladusse, mis v\u00f5imaldas j\u00f5ugul p\u00fcsivamalt koonduda.<\/p>\n

Laaride tapmine<\/p>\n

Kuu aega hiljem, \u00f6\u00f6l vastu 1919. aasta 2. juulit tapeti Haaslava vallas Igevere k\u00fclas Tani talu maa peal asuvas popsimajas kolm inimest \u2013 pops Kusta Laar, tema naine Anna ja karjapoiss August Alt.<\/p>\n

Toimunud veret\u00f6\u00f6d m\u00e4rkasid j\u00e4rgmisel hommikul Laaride naabrid ja andsid sellest teada Kaitseliidule. Kohale ilmunud Kaitseliidu Tartumaa 8. jaoskonna \u00fclem lipnik Lindile avanes j\u00e4rgmine pilt: eeskojast elutuppa viiv uks oli raudkangiga lahti l\u00f6\u00f6dud, niisamuti tagakambri uks. Uste l\u00f5hkumise ajal olid Laarid ja karjapoiss jooksnud tagakambrisse, kus keegi nad \u00f5uest l\u00e4bi akna maha laskis.<\/p>\n

Tagatoa p\u00f5randal lamasid Kusta Laar ja tema naine Anna, voodi najal lebas poolp\u00fcstises asendis karjapoiss. Siingi oli toimunud p\u00f5hjalik l\u00e4biotsimine: elutoas oli puistatud voodikotte, nii et \u00f5led olid p\u00f5randal, kapiuksed olid avatud ja riided tuba m\u00f6\u00f6da laiali.<\/p>\n

Kuna Laaride juures elas ka metsapraaker Aleksander Ehrenbusch, kes oli kadunud, ja samas oli 1. juulil kella kuue ajal \u00f5htul kuuldud Vana-Kuuste metsast kahte p\u00fcssipauku, saatis lipnik Lint kaitseliitlased metsa l\u00e4bi otsima. Ehrenbusch leitigi umbes poole versta kauguselt tihnikust, 15 sammu kaugusel teest. Ta oli p\u00fcssiga ligidalt maha lastud, millest andsid tunnistust p\u00fcssirohu j\u00e4ljed tapetu n\u00e4os, paljaks r\u00f6\u00f6vitud ning sambla ja puulehtedega kaetud.<\/p>\n

Anna Laari taskust leiti raamat, mille vahel oli 83 marka. Taskuraamatu m\u00e4rkustest oli n\u00e4ha, et Laaridel pidi olema 1130 rubla, mis oli n\u00fc\u00fcd r\u00f6\u00f6vlite saagiks langenud. Ehrenbuschilt oli r\u00f6\u00f6vitud h\u00f5beuur kullast ketiga, kulds\u00f5rmus, taskunuga ja umbes 500 marka sularaha.<\/p>\n

Paar p\u00e4eva enne tapmist oli Laaride maja juures n\u00e4htud kaht p\u00fcssidega meest, kes olid 30. juuni \u00f5htul kella 11 ajal Laaride juures \u00f5htustanud. Kui see teade vastab t\u00f5ele, siis kas olid r\u00f6\u00f6vlid k\u00e4inud p\u00e4ev varem Laaride juures maad kuulamas?<\/p>\n

1. juuli \u00f5htul kell viis oli Ehrenbusch viibinud parajasti Tani talus, kui Anna Laar tuli \u00fctlema, et keegi mees soovivat temaga palgiostu asjus r\u00e4\u00e4kida. Naabertalu peret\u00fctar n\u00e4gi, kuidas Ehrenbusch seej\u00e4rel koos v\u00f5\u00f5ra mehega Vana-Kuuste metsa poole l\u00e4ks. M\u00f5ni aeg hiljem kuulnud ta metsast kahte p\u00fcssipauku.52 Kohalike kirjelduste j\u00e4rgi meenutas \u00fcks neist kahest mehest, kes tapmiste eel \u00fcmbruskonnas viibisid, v\u00e4limuselt Kristjan Virot:<\/p>\n

\n

Keskmist kasvu, u 27 a vana, \u00fcmmarguse n\u00e4oga, kaunis rammus, ilma vurrudeta, pruunid juuksed, r\u00e4\u00e4gib kohalikku murrakut, seljas hallist riidest frent\u0161 ja selle all roheline vana pintsak. Mustad p\u00fcksid, inglise moodi lodum\u00fcts (soge). M\u00fctsi ees t\u00e4rn, ankur ja kirves. Jalas pruunikad kitsa s\u00e4\u00e4rega saapad. Jaapani karabiiniga.53<\/p>\n<\/blockquote>\n

