![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/07\/3675682h1171t24.jpg\"\/)
Thomas Piketty Autor\/allikas: Dmitri Kotjuh<\/p>\nAlustuseks, ma olen s\u00fcndinud sinuga samal aastal, kuigi juuksev\u00e4rvi j\u00e4rgi seda ei \u00fctleks. Ka mina \u00f5ppisin rahandust, Tartu \u00dclikoolis. Olen tuttavate Eesti majandusinimestega arutanud \u00fcht teemat, mida sullegi pakuksin. Sulle on see kindlasti lihtne, aga saame alustuseks sellega \u00fchele poole. Sa oled sellele k\u00fcsimusele ilmselt aastate jooksul sadu kordi vastanud. Miks on ebav\u00f5rdsus \u00fcldse probleem, mitte lihtsalt vaesus? Mis oleks sinu tugevaim vastus? Miks me peaks muret tundma ebav\u00f5rdsuse, mitte vaesuse p\u00e4rast?<\/p>\n
Esiteks, ma ei tea, miks sa tahad neid vastandada. See kipub olema parempoolsete v\u00f5te. Nagu ma “V\u00f5rdsuse l\u00fchiajaloos” r\u00e4\u00e4gin, on ajalugu meile n\u00e4idanud, et pikemas perspektiivis liigume nii suurema v\u00f5rdsuse, suurema heaolu kui ka vaesuse v\u00e4henemise poole. Ajaloolises plaanis k\u00f5ik laabub. See k\u00e4ib k\u00f5igi riikide kohta. Kakssada-kolmsada aastat tagasi oli Eestis p\u00e4risorjus ja suur osa maast ja inimestest kuulus baltisaksa aadlikele. Ebav\u00f5rdsus oli tohutu ja vaesus lokkas, enamiku inimeste elatustase oli v\u00e4ga madal.<\/p>\n
K\u00f5rvutame seda t\u00e4nap\u00e4eva Eestiga, kus k\u00f5ik pole muidugi t\u00e4iuslik, aga \u00fcldiselt ei anna heaolu ja v\u00f5rdsust tolle ajaga v\u00f5rreldagi. Need kaks asja laabusid: v\u00f5rdsus ja heaolu kasvasid. M\u00f5te, et vaesust saab v\u00e4hendada, s\u00e4ilitades vana ebav\u00f5rdsuse baltisakslaste ja p\u00e4risorjade vahel, on ajaloolises valguses v\u00e4ga kummaline. M\u00f5tlen \u00e4\u00e4rmuslikku ebav\u00f5rdsust, nagu p\u00e4risorjuses v\u00f5i kolonialismis v\u00f5i saja aasta tagustes kapitalistlikes riikides, n\u00e4iteks 1910. aasta Prantsusmaal.<\/p>\n
Pariisi-sugustes linnades kuulus 70\u201380 protsenti omandist \u00fchele protsendile elanikkonnast. P\u00e4risorjust k\u00fcll ei olnud, aga varaline ebav\u00f5rdsus oli \u00e4\u00e4rmiselt suur. Kuni Esimese maailmas\u00f5jani oli Pariisi kataster organiseeritud nii, et \u00fchte korterit ei saanud eraldi omada, ainult tervet maja. See oli j\u00f5ukohane v\u00e4hestele. Ka poliitiline v\u00f5im ja v\u00f5im teiste \u00fcle olid v\u00e4ga ebav\u00f5rdselt jaotunud. Omanikel oli tollal palju \u00f5igusi. \u00dc\u00fcrnikke v\u00f5is igal ajal v\u00e4lja t\u00f5sta, t\u00f6\u00f6lisi v\u00f5is kohelda oma suva j\u00e4rgi.<\/p>\n
Thomas Piketty Autor\/allikas: Dmitri Kotjuh<\/p>\n
Meie arusaamine omandist on aja jooksul tohutult muutunud. Selle t\u00f5i kaasa 20. sajandi sotsiaaldemokraatlik revolutsioon \u2013 mitte ainult heaoluriigi s\u00fcnd, vaid ka \u00f5iguss\u00fcsteemi muutused, mis tasakaalustasid v\u00f5imu jagunemist \u00fchiskonnas. Iga\u00fchel on \u00f5igus omandile, meil on \u00fcldse rohkem \u00f5igusi, aga me ei v\u00f5i teha, mis p\u00e4he tuleb. Ajalugu liigub selles suunas. Seep\u00e4rast ei tohiks ebav\u00f5rdsuse ja vaesuse v\u00e4hendamist vastandada. Ajalooliselt k\u00e4isid need k\u00e4sik\u00e4es.<\/p>\n
V\u00f5taksin selle kokku nii: majandus- ja sotsiaalajaloolasena on minu t\u00f6\u00f6 kokku panna andmestikke sissetulekute ja muu ebav\u00f5rdsuse kohta. Minu jaoks on need k\u00f5ik empiirilised ja ajaloolised k\u00fcsimused. Veel kord, k\u00f5ige peamise v\u00f5tab kokku raamatu pealkiri \u2013 “V\u00f5rdsuse l\u00fchiajalugu”. Pikas perspektiivis liigume \u00fchtaegu suurema v\u00f5rdsuse ja heaolu poole, aga see ei k\u00e4inud kergelt, vaid suurte \u00fchiskondlike pingutuste ja poliitilise mobiliseerumise kaudu.<\/p>\n
Paljud \u00fchiskonna \u00fclemises otsas \u00fcritasid teha n\u00e4gu, et ebav\u00f5rdsust pole vaja v\u00e4hendada, et nemad v\u00f5ivad s\u00e4ilitada oma v\u00f5imu ja teistel tarvitseb vaid oodata, kuni j\u00f5ukus alla niriseb ja vaesed saavad rikaste j\u00f5ukusest kasu. See on juba sajandeid eliidi peamine jutupunkt, aga ajaloos pole niimoodi l\u00e4inud.<\/p>\n
Olen muidugi n\u00f5us, et need kaks asja on seotud ja k\u00e4ivad koos, aga sa l\u00e4ksid minu k\u00fcsimusest v\u00e4ga elegantselt m\u00f6\u00f6da. Sinu raamatu pealkiri ei ole “Vaesuse v\u00e4henemise l\u00fchiajalugu”, vaid “V\u00f5rdsuse l\u00fchiajalugu”. Sa sead v\u00f5rdsuse esiplaanile, r\u00f5hutad selle t\u00e4htsust.<\/p>\n
