Eestis on Euroopa riikidest k\u00f5ige suurem toetus seisukohale, et s\u00f5ja korral tuleks loota ka Ameerika \u00dchendriikide abile, selgub juunis korraldatud k\u00fcsitlusest.<\/p>\n
Briti uuringufirma Public First k\u00fcsitluse kohaselt leiab 22 protsenti eestlastest, et s\u00f5jalise r\u00fcnnaku alla j\u00e4\u00e4des on aktsepteeritav saada toetust ka Euroopa-v\u00e4liselt j\u00f5ult. See t\u00e4hendaks sisuliselt Ameerika \u00dchendriikide s\u00f5jalist abi, kommenteeris uuringutulemusi vahendanud v\u00e4ljaanne Politico.<\/a><\/p>\n K\u00fcsitletud 24 Euroopa riigi keskmine n\u00e4itaja selles k\u00fcsimuses oli 14 protsenti, kusjuures keskmisest m\u00e4rksa suurem oli see ka Taanis (20 protsenti), Sloveenias ja Iirimaal (m\u00f5lemas 19 protsenti).<\/p>\n Eestis oli ka \u00fcks k\u00f5ige madalamaid toetusi v\u00e4itele, et riik peaks r\u00fcnnaku korral \u00fcksi hakkama saama. Kui Euroopas keskmiselt leidis seda 33 protsenti, siis Eestis oli sama n\u00e4itaja sarnaselt Rootsiga 28 protsenti. Sellest madalam oli \u00fcksi hakkama saamise pooldajate osakaal Taanis (17 protsenti), Sloveenias (23 protsenti), Belgias (25 protsenti) ja Hollandis (26 protsenti).<\/p>\n Eestis leidis 41 protsenti (Euroopas keskmiselt 40 protsenti), et s\u00f5jalist abi tuleks saada Euroopast, kuid mitte mujalt.<\/p>\n Politico t\u00f5i ka v\u00e4lja, et k\u00fcsitluse kohaselt on Venemaaga piirnevates riikides nagu Baltimaad, Rumeenia ja Bulgaaria, aga muudes v\u00e4ikeriikides k\u00f5ige rohkem neid, kes kahtlesid oma riigi v\u00f5imes end ilma v\u00e4lise abita kaitsta.<\/p>\n Nii leidis 72 protsenti bulgaarlastest, 70 protsenti rumeenlastest ja taanlastest, 68 protsenti slovakkidest, hollandlastest, portugallastest ja iirlastest, 67 protsenti ungarlastest, 66 protsenti l\u00e4tlastest, 64 protsenti belglastest, 62 protsenti t\u0161ehhidest ja leedulastest, et nende riik ei ole valmis \u00fcksinda end kaitsma. Eestis oli sama n\u00e4itaja 61 protsenti.<\/p>\n Selles teemas eristub teravalt Soome, kus 76 protsenti vastanutest leidis, et riik on valmis end iseseisvalt kaitsma ning selles kahtles k\u00f5igest 14 protsenti vastanutest. Soome, mis on NATO-s uus liikmesriik, tugineb laiapindsele ajateenistusele ning h\u00e4sti relvastatud kaitsev\u00e4ele, mis harjutab pidevalt v\u00f5imaliku Venemaa r\u00fcnnaku t\u00f5rjumist, kommenteeris Politico. Soome k\u00f5rval oli teine riik, kus iseseisvasse kaitsev\u00f5imesse uskujate osakaal oli suurem kui selles kahtlejate hulk, Horvaatia, kus 47 protsenti leidis, et riik on valmis \u00fcksinda agressori vastu astuma ja 35 protsenti arvas, et ei ole.<\/p>\n Euroopas keskmiselt leidis 58 protsenti vastanutest, et nende riik ei ole suuteline end iseseisvalt kaitsma, ning vaid 27 protsenti uskus, et on.<\/p>\n Politico m\u00e4rkis, et k\u00fcsitlustulemused avaldati ajal, mil USA presidendi Donald Trumpi administratsioon on seadnud kahtluse alla NATO kollektiivkaitse garantii, \u00e4hvardanud annekteerida Taanile kuuluva Gr\u00f6\u00f6nimaa, v\u00e4hendanud NATO k\u00e4sutusse antavaid USA s\u00f5jalisi v\u00f5imeid ning lubanud viia osa oma v\u00e4gedest Saksamaalt v\u00e4lja.<\/p>\n NATO aluslepingu artikli 5 kohaselt on k\u00f5ik 32 liikmesriiki, sealhulgas USA ja Kanada, kohustatud reageerima, kui m\u00f5nda liitlast r\u00fcnnatakse.<\/p>\n Samal ajal kardavad paljud k\u00f5rged luure- ja s\u00f5jav\u00e4ejuhid, et Venemaa v\u00f5ib k\u00fcmnendi l\u00f5puks r\u00fcnnata m\u00f5nda Euroopa riiki.<\/p>\n Valge Maja survestab Euroopa riike suurendama kaitsekulutusi, mis on t\u00f5en\u00e4oliselt \u00fcks selle n\u00e4dala Ankara NATO tippkohtumise p\u00f5hiteemasid, ning v\u00f5tma enda kanda suurema osa Euroopa tavarelvastuse kaitsekoormusest.<\/p>\n Hoolimata kahtlustest USA p\u00fchendumuse suhtes ostavad enamik Euroopa riike endiselt olulisi relvas\u00fcsteeme Ameerika \u00dchendriikidelt ning s\u00f5ltuvad USA v\u00f5tmet\u00e4htsusega v\u00f5imetest, nagu luure, kosmosevahendid ja \u00f5hus tankimine.<\/p>\n Selle aasta alguses \u00fctles NATO peasekret\u00e4r Mark Rutte Euroopa Parlamendis, et iga\u00fcks, kes arvab, et Euroopa suudab end ilma USA-ta kaitsta, “elab unistustes”<\/a>. See avaldus tekitas pahameelt mitmete seadusandjate seas.<\/p>\n Avalikkuse arvamused peegeldavad siiski osaliselt Rutte muret, t\u00f5des Politico, viidates k\u00fcsitluse tulemustele.<\/p>\n