Arvatavasti oli r\u00f6\u00f6v korraldatud Viro eestvedamisel, sest Laaride popsikoht j\u00e4i Viro kodust vaid kilomeetri kaugusele. Kuuse \u00fclesanne oli Ehrenbusch metsa meelitada.<\/p>\n

Peale raha, kulla ja h\u00f5beda saadi saagiks sedav\u00f5rd palju linast ja villast riiet, et nii Viro kui Kuusk lasksid endale \u00fclikonna \u00f5mmelda. Kangast j\u00e4i \u00fclegi, selle m\u00fc\u00fcsid maha Karl Teppan ja Juula Plaks.54<\/p>\n

P\u00e4rnade tapmine<\/p>\n

22. juulil 1919. aastal kell seitse hommikul s\u00f5itis Tammistu valla Keresaare talu peremees Jakob P\u00e4rn oma poega Arturit s\u00f5jav\u00e4eteenistusse viima. Koju j\u00e4id naine Leena ja 19-aastane t\u00fctar Pauline. Kui Jakob sama p\u00e4eva \u00f5htul kella 11 ajal koos teenijaga koju tagasi j\u00f5udis, olid maja uksed seestpoolt lukus ning koputamise peale keegi ei avanud. Kuna k\u00f6\u00f6giaken oli lahti, ronis ta akna kaudu majja ja leidis toast oma naise ja t\u00fctre veel soojad surnukehad.<\/p>\n

Kohale kutsuti Tammistu valla vanemmilitsion\u00e4\u00e4r Georg Pruel, kes tunnistajate juuresolekul kuriteopaiga \u00fcle vaatas. Pauline surnukeha lebas esimeses toas laua all, paremas k\u00e4es heegeldatud pits ja heegeln\u00f5el. Perenaise Leena k\u00f5ris\u00f5lme ja kaela peal olid kriimustused, kaelas s\u00fcgav n\u00fcri esemega l\u00f6\u00f6dud haav. Laua peal seisis poolik purk mustikatega. Eluruumides olid k\u00f5ik kapid ja kastid lahti kistud, kraam p\u00f5randale laiali visatud, s\u00e4ngid l\u00e4bi otsitud.<\/p>\n

M\u00f5rtsukad olid kaasa viinud viis uut naiste\u00fclikonda, uue talvepalitu, 4\u20135 siidir\u00e4tikut, paari kollaseid naistekingi, uued meestep\u00fcksid ja pintsaku, voodi-, laua- jm pesu, 20 naela villa, 20 naela villast l\u00f5nga, nahast v\u00f6\u00f6 ja 7000 marka raha. See j\u00e4i kamba suurimaks noosiks.<\/p>\n

Arstlik l\u00e4bivaatus n\u00e4itas, et m\u00f5lemad naised olid p\u00fcssist maha lastud, kusjuures Leenat oli enne surma k\u00e4gistamisega piinatud.<\/p>\n

\u00dche tunnistaja s\u00f5nul n\u00e4gi ta samal hommikul kella 9\u201310 paiku kahte meesterahvast Kuke talu poolt m\u00f6\u00f6da sood Keresaare talu poole minemas. \u00dcks oli keskmist kasvu, p\u00fcss pahemal \u00f5lal, teine pikk ja ilma p\u00fcssita. Kahtlasi mehi oli n\u00e4htud veel mitmel pool mujal, sealhulgas Vara vaestemajas.<\/p>\n

P\u00e4rnade sugulane Alvine Hindrikson tunnistas hiljem, et m\u00f5ni p\u00e4ev enne P\u00e4rnade tapmist k\u00e4inud Peeter Kuusk tema Tartus Raatuse tn 48 asuvas s\u00f6\u00f6gimajas paberosse ostmas ja k\u00fcsinud, kas Artur on juba v\u00e4eteenistusse v\u00f5etud ja millal ta s\u00f5jav\u00e4kke s\u00f5idab. Et Artur oli Hindriksonile oma teenistusse minekust r\u00e4\u00e4kinud, vastas Hindrikson, et Artur juba teisip\u00e4eval, 22. juulil linnas peab olema.<\/p>\n