Sa unustad, et v\u00f5rdsus t\u00e4hendab ka poliitilist ja \u00f5iguslikku v\u00f5rdsust. Kui me r\u00e4\u00e4gime ainult vaesuse v\u00e4henemisest, siis mida see t\u00e4hendab n\u00e4iteks Eesti p\u00e4risorjuse kontekstis? Kui p\u00e4risorjad saavad korralikku toitu ja pole enam puruvaesed, siis on nad \u00f5nnelikud. T\u00e4nap\u00e4eva vaestega on sama lugu \u2013 piisav toit teeb \u00f5nnelikuks. V\u00f5rdsus on n\u00f5udlikum. K\u00fcsimus on ka poliitilises v\u00f5rdsuses, v\u00f5rdses osaluses. See ei t\u00e4henda ainult valimisi, vaid ka majandusdemokraatias osalemist, t\u00f6\u00f6\u00f5iguse kaudu ligip\u00e4\u00e4su firmade otsustusprotsessidele.<\/p>\n
See on sotsiaalse ja poliitilise v\u00f5rdsuse agenda, mis on kestnud juba sajandeid. Ma ei taha oma raamatus \u00f6elda, et liikumine v\u00f5rdsuse poole algas eelajaloolisel ajal. Keskendun viimasele kahele sajandile, alates 18. sajandi l\u00f5pust ja aadliprivileegide kaotamisest Prantsuse revolutsiooni k\u00e4igus ning Ameerika revolutsioonist, mis tegi l\u00f5pu Inglise kuninga v\u00f5imule P\u00f5hja-Ameerikas. Neist sai alguse liikumine vabanemise ja v\u00f5rdsuse poole, mis j\u00e4tkus 19. sajandil, kui s\u00fcndis t\u00f6\u00f6lisliikumine ja orjandus keelustati, kehtestati meeste \u00fcldine valimis\u00f5igus, ning 20. sajandil t\u00f5esti \u00fcldine valimis\u00f5igus, alguse said sotsiaalkindlustus ja dekoloniseerimine ning asusime liikuma soolise ja rassilise v\u00f5rdsuse poole, mis pole t\u00e4ielikult saavutatud.<\/p>\n
Pikaajaline liikumine v\u00f5rdsuse suunas j\u00e4tkub ka t\u00e4nap\u00e4eval. Ebav\u00f5rdsust on endiselt mitut liiki: sooline, rassiline, aga ka lihtsalt poliitiline. Julia r\u00e4\u00e4kis eile Tallinna \u00dclikoolis poliitrahandusest ja eriti ebav\u00f5rdsest ligip\u00e4\u00e4sust m\u00f5juv\u00f5imule meedia kaudu. Meie t\u00e4nap\u00e4evases arusaamas demokraatiast peame Euroopa riike demokraatlikeks, hoolimata sellest, et m\u00f5ned suunavad meediasse ja valimistesse miljoneid, paljud aga vaid paar eurot v\u00f5i mitte midagi. V\u00e4ga v\u00f5imalik, et 50 aasta p\u00e4rast peetakse meie t\u00e4nast arusaama demokraatiast eelajalooks. See meenutab mitmel moel pigem plutokraatiat kui t\u00f5elist ja t\u00f5husat demokraatiat.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/07\/3675679h62cat24.jpg\"\/)
Thomas Piketty Autor\/allikas: Dmitri Kotjuh<\/p>\n
Sama k\u00e4ib ka otsustus\u00f5iguse kohta firmades. Arusaam, et kui \u00fcks inimene on 30- v\u00f5i 40-aastaselt rikkaks saanud \u2013 v\u00f5ib-olla t\u00e4nu headele ideedele v\u00f5i suurele vedamisele, p\u00f5hjusi v\u00f5ib olla palju, ilmselt l\u00e4heb vaja natuke m\u00f5lemat \u2013, siis sellele inimesele peab j\u00e4\u00e4ma 100 protsendiline otsustus\u00f5igusest tohutus firmas, kus t\u00f6\u00f6tab tuhandeid v\u00f5i sadu tuhandeid inimesi, ja tema otsustab ainuisikuliselt ka 60-, 70-, 80- ja 90-aastaselt, arvestades \u00fcha pikeneva elueaga, t\u00e4hendab majandusliku v\u00f5imu koondumist v\u00e4ga v\u00e4hestesse k\u00e4tesse. Minu jaoks teeb see majanduss\u00fcsteemi monarhistlikuks. See on t\u00e4ielikus vastuolus meie p\u00fc\u00fcdlustega.<\/p>\n
Me elame v\u00e4ga haritud \u00fchiskonnas. \u00dcha enamatel on bakalaureuse-, magistri- v\u00f5i doktorikraad. Paljudes Euroopa riikides l\u00e4heb suurem osa noortest k\u00f5rgharidusse, mis oli varem \u00fchiskonna j\u00f5ukama \u00fche protsendi privileeg. Minu kodumaal sai 1960. aastatel k\u00f5rghariduse v\u00e4hem kui kaks protsenti noortest, t\u00e4nap\u00e4eval aga 60 protsenti. Me ei l\u00e4he enam tagasi kahe protsendi juurde.<\/p>\n
Aga ka meie v\u00e4ga haritud \u00fchiskonnas v\u00f5ib otsustus\u00f5igus koonduda paari miljard\u00e4ri k\u00e4tte \u2013 n\u00fc\u00fcd oleme j\u00f5udnud juba tuhatkordsete miljard\u00e4rideni. Nende inimeste ainus eesm\u00e4rk on koguda \u00fcha enam rikkust, m\u00f5tlemata sugugi \u00fchiskonnale v\u00f5i keskkonnale. Nende uus idee p\u00e4\u00e4sta maailm k\u00f5ikjale kerkivate andmekeskustega pole isegi naljakas, vaid lausa naeruv\u00e4\u00e4rne. Ilmselgelt suurendab see k\u00f5vasti meie materiaalset jalaj\u00e4lge ja teeb kliima neli-viis kraadi soojemaks. See s\u00fcsteem tugineb poliitilise ja majandusliku v\u00f5imu koondumisele, demokraatiaga on sel v\u00e4he tegemist.<\/p>\n
V\u00f5rdsus on seotud demokraatia ja v\u00f5imuga, mis h\u00f5lmab ka vaesuse v\u00e4hendamist. Raamatu pealkiri on p\u00f5hjusega “V\u00f5rdsuse l\u00fchiajalugu”: k\u00fcsimus on poliitilises v\u00f5rdsuses, palju laiemas agendas kui materiaalne vaesus.<\/p>\n
See viib t\u00e4iuslikult minu j\u00e4rgmise k\u00fcsimuseni. L\u00e4hen tagasi oma isiklike m\u00e4lestuste juurde 1989. aastast, kui asusin \u00fclikoolis rahandust \u00f5ppima. Tollal \u00f5petati peamiselt poliit\u00f6konoomiat, mis p\u00f5hineb muidugi Marxil. Seda \u00f5petati niisuguses raamistikus. 1991. aastal N\u00f5ukogude Liit lagunes ja k\u00f5ik muutus. Eriala nimeks sai poliit\u00f6konoomia asemel makro\u00f6konoomika. Tollal ei p\u00f6\u00f6ranud ma sellele suuremat t\u00e4helepanu, aga hiljem olen sellele palju m\u00f5elnud.<\/p>\n
