Kuigi mobiilsete kiiruskaamerate hoiatussildid j\u00f5uavad teedele alles 1. augustist, on liiklustrahvide arv juba v\u00e4henenud. Selle p\u00f5hjuseks on kiiruskaamerate sekkumisk\u00fcnnise t\u00f5stmine 6 km\/h-ni.<\/p>\n
1. augustist hakkab politsei mobiilsete kiiruskaamerate ette autojuhte hoiatavaid silte panema. M\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dalal muutus ka mobiilsete kiiruskaamerate sekkumisk\u00fcnnis ning senise 3 km\/h asemel saadab politsei n\u00fc\u00fcdsest trahviteate alates kiiruse\u00fcletamisest 6 km\/h.<\/p>\n
Politsei- ja piirivalveameti liiklusj\u00e4relvalve juht Taavi Kirss r\u00e4\u00e4kis, et selle tulemusena on liiklustrahvide arv langenud. Ta nentis, et varasemalt moodustasid just v\u00e4ikesed kiiruse\u00fcletamised ligi poole trahvidest.<\/p>\n
Kirsi s\u00f5nul pole nooremad juhid kuigi suured kiiruse\u00fcletajad ning probleem puudutab rohkem keskealisi. “S\u00f5idukiga p\u00f5hjustab enim liiklus\u00f5nnetusi 40-aastane mees,” nentis ta.<\/p>\n
Kirss \u00fctles, et maanteel on liiklus suhteliselt rahulik. Praegu on aga n\u00e4ha, et probleemid tekivad ennek\u00f5ike k\u00f5rvalteedel, kus vanemaealised, kes ei pruugi peateed t\u00e4hele panna, s\u00f5idavad teistele ette.<\/p>\n
Muret teevad ka mootorratturid. “Meil tekib igal suvel probleem, kui m\u00f5ni mootorrattur otsustab ikkagi oma s\u00f5idukiirust sedav\u00f5rd \u00fcletada, et ei suuda s\u00f5idukit kontrollida ja kahjuks hukkub liiklus\u00f5nnetuses,” r\u00e4\u00e4kis Kirss.<\/p>\n
Ta \u00fctles, et politseile on\u00a0 l\u00e4bi aastate laekunud teavet seltskondade kohta, kellele meeldib \u00f6istel aegadel teel kihutada. Kirss nentis, et paranemism\u00e4rke on n\u00e4ha kiirendusv\u00f5istluste ja autode kogunemiste puhul, kus korraldajad on l\u00e4inud seaduslikule teele ja hakanud oma \u00fcritusi registreerima.\u00a0<\/p>\n
“Mis siin salata, t\u00e4nasel p\u00e4eval on probleemiks see, et noored teevad \u00fchiss\u00f5itu, minnakse elamurajoonide vahele ja hakatakse seal driftima ja kihutama ning see segab inimeste rahu,” \u00fctles ta. Sellisel juhul tuleks helistada politseisse.<\/p>\n
Kirsi s\u00f5nul on Eestis olulisel kohal ennetust\u00f6\u00f6. Ta s\u00f5nas, et politsei j\u00e4lgib suuremate autoparkidega ettev\u00f5tete liiklusk\u00e4itumist l\u00e4bi trahvide. Politsei suhtleb nende ettev\u00f5tete juhtkondadega ning arutab, kuidas liiklusk\u00e4itumist parandada saaks.<\/p>\n
“Mind \u00fcllatas positiivselt, et ettev\u00f5tted v\u00f5tavad seda t\u00f5siselt, suhtlevad oma t\u00f6\u00f6tajatega ja proovivad lahendusi leida,” s\u00f5nas Kirss. Ta usub, et liikluskultuur l\u00e4heb j\u00e4rjest paremaks.<\/p>\n
Riskiisikutega v\u00f5tab politsei otse \u00fchendust ning kutsub nad jaoskonda, kus suheldakse ja peegeldatakse, mis on v\u00f5i v\u00f5ivad olla liikluses riskik\u00e4itumise tagaj\u00e4rjed.<\/p>\n
Lisaks kasutatakse rahunemispeatuse lahendust, mida Kirsi s\u00f5nul ei tehta kusagil mujal maailmas. “Politsei peatab s\u00f5idukijuhi, kes \u00fcletab kiirust kuni 20 km\/h ja ta juht saab ise politseiniku juuresolekul oma k\u00e4itumist anal\u00fc\u00fcsida,” selgitas ta. Kui aga juht \u00fcletab kiirust enam kui 20 km\/h, j\u00e4rgneb v\u00e4\u00e4rteomenetlus.<\/p>\n
Olemas on ka abipolitseinike kiiruskontrollid, kus nad k\u00e4ivad kogukonna jaoks olulises liikluse murekohas kiirust m\u00f5\u00f5tma ja suhtlevad seal ka autojuhtidega.<\/p>\n
Juunis v\u00f5ttis riigikogu vastu seadusmuudatuse, mis kohustab politseid edaspidi autojuhte mobiilsete kiiruskaamerate eest hoiatama.<\/p>\n
Seaduse kohaselt peab v\u00e4ljaspool asulat olema kiiruse m\u00f5\u00f5tmisest teavitav m\u00e4rk paigaldatud 300\u2013500 meetrit enne m\u00f5\u00f5tmiskohta ning asulas 150\u2013300 meetrit enne m\u00f5\u00f5tmist.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kuigi mobiilsete kiiruskaamerate hoiatussildid j\u00f5uavad teedele alles 1. augustist, on liiklustrahvide arv juba v\u00e4henenud. Selle p\u00f5hjuseks on kiiruskaamerate…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":187999,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,5329,28,29,1602,90440,19,77540,25,3867,21282,23,24,22,20,30],"class_list":["post-221838","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-kiiruskaamera","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-liiklus","tag-liiklustrahvid","tag-news","tag-politei-ja-piirivalveamet","tag-populaarseimad-lood","tag-soidukid","tag-taavi-kirss","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116872800394156380","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/221838","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=221838"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/221838\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/187999"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=221838"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=221838"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=221838"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}