Hindrikson ei osanud seda kahtlaseks pidada, kuna Kuusk oli tema s\u00f6\u00f6gimajas k\u00e4ies korduvalt P\u00e4rnadega juttu ajanud ning pidas Kuuske P\u00e4rnade heaks tuttavaks. Alles p\u00e4rast seda kui Hindrikson luges Postimehest Kuuse p\u00f5genemise kohta Mokriku tapmispaigast (vt allpool), hakkas ta Kuuske kahtlustama.55<\/p>\n

M\u00f5rtsukaid v\u00f5eti talus vastu kui vanu tuttavaid. Eelmisel suvel, kui Kuusk Keresaare talu l\u00e4hedal t\u00f6\u00f6tas, oli Pauline olnud tema pruut. Sellep\u00e4rast \u2013 nagu hiljem selgus \u2013 palus Kuusk, et Viro ise Pauline maha laseks, samas kui ta ise v\u00f5ttis ette t\u00fcdruku ema Leena.56<\/p>\n

Kuigi Keresaare talu asus teistest eemal, l\u00e4him naaber oli poole versta kaugusel, n\u00e4gid ometigi paljud m\u00f5rtsukaid talu poole minemas ja sealtpoolt tulemas. Otsiti pikka kasvu mustas mantlis mehi ja kandidaate oli mitmeid. Viro ja Kuusk olid kohalikele korravalvuritele tundmatud. Lesk sai koguni kaks anon\u00fc\u00fcmkirja, millest \u00fches kahtlustati tema naabrit ja teises vallakasakat.57 T\u00f5eliste s\u00fc\u00fcdlaste poole hakkasid m\u00e4rgid n\u00e4itama alles augusti l\u00f5pul, mil Plaksi juures toimunud l\u00e4biotsimisel leiti Keresaarelt p\u00e4rit asju.58<\/p>\n

Kippasto ja Enkide tapmine<\/p>\n

7. augustil 1919. aastal kella seitsme ajal \u00f5htul l\u00e4ksid vennad M\u00e4rt ja Aleksander Laurits oma onu, luhavaht M\u00e4rt Kippasto majakese juurde, mis seisis Emaj\u00f5e kaldal, T\u00e4htvere vallas Kohu talu maa peal, et onu kalap\u00fc\u00fcgile kutsuda. Kippasto maja uks oli aga kinni.<\/p>\n

\u00dchel vendadest \u00f5nnestus avada aken, mis oli j\u00e4\u00e4nud seestpoolt riivi panemata. Tuppa vaadates n\u00e4gi ta p\u00f5randal p\u00f5huhunnikut, mille alt paistsid paljad jalad. Kui ta tuppa ronis, leidis ta p\u00f5hu alt tapetud Ann Enki ning teisest toast surnutena oma onu M\u00e4rt Kippasto ja Karl Enki.<\/p>\n

Toakraam oli laiali loobitud, kapid l\u00e4bi otsitud. Kadunud oli kodukootud pressimata ja pressitud halli riiet, kaks suurt suitsutatud seasinki ja kirjust riidest sumadan. Seinakell veel k\u00e4is ja arvestades, et seda iga 24 tunni jooksul \u00fcles t\u00f5mmati ja et Kippastol oli kombeks teha seda \u00f5htul, oli veret\u00f6\u00f6 arvatavasti toime pandud \u00f6\u00f6l vastu 7. augustit.<\/p>\n

M\u00e4rti oli tulistatud kaela, Anni p\u00e4he ja Karli mitmele poole, sealhulgas p\u00e4he. Surnukehadel olid k\u00e4ed n\u00f6\u00f6riga kinni seotud, Annil enne surma k\u00f5rv \u00e4ra l\u00f5igatud ning teda oli ka p\u00e4he pekstud ja muul moel piinatud.59<\/p>\n

\u00dclekuulamisel tunnistas Viro, et seekordse r\u00f6\u00f6vimise m\u00f5tte k\u00e4is v\u00e4lja Plaks ning lootus oli saada sealt 30 000 marka. Juba 5. augustil viis Plaks nad Kippasto maja juurde, kuid heinamaal oli inimesi. 6. augustil l\u00e4ksid Viro, Turp ja Kuusk uuesti juba videvikus Kippasto maja juurde \u2013 peremees oli parajasti metsa \u00e4\u00e4res koos \u00fche kaaslasega viina p\u00f5letamas.<\/p>\n