Sa viisid meid selle teema juurde, kui \u00fctlesid, et keskendud majanduse poliitilistele aspektidele, et majandus on loomult poliitiline. 20. sajandi l\u00f5pu majandusdiskursuses langes see l\u00e4henemine tahaplaanile. Paljud majandusteadlased \u00fctlesid, et nemad ei tegele poliitikaga, vaid majandusega, mis seisab poliitikast eraldi. Sina arvad hoopis teisiti, kas pole?<\/p>\n
V\u00f5ib-olla. Majandusteadlase amet on kummaline. Ma ei seosta end niiv\u00f5rd sellega. N\u00e4en end pigem sotsiaalteadlase kui majandusteadlasena. Sotsiaalteaduste valdkondadest on mulle k\u00f5ige s\u00fcdamel\u00e4hedasem ajalugu, mitte majandus. Minu t\u00f6\u00f6 j\u00e4\u00e4b majandusajaloo ja ajaloolise poliitmajanduse vahele.<\/p>\n
Ma ei oska t\u00e4psemalt \u00f6elda, aga \u00fchte ma tean: \u00fchtki t\u00f5sist majandusprobleemi ei saa \u00f5igesti uurida ilma ajaloolise perspektiivita. Paljud majandusteadlased tahavad lahendada t\u00e4nap\u00e4eva probleeme nagu ebav\u00f5rdsus v\u00f5i riigiv\u00f5lg meie eelnevaid kogemusi arvestamata. P\u00e4rast Teist maailmas\u00f5da oli riigiv\u00f5lg tohutu, isegi suurem kui praegu. N\u00e4iteks Saksamaal v\u00f5i Prantsusmaal oli riigiv\u00f5lg aastatel 1945\u20131950 200\u2013300 protsenti SKP-st \u2013 rohkem kui Kreeka majanduskriisis ja palju suuremas majanduses.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/07\/3675688h5ef5t24.jpg\"\/)
Thomas Piketty Autor\/allikas: Dmitri Kotjuh<\/p>\n
Ajaloolises m\u00f5ttes on hea uudis, et probleem lahendati paari aastaga. T\u00e4nap\u00e4eva Euroopa on Saksamaa juhtumi t\u00e4iesti unustanud. Lahenduseks oli erakorraline varamaks j\u00f5ukamatele, saksa keeles Lastenausgleich, mis kehtestati 1952. aastal ja maksustas kuni 50 protsendi ulatuses suurimate aktsiaomanike portfelle. Neil \u00f5nnestus riik igasuguse inflatsioonita \u00fcles ehitada ja vabaneda riigiv\u00f5last. Jaapan ja paljud teised riigid tegid midagi sarnast.<\/p>\n
Ajalooline perspektiiv on minu jaoks keskse t\u00e4htsusega. Paljud viimase 10\u201320 aasta majandusteadlased seda ei arvesta. Nad ei n\u00e4e ajaloolisi eksperimente ebav\u00f5rdsuse v\u00e4hendamisega ja j\u00f5ukuse \u00fchtlasema jaotusega, et soodustada majanduse arengut.<\/p>\n
Tuleme tagasi su k\u00fcsimuse juurde. Sul on \u00f5igus. 1991. aastal olime m\u00f5lemad 20-aastased. Mina sain t\u00e4iskasvanuks 1989. aastal, kui langes Berliini m\u00fc\u00fcr. Olin Ida-Euroopa kommunistlike re\u017eiimide suur vastane ja muidugi olen endiselt. 1990. aastatel olime k\u00f5ik nii v\u00e4ga kommunistliku re\u017eiimi vastu, et l\u00e4ksime usuga vabaturumajandusse liiga kaugele. Kui ma n\u00fc\u00fcd loen, mida kirjutasin 1990. aastate keskel 25-aastaselt, siis n\u00e4en, et tollal uskusid paljud, et turgude vabanemine ja kapitalivood lahendavad otsekohe k\u00f5ik maailma probleemid. Ma ise olen hea n\u00e4ide nii-\u00f6elda turuillusioonist, mis vallutas maailma 1990. aastatel ja 2000. aastate alguses. Hiljem olen erinevatel p\u00f5hjustel meelt muutnud.<\/p>\n
Mind m\u00f5jutas tugevasti mu ajalooline uurimist\u00f6\u00f6. Prantsusmaa ja USA ebav\u00f5rdsuse arengut uurides avastasin varakult, et alles sotsiaal- ja heaoluriigi ning progressiivse maksus\u00fcsteemi s\u00fcnniga p\u00e4rast maailmas\u00f5dade ja suure depressiooni vapustusi hakkas majanduss\u00fcsteem liikuma suurema v\u00f5rdsuse ja heaolu poole. Prantsusmaal oli vara ja majanduslik v\u00f5im koondunud v\u00e4ga v\u00e4heste k\u00e4tte. Kas see tuli heaolule ja majanduskasvule kasuks? Mitte eriti. Majandus kasvas palju kiiremini p\u00e4rast Teist maailmas\u00f5da, kui sissetulekud ja j\u00f5ukus jaotusid palju v\u00f5rdsemalt.<\/p>\n
Ajalooline uurimist\u00f6\u00f6 pani mind m\u00f5tlema. 1914. aasta Prantsusmaal keeldus vabariiklik liberaalne eliit tulumaksu kehtestamast. Tollal keerles arutelu selle \u00fcmber, et Prantsusmaa pole ebav\u00f5rdne nagu aristokraatlik Suurbritannia, mis vajab progressiivset tulumaksu. Ma k\u00fcll armastan meie suurt Prantsuse revolutsiooni, aga tollal v\u00e4ideti, et revolutsioon juba kehtestas riigis v\u00f5rdsuse, aristokraatiat ei ole enam ja me ei vaja progressiivseid makse. Milleks meile need?<\/p>\n
Aga kui ma hakkasin andmeid uurima, siis 1913. aasta Pariisis jaotus vara samamoodi nagu Londonis. Loomulikult eelistan ma monarhiale vabariiki, aga konkreetsemate instrumentideta, nagu progressiivsed maksud ja varade \u00fcmberjaotamine, ei lahenda see probleeme. Peavoolu majandusteoreetikud olid tollal tulumaksu vastu, \u00e4hvardasid, et k\u00f5ik variseb kokku ja taevas kukub meile kaela. Tegelikult ei l\u00e4inud nii halvasti.<\/p>\n