Kui juba valgenema hakkas, l\u00e4ksid mehed Kippasto juurde, valetasid end s\u00f5duriteks ja \u00e4hvardasid talle trahvi teha. Kippasto kutsus nad seepeale majja, v\u00f5ttes kaasa 5\u20136 toopi puskarit. Hakati jooma. M\u00f5ne aja p\u00e4rast asusid mehed Kippastolt raha n\u00f5udma, mispeale too nagaani haaras ja hakkas v\u00f5\u00f5raid tulistama. Viro jooksis toast v\u00e4lja revolvri j\u00e4rele, teised mehed avasid tule. Kuusk lasi maha Kippasto ja Karl Enki, Turp naise.60<\/p>\n

Et Kippasto neid tulistada proovis, v\u00f5is ehk \u00f5igegi olla, kuid meeste mahalaskmine r\u00fcseluse k\u00e4igus ei seleta kinniseotud k\u00e4si. Karli tulistati korduvalt. V\u00f5ib kahtlustada, et esimene lask ei olnudki m\u00f5eldud tapmiseks. Naisterahva piinamisega prooviti teada saada, kuhu suuremad rahad on peidetud, ning kui see tulemusi ei andnud, tulistati naisele p\u00e4he. J\u00f5ugu varasemat k\u00e4ekirja arvestades oli pererahvas igal juhul surmale m\u00e4\u00e4ratud. Kurjategijate saagiks langes v\u00e4idetavalt vaid 200 marka.61<\/p>\n

Kuna r\u00f6\u00f6vlid ei j\u00e4\u00e4nud saagiga rahule, r\u00fcndasid nad kohe uuesti: samal p\u00e4eval j\u00e4i preili Uskaja korterivarguse t\u00f5ttu ilma oma k\u00fcbarast.62<\/p>\n

Erinevalt Laaride ja P\u00e4rnade tapmisest mahtus teade Kippasto ja Enkide m\u00f5rva kohta ka ajalehte. Ajalehes Postimees kirjutati:<\/p>\n

\n

Metsavendade ajad tulevad tagasi, nad on juba k\u00e4tte j\u00f5udnud. Kuuendat aastat kestev verem\u00f6ll on h\u00e4\u00e4 kooli annud k\u00f5igile neile, kel ennem kalduvusi oli teisele pussiga pista ehk viiekopikulist vargust toimetada.63<\/p>\n<\/blockquote>\n

Mingeid juhtl\u00f5ngasid korrakaitsjatel endiselt ei olnud. Viro oli j\u00e4tkuvalt tagaotsitav \u00fcksnes kevadise maanteer\u00f6\u00f6vi ja hobusevarguse eest, Kuusk aga kui teenistusest \u00e4rakaranud s\u00f5dur. \u00dclej\u00e4\u00e4nud kamba liikmeid ei osanud miilits aga kuritegudes veel \u00fcldse kahtlustada.<\/p>\n

Viro napp p\u00e4\u00e4semine<\/p>\n

21. augustil 1919. aastal l\u00e4ks Tartu linna kriminaalmiilitsa vanemmilitsion\u00e4\u00e4r August Austa \u00fches ametikaaslaste Niikmani ja Korkoga Juula Plaksi korterisse aadressil Karlova tn 49, et otsida \u00fche varguse osalisi. Plaksi korter oli tuntud kui varastatud kraami peidu- ja varaste liikumispaik. Parajasti oli Plaksi juures k\u00fclas Viro 16-aastane vend Johannes, kes kirjeldas oma tunnistuses toimunut j\u00e4rgmiselt:<\/p>\n

\n

Mamma saatis 2 toopi piima Juuli Plaksile, et mina Plaksi aadressi \u00e4ra unustasin, siis l\u00e4ksin mina poodimehe Teppani juurde, kes mind Plaksi juurde juhatas. Teppanit tunnen mina talvest saadik. Kui kriminaalmilitsion\u00e4\u00e4rid Plaksi juure ilmusid, seda pani Plaks eemalt t\u00e4hele ja \u00fctles sellest minu vennale, kes vastas “Las nad kuradid tulla” ja ajas mind tuast v\u00e4lja \u00fcteldes, et siin tuleb laskmine. Mina tulin sealt \u00e4ra ja l\u00e4ksin Vladimiri uulitsasse nr. 17 Liine Torbi juure \u00f6\u00f6seks. Kuhu p\u00f5genes vend Kristjaan, seda mina ei tea. Kristjaaniga \u00fches Plaksi juures oli veel tema tuttav, keda Petsiks kutsutakse, kes sel ajal kui miilitsion\u00e4\u00e4rid tulid, linnas viibis.64<\/p>\n<\/blockquote>\n

Suur vend ei olnud v\u00e4idetavalt p\u00e4rast tubakakaupmees Kangro r\u00f6\u00f6vimist kodus k\u00e4inud, kuid linna kingsepaametit \u00f5ppima saadetud nooremal vennal olid k\u00f5igi Kristjani kambameeste asukohad enam-v\u00e4hem teada.<\/p>\n

Plaks seletas saabunud militsion\u00e4\u00e4ridele, et tema juures ei viibi \u00fchtegi v\u00f5\u00f5rast. Tuba l\u00e4bi vaadates silmas Austa sirmi taga seina sees aga v\u00e4ikest ust ja n\u00e4gi seda lahti tehes, et kastide peale tehtud voodis lamab \u00fcks mees. Mees \u00fctles, et on haige ja tuli Plaksi juurde end ravima.<\/p>\n

Kuna seinal rippusid s\u00f5duririided, m\u00f5istis Austa, et tegu on kas v\u00e4ejooksiku v\u00f5i vargaga, ning kontrollis r\u00f5ivaste taskuid, et neis revolvrit poleks. Relva polnud, kuid taskutes oli mitu kirja ja v\u00f5ltsitud dokument. Austa v\u00f5ttis need kaasa, et paberid suuremas toas l\u00e4bi vaadata, samal ajal kui teine militsion\u00e4\u00e4r k\u00e4skis v\u00f5\u00f5ral riietuda, et see asja selgitamiseks nendega kriminaalosakonda tuleks.<\/p>\n

Kui korravalvur kummardus padja alla vaatama, andis v\u00f5\u00f5ras talle hoobi vastu selga ja haaras teise padja alt revolvri. V\u00f5\u00f5ras, kes polnud keegi muu kui Kristjan Viro, tulistas, kuid ei tabanud, nii et militsion\u00e4\u00e4r p\u00e4\u00e4ses kahev\u00f5itlusest eluga. Korterist pagenud Austa jooksis Aida t\u00e4navale telefonivabriku direktori juurde, et telefoni teel abi kutsuda, kuid abiv\u00e4e saabumise ajaks oli Virol \u00f5nnestunud juba katuselt \u00f5unaaeda h\u00fcpata ja p\u00f5geneda. Seni s\u00fcndmustest k\u00f5rvale j\u00e4\u00e4nud Niikman ajas k\u00fcll kurjategijat taga ja lasi revolvri trumli tema suunas t\u00fchjaks, kuid ei suutnud Virot tabada.65<\/p>\n

21. augustil 1919. aastal Kristjan Viro kuuetaskust leitud kirjade hulgas oli ka kiri tema pruudilt, teenijat\u00fcdruk Juulielt, kellele Viro oli teinud ettepaneku linnas kokku saada.<\/p>\n

Sellest juhuslikust seigast oleks v\u00f5inud kergesti alata j\u00f5ugu paljastamine. Kriminaalmiilits ei osanud aga veel aimatagi, millise tegelase nad k\u00e4est olid lasknud \u2013 oli ju Viro toona tagaotsitav vaid r\u00f6\u00f6vi ja varguse, mitte m\u00f5rtsukat\u00f6\u00f6de eest. Samuti ei suudetud j\u00f5ugu olemasolu v\u00e4lja lugeda Kristjani venna tunnistusest.<\/p>\n

Isegi Plaks, kes kuni kohtumenetluse l\u00f5puni vassis ja k\u00f5ike eitas, pidi andma politseile vaid \u00fche tunnistuse, milles kinnitas, et tegu oli talle tundmatu isikuga, kes oli lihtsalt tulnud tema juurde suguhaigust ravima. Plaksil polnud k\u00fcll meditsiinilist haridust, kuid endise prostituudina oli ta suguhaigustega kokku puutunud ja v\u00f5is t\u00f5esti teada m\u00f5ningaid raviv\u00f5tteid, millega leiba teenida.<\/p>\n

Bandiitide elu j\u00e4tkus endises vaimus: peagi saadeti T\u00e4htvere vallas korda jahuvargus,66 mille k\u00e4igus k\u00fcll keegi elu ei kaotanud.<\/p>\n