Ajalooline uurimist\u00f6\u00f6 vaktsineeris mind vabaturu illusiooni vastu. Kui j\u00e4tame k\u00f5rvale mu kogemused 2008. aasta majanduskriisiga ja v\u00f5ib-olla 2020. aasta COVID-i kriisiga, siis maailm on hakanud m\u00f5istma, et vabaturumajanduse illusioon, mis esitleb turukonkurentsi k\u00f5igi probleemide lahendusena, ei ole enam nii veenev. Ilma riikidepoolse sekkumiseta oleks kogu pangandussektor 2008. aastal kokku varisenud. Riiklikud toetused p\u00e4\u00e4stsid nende inimeste \u00e4rid ja kasumi, aga samas ei taha nad parematel aegadel varamaksu maksta. Avalik arvamus on hakanud muutuma.<\/p>\n
Mis veel t\u00e4htsam, globaalse soojenemise v\u00e4ljakutse ja arengud l\u00f5unapoolsetes riikides n\u00e4itavad meile, et l\u00f5unapoolsed riigid tahavad j\u00f5uda meiega v\u00f5rreldavale heaolu tasemele, aga kui nad teevad seda t\u00e4nap\u00e4eva USA majandusmudeli j\u00e4rgi, siis lendab planeet vastu taevast. Meil on t\u00f5sine probleem. Minu arvates saavad k\u00f5ik aru, et Elon Muski vabaturukapitalism maailma j\u00e4tkusuutlikkuse probleemi ei lahenda.<\/p>\n
Mitte k\u00f5ik.<\/p>\n
Globaalse soojenemise osas ei usu seda k\u00fcll keegi.<\/p>\n
Sul on vabaturumajanduse illusiooni osas \u00f5igus, aga ma tahaksin tulla korraks tagasi Marxi ja poliitmajanduse juurde. Poliitmajandus polnud Marxi v\u00e4ljam\u00f5eldis. Ka Adam Smith ja Ricardo r\u00e4\u00e4kisid poliit\u00f6konoomiast. Ma tahtsin \u00f6elda, et t\u00e4nap\u00e4eva majandusteaduse valdkond sai alguse seisukohast, et majandus on loomult poliitiline. M\u00f5nda aega oli moes sellest mitte r\u00e4\u00e4kida, n\u00fc\u00fcd need kaks j\u00e4lle l\u00e4henevad.<\/p>\n
Tuleme n\u00fc\u00fcd su 2013. aasta raamatu, su esimese menuki juurde, “Kapital 21. sajandil”. Sa mainisid, et v\u00f5ib-olla kokkusattumusena ilmus su teos teatud Zeitgeist’i tipphetkel, kui ebav\u00f5rdsusest sai suur teema. 2011. aastal s\u00fcndis p\u00e4rast majanduskriisi protestiliikumine “H\u00f5ivake Wall Street”. Sinu raamat tabas m\u00e4rki.<\/p>\n
Sa juba \u00fctlesid, et sinu l\u00e4henemine on ajalooline. Kuigi sa distantseerisid end majandusteadlase ametist, kirjeldas teos neid mehhanisme majanduslike terminitega. Neist kuulsaim, “r on suurem kui g”, j\u00f5udis isegi T-s\u00e4rkidele. Sa esitasid majandusteooria kaudu argumendi, et kapitalismi ebav\u00f5rdsus pole kahetsusv\u00e4\u00e4rne k\u00f5rvalprodukt ega ajutine puudus, vaid kapitalistliku mehhanismi lahutamatu osa.<\/p>\n
Kui vaadata n\u00fc\u00fcd raamatu kaant, siis mulle tegi nalja, et see ilmus sarjas “Bibliotheca Controversarium”. Su teos tekitas lahkarvamusi, paljud su v\u00e4ited kohtasid tugevat vastukaja, n\u00e4iteks jutt maksudest ja riiklikust reaktsioonist ebav\u00f5rdsusele. Samuti t\u00f5id sa v\u00e4lja v\u00e4\u00e4ra eelduse, millele paljud majandusteoreetikud tollal toetusid: et ebav\u00f5rdsus on majanduskasvu ajutine k\u00f5rvalprodukt, mis kaob teatud piirini j\u00f5udes. Sina t\u00f5estasid ajalooliste andmetega, et mingit loomulikku ebav\u00f5rdsuse piiri pole olemas, et see aina kasvab ja selle p\u00e4rssimiseks tuleb teha poliitilisi samme. On see aus kirjeldus?<\/p>\n
Ma arvan, et m\u00f5ned juba teadsid seda. Ka 20. sajandi alguse poole oli intellektuaale ja poliitilisi j\u00f5ude, ameti\u00fchinguid, kes m\u00f5istsid riiklike regulatsioonide vajalikkust, takistamaks j\u00f5ukuse koondumist v\u00e4heste k\u00e4tte. Aga see oli pisut ununenud, see k\u00e4is illusiooni juurde. P\u00e4rast kommunismi hukku vajasid inimesed uut narratiivi, et turuj\u00f5ud lahendavad k\u00f5ik mured. Unustasime, et asi pole nii lihtne.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/07\/3675685h287at24.jpg\"\/)
Thomas Piketty Autor\/allikas: Dmitri Kotjuh<\/p>\n
“Kapital 21. sajandil” t\u00f5i ka midagi uut. T\u00e4nu uuele digiteerimise tehnoloogiale sain koguda ajaloolisi andmeid paljudest riikidest seni j\u00e4rele proovimata moel, mis lugejat ei h\u00e4irinud. V\u00f5isin panna andmed internetti lisadesse ja keskenduda raamatus 20. sajandi sissetulekute ebav\u00f5rdsuse loole. See pole muidugi p\u00e4ris romaan, aga see on lihtsasti loetav lugu.<\/p>\n
Pikk lugu.<\/p>\n
Aga lihtsasti loetav. Eelteadmisi pole vaja, k\u00f5ik allikate tehnilised andmed on internetis olemas. Varem selles valdkonnas nii polnud. Toetun pikale teadust\u00f6\u00f6 traditsioonile.<\/p>\n
Ise\u00e4ranis on mind m\u00f5jutanud annaalide koolkond ja pikk rida sotsiaal- ning majandusajaloolasi. Sa ilmselt ei tea Labrousse’i. Ta avaldas juba 1930. aastal fantastilise raamatu “\u00dclevaade 18. sajandi Prantsusmaa hindadest ja sissetulekutest”. Ta demonstreeris oma teoses, et enne Prantsuse revolutsiooni hakkasid palgad hindadest maha j\u00e4\u00e4ma ja maaomanikud k\u00fcsisid \u00fcha suuremat \u00fc\u00fcri. See oli \u00fcks Prantsuse revolutsiooni p\u00f5hjusi.<\/p>\n