21. augustil 1919. aastal Kristjan Viro kuuetaskust leitud kirjade hulgas oli ka kiri tema pruudilt, teenijat\u00fcdruk Juulielt, kellele Viro oli teinud ettepaneku linnas kokku saada.<\/p>\n

M\u00f5rv l\u00f5bumajas<\/p>\n

\u00d6\u00f6l vastu 3. septembrit 1919. aastal oli aadressil P\u00e4rna tn 2 asunud l\u00f5bumajja kogunenud arvukalt purjus s\u00f5dureid ja madruseid, kes hakkasid peagi l\u00f5hkuma ja t\u00fcli norima. Kaks eriti uljast s\u00f5durikuubedes meest \u00e4hvardasid perenaist, 42-aastast Anna Schenki67 l\u00fc\u00fca ja revolvrist tulistada.<\/p>\n

Schenk l\u00e4ks Puiestee t\u00e4naval asuvasse endise Krasnojarski polgu kasarmusse, kuhu n\u00fc\u00fcd oli paigutatud 2. diviisi tagavarapataljon, otsis \u00fcles oma elukaaslase, s\u00f5dur Villem Mokriku68 ja palus tal appi tulla. Mokrik v\u00f5ttis l\u00f5bumajja kaasa kolm s\u00f5durit, sealhulgas Silvester Frommi69. Mokrik ja Fromm olid p\u00f5lised linnamehed, kelle suguseltsid osalesid juba pikemat aega pordu\u00e4ris.<\/p>\n

Kuna m\u00e4ratsejad olid juba l\u00f5bumajast lahkunud, l\u00e4ks Mokrik koos kolme kaaslasega j\u00e4rgmisesse l\u00f5bumajja aadressil Uus tn 29, et m\u00e4ratsenud s\u00f5dureid tabada. L\u00f5bumajja astudes silmas Mokrik kahte s\u00f5durit ja \u00fctles kaaslastele, et arvatavasti nad just neid mehi otsivad. Seda kuuldes t\u00f5usid s\u00f5durid p\u00fcsti ja j\u00e4litajad n\u00e4gid, et m\u00f5lemal oli revolver k\u00e4es.<\/p>\n

Fromm tundis neist \u00e4ra \u00fche, v\u00e4ejooksik Peeter Kuuse, ja nagu hiljem selgus, oli Kuuse kaaslane Kristjan Viro. Mokrik ja Fromm v\u00f5tsid Kuuse ja Viro laua taga istet ning asusid nendega vestlema. Viie minuti p\u00e4rast haaras Fromm aga Kuusel \u00fche k\u00e4ega k\u00f5rist ja teisega paremast k\u00e4est, milles Kuusk revolvrit hoidis, ning Mokrik tegi sama Viroga. M\u00f5lemal kurjategijal \u00f5nnestus siiski lahti rabelda ning nad avasid tule: Kuusk laskis Mokriku suunas kolm pauku ja Viro kaks, misj\u00e4rel Mokrik surmavalt haavatuna maha langes.<\/p>\n

Kui tulistama hakati, jooksid Mokriku ja Frommi kaaslased l\u00f5bumajast v\u00e4lja ning Kuusk ja Viro p\u00f5genesid. L\u00f5bumaja saali j\u00e4i vaid purjus K\u00fcti-nimeline k\u00fclaline, kes saabuvaid korrakaitsjaid m\u00f5rtsukateks s\u00f5imas ja viidi seej\u00e4rel arestimajja kainenema. Villem Mokrik viidi Tartu linna haigemajja, kus ta peagi suri.70<\/p>\n

Ei paista, et korravalvurid oleksid astunud t\u00f5sisemaid samme m\u00f5rtsukate j\u00e4litamiseks. Ajalehes Postimees ilmus toimunu kohta 3. septembril k\u00fcll k\u00fcmnerealine uudis, kuid Viro isik ei olnud selleks ajaks veel teada. Ajaleht oskas teatada vaid Kuusest ja tema kaasosalisest, kellestki Metsikust.71 Ajalehe p\u00f5hit\u00e4helepanu k\u00f6itsid s\u00f5jauudised L\u00e4tist ja 2. septembril toimunud kommunistide72 Eestist Venemaale saatmine, mis andis omakorda algkapitali uueks l\u00f5bumajaseikluseks.<\/p>\n