T\u00e4nap\u00e4eval meenutab see raamat suurt andmete nimekirja. Seda on 600 lehek\u00fclge \u2013 590 lehek\u00fclge tabeleid ja 20 lehek\u00fclge nende t\u00f5lgendusi. Kuna mina kirjutasin oma raamatu palju aastaid hiljem, sain koguda palju rohkem andmeid rohkematest riikidest ja panna k\u00f5ik \u00fcksikasjad internetti. Keskendusin loo jutustamisele ja ajaloolisele anal\u00fc\u00fcsile. Nii sain p\u00f6\u00f6rata rohkem t\u00e4helepanu poliitilistele konfliktidele, erinevatele p\u00f6\u00f6rdepunktidele ja riikide v\u00f5rdlusele.<\/p>\n
Sest ainult v\u00f5rdlev ajalooline anal\u00fc\u00fcs v\u00f5ib anda aimu t\u00f5elisest ebav\u00f5rdsuse tasemest. Selleks pole matemaatilist valemit. Mu raamatus on k\u00fcll paar valemit. Sa mainisid, et “r on suurem kui g”. Aga 900 lehek\u00fclje peale on kaks valemit. T\u00e4nap\u00e4eva majandusanal\u00fc\u00fctikas tekib vahel probleem, et igal lehek\u00fcljel on 20 valemit ja v\u00e4ga v\u00e4he andmeid. Andmeid ei pruugi \u00fcldse olla, ainult 20 valemit lehek\u00fclje kohta. Valemid j\u00e4tavad v\u00e4ga teadusliku mulje, aga enamasti on see naljanumber \u2013 teaduslik ainult pealtn\u00e4ha. Ainult erinevate riikide ajalooliste andmete hoolikas uurimine v\u00f5ib meile midagi \u00f6elda. Minu raamat tegi seda moel, mida varasematest teostest ei leia.<\/p>\n
Ega ma ole targem kui Labrousse. Excel ja internet aitasid mul andmed \u00fcles laadida ja keskenduda loo jutustamisele. Mul on v\u00e4ga vedanud erakordsete doktorantide, magistrantide ja kolleegidega. Me rajasime Maailma Ebav\u00f5rdsuse Andmebaasi ja Maailma Ebav\u00f5rdsuse Labori, kuhu on panustanud \u00fcle 200 teaduri. Meiega liitub \u00fcha uusi tudengeid, \u00fchel p\u00e4eval ehk ka Eestist, kes toovad kaasa uusi allikaid, ideid ja uurimisprojekte.<\/p>\n
Meie ettev\u00f5tmine on avaldanud v\u00e4hemalt mingit m\u00f5ju. Muudame v\u00e4hehaaval valdkonna l\u00e4henemist neile k\u00fcsimustele. Nihutame majandusteooriat tagasi ajaloolise poliitmajanduse poole, nagu sa \u00fctlesid. Minu arvates sobib see meie probleemide uurimiseks paremini. Majandus on sotsiaalteadus.<\/p>\n
Seisukoht, et me v\u00f5iksime sotsiaalteadustest eemale p\u00e4\u00e4seda, sest oleme teaduslikumad kui ajalugu, sotsioloogia v\u00f5i politoloogia, on t\u00e4ielik illusioon. Majandusteadlased, kes nii v\u00e4idavad, vastutavad ka m\u00f5nede rumalate m\u00f5tete eest avalikus diskussioonis. Ka ajaloolastel, sotsioloogidel ja politoloogidel lasub vastutus lasta majandusteadlased teemasse sisse.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/07\/3675691h44fat24.jpg\"\/)
Thomas Piketty Autor\/allikas: Dmitri Kotjuh<\/p>\n
Mainisin t\u00e4na riigiv\u00f5lga. See oli ajaloos juba ammu suur probleem. Riigiv\u00f5la kasv viis Prantsuse revolutsioonini. See probleem ei s\u00fcndinud t\u00e4nap\u00e4eval. Me vajame ajaloolasi. Vajame k\u00f5iki kodanikke, olgu nad teadlased, tudengid v\u00f5i lihtsalt asjast huvitatud inimesed.<\/p>\n
K\u00f5ik peaksid diskussioonis osalema. \u00c4rge laske majandusteadlaste tehnilisel jutul end heidutada. See pole kvantf\u00fc\u00fcsika. Meil pole tegu isegi seadustega, vaid lihtsate ajalooliste mustrite v\u00f5rdlusega \u2013 see on lihtne mehhanism. K\u00f5ik peaksid kaasa r\u00e4\u00e4kima, et debatti ei kaaperdaks v\u00e4ikesed huvir\u00fchmad oma kitsaste huvidega.<\/p>\n
Sinu jutt valemitest meenutas mulle Stephen Hawkingi s\u00f5nu: “Iga valem, mille raamatusse paned, v\u00e4hendab lugejaskonda poole v\u00f5rra.” V\u00f5in kinnitada, et seda raamatut on v\u00e4ga m\u00f5nus lugeda. See on rohkem majanduse ajaloo moodi kui enamik teisi. Seal on palju graafikuid.<\/p>\n
Jah. Aga tabeleid on v\u00e4he, selles osas pole vaja karta. Lihtne lugemine. Tahan t\u00e4nada Eesti kirjastajat. Raamat n\u00e4eb ilus v\u00e4lja.<\/p>\n
V\u00f5id endale v\u00f5tta.<\/p>\n
Mul on juba koopia.<\/p>\n
Soovitan seda v\u00e4ga.<\/p>\n
Oled ehk pisut erapoolik, aga pole midagi. Liigume edasi v\u00f5i \u00f5igemini j\u00e4\u00e4me veel hetkeks selle teema juurde. Ma ise olen ebav\u00f5rdsuse osas \u00fcht asja proovinud. Majandusvaldkonnas on palju m\u00e4nge. Oleks tore meie publikuga katsetada. Kujutage ette m\u00e4ngu, kus sajal osalejal on iga\u00fchel sada dollarit. M\u00e4ng toimub mitmes voorus. Igas voorus v\u00f5ib anda \u00fche dollari kellelegi teisele. Juhuslikult, lihtsalt annad \u00e4ra. M\u00e4ngime paar tuhat vooru. Milline on vara jaotus p\u00e4rast neid voore?<\/p>\n