J\u00e4lle l\u00f5bumajas. Kuusk j\u00e4\u00e4b vahele<\/p>\n

1919. aasta 5. oktoobril oli Tartus aadressil Uus tn 29 asunud l\u00f5bumaja rahvast t\u00e4is. P\u00f5hiosa klientidest olid suurt\u00fckilaeva Taara madrused, kes pidid minema j\u00e4rgmisel p\u00e4eval lahing\u00fclesannet t\u00e4itma.73 Ent l\u00f5butsejate seas oli ka kaks v\u00e4ejooksikut \u2013 Peipsi rannavalve veltveebel Johannes Poots74 ja meile juba tuttav Peeter Kuusk, kes kulutasid m\u00f5lemad v\u00e4givaldsel teel soetatud varandust. Poots \u00fctles hiljem \u00fclekuulamisel, et oli saanud suurema koguse raha ja revolvri 2. septembril Irboskas toimunud kommunistide mahalaskmisel.75<\/p>\n

\u00c4kitselt h\u00fc\u00fcdsid l\u00f5bunaised, et maja on s\u00f5durite poolt \u00fcmber piiratud, (seejuures olid s\u00f5durid alguses kogemata sisse piiranud naabermaja). Teate peale pani Poots ees jooksu, Kuusk talle j\u00e4rele. Mehed jooksid \u00fcle hoovi ja l\u00e4bi lahtise v\u00e4rava Kalda t\u00e4navale, sealt edasi j\u00f5e \u00e4\u00e4rde.<\/p>\n

Ent P\u00e4rnumaalt p\u00e4rit s\u00f5dur Mihkel Oidermann j\u00f5udis neile j\u00e4rele, kuigi p\u00f5genejad teda tulistasid. Oidermann sundis mehi k\u00e4si \u00fcles t\u00f5stma ja seletas, et tegu on vaid \u00f6\u00f6lubasid kontrolliva patrulliga. Poots ja Kuusk ei andnud alla ja sihtisid s\u00f5durit, kuni teised rahvav\u00e4elased neile j\u00e4rele j\u00f5udsid ja p\u00f5genikud \u00fcmber piirasid. S\u00f5durid murdsid m\u00f5lemad mehed j\u00f5uga maha ja viisid vahistatult pataljoni peavahti.76<\/p>\n

2. diviisi tagavarapataljoni peavahist toimetati Kuusk edasi maakonna vangimajja Jaani t\u00e4naval. Sellega oli Peeter Kuusk kinni v\u00f5etud ja eluga ta enam vanglast v\u00e4lja ei p\u00e4\u00e4senud.77<\/p>\n

Kamba kinniv\u00f5tmine, kohus ja karistused<\/p>\n

Kuuse vangistamise j\u00e4rel asus miilits l\u00f5puks tegutsema. 7. oktoobril anti korraldus k\u00f5igi Kuuse kaasosaliste vahistamiseks.<\/p>\n

8. oktoobril v\u00f5eti kinni Aleksander Turp ja 13. oktoobril Turbi s\u00f5ber ja kaasosaline Johannes Rander78 \u2013 j\u00f5ugu teenistuses olnud 18-aastane voorimees, kes osales nii augustis toimunud T\u00e4htvere jahuvarguses kui 23. septembril Oa t\u00e4naval asunud poe “l\u00e4biotsimisel”, et sealt viina leida (viina k\u00fcll ei leitud ja muud ei varastatud).79<\/p>\n

14. oktoobril j\u00f5udis j\u00e4rg Juula Plaksini, kes oli s\u00fcgisel linnast eemal, et mitte p\u00e4lvida korravalvurite t\u00e4helepanu.80 Oktoobris (teadmata p\u00e4eval) v\u00f5eti kinni Karl Teppan ning ilmselt viimasena, 17. oktoobril, langes politseiametnike k\u00e4tte Kristjan Viro.81<\/p>\n

Kuidas j\u00f5ugu peamees l\u00f5puks kinni nabiti? Nagu kaks kuud varem, sekkus selgi korral asjade k\u00e4iku militsion\u00e4\u00e4r August Austa. Nimelt oli Tartu kriminaalpolitsei saanud kaebuse lihunik Baueri peale, kelle juurde Austa saadeti asja uurima. Kui ta lihuniku Pihkva tn 54 (praegu V\u00f5ru t\u00e4nav) asunud korterisse astus, m\u00e4rkas ta, et keegi lipsas kiiruga tagatuppa.<\/p>\n