Spetsialistid teavad vastust, teised aga kipuvad eksima, eeldades, et p\u00e4rast on k\u00f5igil umbes sada eurot \u2013 v\u00f5rdne jaotus. See on vale. Kellelgi on umbes 400 eurot ja enamikul umbes 60\u201365. M\u00f5nel inimesel pole midagi. M\u00e4ngust on erinevaid variante. Siit tuleb huvitav j\u00e4reldus: ebav\u00f5rdsus ei vaja kurikaela, kes tahab teiste raha \u00e4ra v\u00f5tta. Mitte et neid ei oleks, aga teatud m\u00e4\u00e4ral on tegu loomuliku protsessiga, isegi kui keegi ei p\u00fc\u00fca oma j\u00f5ukust s\u00e4ilitada. P\u00e4riselus seda muidugi tehakse, rajatakse m\u00fc\u00fcre oma maa ja vara kaitseks. Sa oled seda h\u00e4sti dokumenteerinud, kirjeldades, kuidas kolonialism ajaloos kanda kinnitas.<\/p>\n
See lihtne m\u00e4ng r\u00f5hutab veelgi poliitilise sekkumise vajalikkust. Me ei v\u00f5i j\u00e4tta k\u00f5ike turu hooleks, lootes, et vara jaotub v\u00f5rdselt. M\u00e4rkasin seda su raamatutes. Nagu lubatud, puudutame n\u00fc\u00fcd suuremat teost, 1200-lehek\u00fcljelist “Kapitali ja ideoloogiat”.<\/p>\n
Tsiteerin peast. Sa \u00fctled esimeses l\u00f5igus umbes nii, et iga \u00fchiskond peab oma ebav\u00f5rdsuse re\u017eiimi kodanikele \u00f5igustama. Sa tood esiplaanile ideoloogia, mis paneb inimesed uskuma, et miski on \u00f5ige ja \u00f5igustatud. Majandusteadlased tavaliselt nii ei tee. See on politoloogide p\u00e4rusmaa. See r\u00f5hutab su viimast m\u00f5tet, et majandus ja majandussuhted ei pea olema vaid majandusteadlaste teema \u2013 see on poliitiline k\u00fcsimus. Peame aktiivselt vastu v\u00f5itlema ja rajama parema maailma. Me ei tohi lasta olemasoleval eliidil ebav\u00f5rdsust \u00f5igustada.<\/p>\n
Jah, n\u00f5us.<\/p>\n
Liigume n\u00fc\u00fcd kodule l\u00e4hemale. Sa oled kindlasti teadlik olukorra irooniast: sinu raamat ilmub eesti keeles riigis, mis on progressiivse tulumaksu osas t\u00e4ielik erand. Eestis on \u00fchetaoline tulumaks ja enamik eestlasi on selle erandlikkuse \u00fcle uhked. Kuidas v\u00f5iks see t\u00e4nap\u00e4eval Euroopa riigis \u00f5igustatud olla?<\/p>\n
Eesti kuulub riikide hulka, mis elavad endiselt l\u00e4bi kommunismij\u00e4rgset traumat. Saan sellest mitmel moel aru, kuigi minu arvates l\u00e4hete liiga kaugele, eriti \u00fchetaolise tulumaksu osas. Seda on n\u00e4ha mitte ainult Eestis, vaid kogu Ida-Euroopas, samuti Venemaal ja Hiinas. Need riigid olid kommunistlikud ja p\u00f6\u00f6rasid kommunismile selja. Tekkis vastureaktsioon igasugusele ebav\u00f5rdsuse v\u00e4hendamisele, ka progressiivsele maksus\u00fcsteemile, kuigi sel on v\u00e4he pistmist kommunismiga, kus seda polnud.<\/p>\n
Progressiivne maksus\u00fcsteem on kapitalistlike l\u00e4\u00e4neriikide leiutis ebav\u00f5rdsuse v\u00e4hendamiseks. Selle suurim ajalooline eestv\u00f5itleja oli Roosevelti USA. Aastatel 1930\u20131980 oli USA k\u00f5rgeim tulumaksuaste poole sajandi jooksul keskmiselt 81 protsenti ja see oli k\u00f5igest f\u00f6deraalmaks. N\u00e4iteks New York lisas sellele veel k\u00fcmme protsenti, kokku siis 90 protsenti.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/07\/3675673h659ft24.jpg\"\/)
Thomas Piketty Autor\/allikas: Dmitri Kotjuh<\/p>\n
USA kapitalism ei kadunud selle perioodi jooksul. USA produktiivsuse kasv oli suurem kui kunagi varem. 1950. ja 1960. aastatel oli USA muust maailmast k\u00f5ige enam ees ning k\u00f5rgeim tulumaksuaste oli endiselt 81 protsenti f\u00f6deraalsel tasemel. Ja seda rakendati \u2013 inimestel ei lastud makse v\u00e4ltida. Oleme andmeid uurinud.<\/p>\n
J\u00e4reldasime koost\u00f6\u00f6s paljude kolleegidega, sealhulgas Emmanuel Saeziga Berkeleyst, et see oli edukas samm, mis viis USA-s ebav\u00f5rdsuse v\u00e4henemiseni ja erakordse heaoluni, kogu maailma suurima produktiivsuseni ning tekitas suurima l\u00f5he teiste riikidega. Miks? Sest samal ajal toimus suur hariduslik areng. 1950. aastatel k\u00e4is 90 protsenti noortest keskkoolis, samal ajal kui Prantsusmaal, Saksamaal ja Jaapanis oli see n\u00e4itaja 20\u201330 protsenti.<\/p>\n
Heaolu jaoks on oluline laialdane ligip\u00e4\u00e4s haridusele. Kui L\u00e4\u00e4ne-Euroopa ja Jaapan tagasid 1980. ja 1990. aastatel k\u00f5igile ligip\u00e4\u00e4su keskkoolile, j\u00f5udsid nad produktiivsuses USA-le j\u00e4rele. Progressiivset maksus\u00fcsteemi ei leiutanud Stalin, selle leiutas Roosevelt. Seda rakendas ajaloo v\u00f5imsaim ja j\u00f5ukaim riik ning \u00e4\u00e4rmiselt edukalt. Nii \u00fctlevad minu ajaloolised t\u00f5endid. Kui kellelgi on teistsuguseid t\u00f5endeid, uurin neid hea meelega.<\/p>\n
Miks eelistavad kommunismij\u00e4rgsed riigid \u00fchetaolist maksus\u00fcsteemi? N\u00f5ukogude kommunismi katastroofiline trauma oli tohutu \u2013 nii heaolu kui ka vabaduse m\u00f5ttes. See oli igast k\u00fcljest sedav\u00f5rd suur katastroof, et igasugune ebav\u00f5rdsuse v\u00e4hendamise poliitika seostub paljude jaoks millegi ebameeldivaga. Ida-Euroopa uus oligarhide klass kasutab seda vastumeelsust \u00e4ra. Hiinas on sama lugu. Nad tahavad \u00fchetaolist maksus\u00fcsteemi.<\/p>\n
Hiina on huvitav n\u00e4ide. Hongkong on ainus paik maailmas, kus progressiivne tulumaks ja p\u00e4randimaks kaotati p\u00e4rast liitumist kommunistliku Hiinaga. Hongkongis pole t\u00e4nap\u00e4eval enam progressiivset tulumaksu ega progressiivset p\u00e4randimaksu. Kui olete Ida-Aasia miljard\u00e4r ja tahate oma vara maksuvabalt edasi anda, minge surema kommunistlikku Hiinasse, mitte kapitalistlikku Jaapanisse, L\u00f5una-Koreasse v\u00f5i Taiwani. Seal kehtib progressiivne p\u00e4randimaks, 50 protsenti. Jaapanis t\u00f5steti see 40 protsendilt 50 protsendile. Seda ei teinud vasakpoolne valitsus \u2013 neid Jaapanis pole \u2013, vaid parempoolsed konservatiivid.<\/p>\n
Tahan \u00f6elda, et kommunismij\u00e4rgne trauma on v\u00e4ga tugev ja avaldab \u00e4\u00e4rmuslikku m\u00f5ju. Venemaal kehtib 1990. aastatest saadik \u00fchetaoline tulumaks, 13 protsenti, \u00fcksk\u00f5ik kas teenid tuhat rubla v\u00f5i miljard rubla aastas. Kas see t\u00f6\u00f6tab? Ma pole nii kindel.<\/p>\n
M\u00f5nede jaoks k\u00fcll.<\/p>\n
Jah, m\u00f5nede jaoks. Kommunismij\u00e4rgne illusioon, et \u00fchetaoline maks lahendab k\u00f5ik, on t\u00f5esti illusioon. Loodan, et see kaob kunagi ka Eestis. Selleks v\u00f5ib minna tarvis Euroopa \u00fchiseid pingutusi progressiivsete vara- ja sissetulekumaksude kehtestamiseks. See oleks \u00fcks paremaid lahendusi.<\/p>\n
Aga l\u00f5petame Eestiga. Kuigi progressiivse maksus\u00fcsteemi arutelu on t\u00e4htis, ei tohiks me pikemas perspektiivis laia plaani unustada. V\u00e4ga pikas perspektiivis on Eesti, just nagu Prantsusmaa ja USA, muutunud palju v\u00f5rdsemaks ja j\u00f5ukamaks. V\u00f5rreldes 100 v\u00f5i 150 aasta taguse Eestiga on riik n\u00fc\u00fcd palju v\u00f5rdsem ja palju j\u00f5ukam.<\/p>\n
N\u00f5ukogude ajal ei edenenud see v\u00f5ib-olla k\u00f5ige paremini. Mina eelistan sotsiaaldemokraatlikku \u00fcleminekut, nagu Rootsis ja Taanis. Eestis oleks t\u00e4nap\u00e4eval k\u00f5igil parem, kui poleks olnud N\u00f5ukogude eksperimenti. Aga pikas perspektiivis investeeriti siiski tervishoidu, haridusse, avalikesse teenustesse ja kultuuri \u2013 oleme siin ju Kirjanike Liidu hoones. See aitas kaasa \u00fcle\u00fcldisele liikumisele suurema v\u00f5rdsuse ja heaolu poole.<\/p>\n
See areng peaks j\u00e4tkuma ka 21. sajandil ning loodetavasti \u00fclemaailmselt.<\/p>\n
Sellest me eriti ei r\u00e4\u00e4kinud, aga j\u00e4rgmisel n\u00e4dalal on Pariisis suur ebav\u00f5rdsuse konverents. Avaldame \u00fclemaailmse \u00f5igluse raporti, et uurida, kas v\u00f5tame t\u00f5siselt l\u00f5unapoolsete riikide p\u00fc\u00fcdlusi j\u00f5uda p\u00f5hjapoolsete riikidega v\u00f5rreldavale heaolu tasemele. Mida t\u00e4hendab heaolu \u00fcmberdefineerimine, tootmise \u00fcmberkujundamine sektorite kaupa v\u00f5i ebav\u00f5rdsuse \u00fcmberdefineerimine?<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/07\/3675670h85f1t24.jpg\"\/)
Thomas Piketty Autor\/allikas: Dmitri Kotjuh<\/p>\n
Miljard\u00e4ridele ei pruugi see meeldida, aga keegi peab kliimainvesteeringute eest maksma ja me peame v\u00e4hendama nende inimeste jalaj\u00e4lge, kes lendavad eralennukitega \u00fclej\u00e4\u00e4nud maailma \u00f5petama. See peab muutuma. Pikas perspektiivis peab liikumine v\u00f5rdsuse, heaolu ja j\u00e4tkusuutlikkuse poole j\u00e4tkuma.<\/p>\n
Eestist me juba r\u00e4\u00e4kisime. Kuigi sa mainisid mitu korda, et sinu uurimismeetod on ajalooline, siis Maailma Ebav\u00f5rdsuse Labor vaatab tulevikku ja ka sina p\u00fc\u00fcad n\u00e4ha, kuhu erinevad trajektoorid meid viia v\u00f5ivad. \u00dcks ilmselgeid suuri teemasid on see, et paljud su soovitused on seotud maksustamisega. Maksus\u00fcsteem v\u00f5ib tulevikus muutuda v\u00e4ga mitmel moel. \u00dcks suur ja ebamugav k\u00fcsimus on siin demograafia. Maksumaksjate hulk ilmselt v\u00e4heneb, v\u00e4hemalt p\u00f5hjapoolsetes riikides. S\u00fcndivus on languses. Samal ajal vajab \u00fcha rohkem inimesi avalikke teenuseid. Kui lootusrikas sa oled, et tuleme kuidagi ots otsaga kokku?<\/p>\n
Demograafiline langustrend ja rahvastiku iga-aastane v\u00e4henemine t\u00e4hendab, et 50 aasta p\u00e4rast v\u00f5ib meid olla poole v\u00e4hem. T\u00e4nap\u00e4eva Hiina demograafiline prognoos on, et praegu on neid 1,3 miljardit ja \u00dcRO prognoosi j\u00e4rgi on neid 2100. aastaks pigem 500 miljonit \u2013 v\u00e4hem kui t\u00e4nap\u00e4eva Euroopas.<\/p>\n
Euroopa v\u00f5iks m\u00f5elda, et v\u00e4hemalt oleme niisama suured kui Hiina.<\/p>\n