Asi tundus kahtlane, kuid kogenud militsion\u00e4\u00e4rina (Austa oli t\u00f6\u00f6tanud politseis 15 aastat) otsustas ta l\u00e4heneda asjale kavalusega. Ta teatas lihunikule, et kaebus pole midagi t\u00f5sist ja protokolli saaks sealsamas \u00e4ra vormistada. Ainus mure: vaja on manukat! “Kas lihunikuh\u00e4rral pole ehk m\u00f5nd tunnistajat k\u00e4ep\u00e4rast? Ma nagu n\u00e4gin, et keegi l\u00e4ks tagatuppa,” m\u00e4rkis Austa justkui muuseas ja k\u00fcsis, kas too isik ei v\u00f5iks tunnistajaks tulla.<\/p>\n

Lihuniku s\u00f5nul oli tegemist Tartumaa m\u00f5isavalitsejaga, kes tuli lihakraami soetama, ja Austa vastas, et sedav\u00f5rd v\u00e4\u00e4rikas isik sobib manukaks suurep\u00e4raselt. Viro, kes oli sonim\u00fctsi s\u00fcgavalt p\u00e4he t\u00f5mmanud, kutsutigi tagatoast v\u00e4lja. Nii kui Austa “m\u00f5isah\u00e4rrat” silmas, tundis ta \u00e4ra oma “vana s\u00f5bra” ja rabas Viro haardesse. J\u00e4rgnenud r\u00fcseluses j\u00e4i kriminaalpolitseinik peale \u2013 Austa suutis Viro kinni siduda, olgugi et tollel oli laetud revolver.82<\/p>\n

Algasid \u00fclekuulamised, mille k\u00e4igus hakkas Kristjan Viro andma juba 18. oktoobril puhts\u00fcdamlikke \u00fclestunnistusi. Kuigi osa tema v\u00e4iteid ei n\u00e4i olevat teiste tunnistuste valguses t\u00f5esed, klappis Viro jutt \u00fcldjoontes kampa mittekuulunud tunnistajate \u00fctlustega. Seet\u00f5ttu on s\u00fcndmuste rekonstrueerimisel kasutatud enim just Viro \u00fctlusi.<\/p>\n

Kuuse jutt seevastu l\u00e4ks k\u00f5igi \u00fclej\u00e4\u00e4nud tunnistustega tihti vastuollu. Oma kaasosaliste varjamiseks tavatses Kuusk r\u00e4\u00e4kida, kuidas ta elas Viljandis sugulaste juures, s\u00f6\u00f6gimajades, heinak\u00fc\u00fcnides ja muudes taolistes kohtades, kannatades pidevalt n\u00e4lga ja k\u00fclma.83 V\u00f5imalik, et Kuusk oli sellistki elu kogenud, kuid suurema osa ajast elas ta siiski Tartus, n\u00e4iteks Plaksi juures.<\/p>\n

M\u00e4rtin suhtus oma s\u00fc\u00fc \u00fclestunnistamisse algusest peale eitavalt ja saatis uurijatele kirju, milles n\u00f5udis enda kiiret vabastamist ja temalt \u00e4ra v\u00f5etud raha tagastamist. M\u00e4rtini s\u00f5nul l\u00e4ks ta laadale hobust ostma omaenda s\u00e4\u00e4stude eest ning sama kinnitasid tema l\u00e4hedased.84<\/p>\n

Samuti eitas oma s\u00fc\u00fcd t\u00e4ielikult Juula Plaks, kes v\u00e4itis, et Viro andis ta \u00fcles \u00fcksnes viha p\u00e4rast. Nii nagu M\u00e4rtin, r\u00f5hus ka Plaks asjaolule, et on pere ainuke toitja:<\/p>\n

Palun s\u00fcdamest alandlikuld teie omav\u00e4rilist k\u00f5rkust mind kohtun vabast m\u00f5ista sest et minul vana kaheksak\u00fcmne astane ema ja kaks ala ealist last \u00fchetestk\u00fcmend astad vana peavad t\u00f5este n\u00e4la surma surema kui mina kavemast aiast kinni pean j\u00e4ma, sis palun mitte minu palved t\u00e4hele panemata j\u00e4ta.85<\/p>\n

Karistused raskemate kuritegude eest m\u00f5istis S\u00f5jav\u00e4e Ringkonnakohus j\u00f5uguliikmetele 12. ja 13. aprillil 1920. aastal:<\/p>\n