Euroopa on samuti languses.<\/p>\n
Meie langus pole nii kiire. Euroopa liigub 500 miljoni pealt umbes 400 miljonile. Vahe on v\u00e4iksem.<\/p>\n
Ma ei m\u00e4leta Eesti prognoosi, aga m\u00f5nedes Euroopa riikides on see Hiinale l\u00e4hedal \u2013 kuni 30\u201340-protsendiline langus. Kui iga j\u00e4rgmine 60- ja 70-aastaste p\u00f5lvkond on kaks, kolm v\u00f5i neli korda suurem kui 25\u201340-aastaste p\u00f5lvkond, on muidugi v\u00e4ga raske rahastada pensionis\u00fcsteemi ja tervishoidu.<\/p>\n
Kui inimesed ei saa enam \u00fcldse lapsi ja alles j\u00e4\u00e4vad ainult vanad inimesed, nii et keegi enam t\u00f6\u00f6d ei tee, siis on olukord muidugi halb ja \u00fckski maksureform seda probleemi ei lahenda. \u00dchel hetkel j\u00e4\u00e4b kaks v\u00f5imalust. V\u00f5ime ehitada \u00fcles soolise v\u00f5rdsuse mudeli, kus laste kasvatamise t\u00f6\u00f6st peetakse palju rohkem lugu, et muuta meeste ja naiste elu v\u00f5rdsemaks. Kuni toetame naiste koju aheldamist, ei tule sellest midagi v\u00e4lja.<\/p>\n
Olukord l\u00e4heb aina hullemaks, sest enamik noori naisi \u00fctleb: “Sel juhul tehke ise lapsi, vanamehed.” Parim lahendus oleks kannap\u00f6\u00f6re soolise v\u00f5rdsuse suunas. Sellega k\u00e4ib kaasas ka sissetulekute ebav\u00f5rdsuse v\u00e4hendamine. J\u00f5ukaim \u00fcks protsent elanikkonnast on v\u00e4ga testosteroonik\u00fcllane. Aeglustame meeste hoogu k\u00f5rge sissetuleku teenimisel ja suuname nende energiat rohkem kodustele \u00fclesannetele. See on v\u00e4ga vajalik samm.<\/p>\n
Sissetulekute \u00fchtlustamine k\u00e4ib asja juurde, aga sellest ei piisa. Peame rakendama uusi poliitikaid ja \u00fchtlustama rahalisi vahendeid ka paaride sees. Siin on palju v\u00f5imalusi, mis v\u00f5ivad tekitada vaidlusi, kuid need aitaksid kriisi lahendada.<\/p>\n
Teine v\u00f5imalus on m\u00f5ista, et \u00fclemaailmselt elanikkond ei kahane, vaid hoopis kasvab ning v\u00f5ib stabiliseeruda \u00fcheksa kuni k\u00fcmne miljardi juures. P\u00e4rast seda v\u00f5ib j\u00e4rgneda kerge langus, kuid praegu maailma rahvaarv kasvab. Praegu on meid 8,2 miljardit ja sajandi l\u00f5puks umbes k\u00fcmme miljardit. Meid ei pea tingimata olema 11, 12, 15 v\u00f5i 20 miljardit.<\/p>\n
Inimesed liiguvad ringi ja \u00f5pivad koos elama. Viimastel aastak\u00fcmnetel on erineva p\u00e4ritoluga inimesed \u00f5ppinud koos elama lausa h\u00e4mmastaval m\u00e4\u00e4ral, v\u00f5rreldes 50 aasta taguse ajaga, kui n\u00e4iteks minu kodumaal Prantsusmaal polnud peaaegu \u00fcldse Aafrikast v\u00f5i islamiriikidest p\u00e4rit inimesi. V\u00f5rreldes selle ajaga puutuvad erinevad inimesed \u00fcksteisega palju rohkem kokku.<\/p>\n
See on m\u00f5ned inimesed segadusse ajanud ja tekitanud igasuguseid konflikte. Aga minu arvates peaks keskenduma positiivsele: inimesed \u00f5pivad \u00fcksteist tundma ja abielluvad omavahel. Prantsusmaal on nende inimeste seas, kelle v\u00e4hemalt \u00fcks vanavanem on s\u00fcndinud P\u00f5hja-Aafrikas, 80 protsenti selliseid, kelle teine vanavanem on s\u00fcndinud kusagil mujal. Rassid segunevad paari p\u00f5lvkonnaga. See pole nagu Ameerika \u00dchendriikides \u2013 Euroopas toimub segunemist palju rohkem.<\/p>\n
Ida-Euroopa kohta on seda raskem \u00f6elda kui L\u00e4\u00e4ne-Euroopa kohta, aga pikas perspektiivis liigub areng ka siin samas suunas. See teeb soolise v\u00f5rdsuse veelgi t\u00e4htsamaks. Viljakuse langus j\u00f5uab l\u00f5puks ka Sahara-tagusesse Aafrikasse. Migratsioon on pelgalt l\u00fchiajaline lahendus. Pikas perspektiivis on lahenduseks sooline v\u00f5rdsus.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Alustuseks, ma olen s\u00fcndinud sinuga samal aastal, kuigi juuksev\u00e4rvi j\u00e4rgi seda ei \u00fctleks. Ka mina \u00f5ppisin rahandust, Tartu…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":221719,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,65709,178,90397,28,29,95,19,25,90398,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":["post-221718","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-headread","tag-kirjandus","tag-kirjanduse-aeg","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-thomas-piketty","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116872277912278591","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/221718","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=221718"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/221718\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/221719"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=221718"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=221718"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=221718"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}