Sama p\u00f5him\u00f5te on s\u00e4testatud ka krediidiasutuste seaduses, mille kohaselt on krediidiasutus vaba otsustama, keda teenindada v\u00f5i keda mitte, kui seaduses ei ole s\u00e4testatud teisiti.<\/p>\n
Eeltoodule vaatamata ei kehti piiramatu lepinguvabadus siiski olukorras, kus makseteenuse lepingut soovib s\u00f5lmida f\u00fc\u00fcsiline isik (tarbija). Tarbijast kliendiga on pangal reeglina kohustus s\u00f5lmida makseteenuse leping ning v\u00f5imalused lepingu s\u00f5lmimisest keeldumiseks on \u00e4\u00e4rmiselt piiratud.<\/p>\n
Juriidiliste isikute puhul sarnast kohustust ei ole, aga see siiski ei t\u00e4henda, et pank v\u00f5iks \u00e4ri\u00fchingutest kliente, kes soovivad avada arvelduskontot, valimatult minema saata. Kui \u00e4ri\u00fching vastab panga enda lepingutingimustele, siis alust makseteenuse lepingu s\u00f5lmimisest keeldumiseks \u00e4ri\u00fchinguga \u00fcldjuhul ei ole.<\/p>\n
Selliseks aluseks v\u00f5ib olla eelk\u00f5ige rahapesu ja terrorismi rahastamise t\u00f5kestamise seaduses s\u00e4testatud olukord, kus pank ei saa t\u00e4ita kliendi v\u00f5i tema tegeliku kasusaaja tuvastamise ning tehingute eesm\u00e4rgi ja vara p\u00e4ritolu kontrollimisega seotud hoolsusmeetmeid v\u00f5i tal on rahapesu v\u00f5i terrorismi rahastamise kahtlus.<\/p>\n
Peab riske maandama<\/p>\n
Eelmise aasta 15. juulil j\u00f5ustunud v\u00f5la\u00f5igusseaduse muudatused piiravad f\u00fc\u00fcsilise isikuga makseteenuse lepingu s\u00f5lmimisest keeldumist veelgi. Muudatusega s\u00e4testati selges\u00f5naliselt, et krediidiasutus ei tohi keelduda tarbijaga p\u00f5himakseteenuse lepingu s\u00f5lmimisest \u00fcksnes temaga kaasneva riski t\u00f5ttu, vaid peab selliseid riske maandama seaduses ette n\u00e4htud meetmete abil.<\/p>\n
Selleks v\u00f5ib krediidiasutus m\u00e4\u00e4rata maksekontol olevate vahenditega tehtavate maksete maksimaalse summa, \u00fche tehingu v\u00f5i kuiste tehingute piirm\u00e4\u00e4ra, kontol hoitavate vahendite \u00fclempiiri v\u00f5i piirata sularaha v\u00e4ljav\u00f5tmist. V\u00f5imalikud piirangud tohivad siiski olla erandlikud ja ajutised ning tagama, et tarbijal s\u00e4ilib \u00f5igus maksekontot kasutada. Pank ei saa seega f\u00fc\u00fcsilisele isikule keelduda kontot avamast pelgalt ettek\u00e4\u00e4ndel, et isik ei l\u00e4he kokku panga riskiisuga.<\/p>\n
M\u00e4rkimist v\u00e4\u00e4riv on, et muudatusi v\u00f5la\u00f5igusseaduses ei tinginud mitte muudatused Euroopa Liidu \u00f5iguses, vaid asjaolu, et v\u00f5la\u00f5igusseadus seni Euroopa \u00f5igusega (t\u00e4psemalt makseteenuste direktiiviga) koosk\u00f5las ei olnud. Eelnev oli v\u00e4ljaloetav ka Riigikohtu otsusest kohtuasjas nr 2-21-3552, kus kohus viitas asja lahendamisel makseteenuste direktiivile.<\/p>\n
Sama lahendi p-s 21.1 on veel v\u00e4lja toodud, et p\u00f5hilised makseteenused on muutunud t\u00e4nap\u00e4eva \u00fchiskonna majandus- ja \u00fchiskonnaelu v\u00e4ltimatuks eeltingimuseks, millele ligip\u00e4\u00e4su omamata on raskendatud k\u00f5ige igap\u00e4evasemad toimingud, nagu sissetuleku (t\u00f6\u00f6tasu v\u00f5i sotsiaaltoetuste) saamine, arvete ja maksude tasumine, kaupade ning teenuste ostmine jne. Makseteenuseid loetakse muuhulgas elut\u00e4htsateks teenusteks h\u00e4daolukorra seaduse j\u00e4rgi. Pangateenuste k\u00e4ttesaadavus on oluliselt seotud p\u00f5hi\u00f5iguste kasutamisega, sest nende teostamine on ilma pangakontota<\/a> t\u00e4nap\u00e4eva \u00fchiskonnas praktiliselt v\u00f5imatu v\u00f5i oluliselt piiratud.<\/p>\n \u00c4ri\u00fchingu puhul otsustamine vabam<\/p>\n Erinevalt f\u00fc\u00fcsilisest isikust on \u00e4ri\u00fchingu puhul pank oluliselt vabam otsustama, et keda teenindada ja keda mitte. Krediidiasutus ei tohi siiski ka \u00e4ri\u00fchingutest kliente valimatult minema saata. V\u00f5la\u00f5igusseaduse \u00a7 7101 lg 1 kohustab s\u00f5lmima lepingu iga\u00fchega, kes vastab seaduses s\u00e4testatule ja makseteenuse pakkuja enda tingimustele.<\/p>\n Riigikohus on kohtuasjas nr 2-18-5450 tehtud lahendi p-s 12 m\u00e4rkinud, et selle s\u00e4ttega on makseteenuse pakkujate kahjuks kaldutud k\u00f5rvale \u00fcldisest lepingu s\u00f5lmimise vabaduse p\u00f5him\u00f5ttest, sest seadus kohustab s\u00f5lmima lepingu iga\u00fchega, kes vastab seaduses s\u00e4testatule ja makseteenuse pakkuja enda tingimustele. Sellist kohustust \u00f5igustab asjaolu, et makseteenused on t\u00e4nap\u00e4evases majandusk\u00e4ibes v\u00e4hemasti juriidilise isiku jaoks h\u00e4davajalikud teenused. \u00c4ri\u00fchingu asutamisel on maksekonto avamine kohustuslik.<\/p>\n Panga \u00f5igus oma sisemistele \u00fcldtingimustele viidates otsustada, kas \u00e4ri\u00fchingut teenindada v\u00f5i mitte, ei saa ka siiski olla piiramatu. Krediidiasutuste seaduse kohaselt peab krediidiasutus p\u00f5hjendama makseteenuse lepingu s\u00f5lmimisest keeldumist v\u00f5i lepingu \u00fcles\u00fctlemist. Kui isik panga lepingutingimustele ei vasta, siis pank peab suutma sisuliselt ka p\u00f5hjendada, et miks ta ei vasta. N\u00e4iteks on Harju maakohus kohtuasjas nr 2-23-48 tehtud lahendi p-s 8.2 leidnud, et pelk viitamine lepingu ja \u00fcldtingimuste punktidele ei t\u00e4ida p\u00f5hjendamiskohustust, kui nende viidete p\u00f5hjal ei ole v\u00f5imalik aru saada, millised kliendist tulenevad asjaolud lepingu \u00fcles\u00fctlemise p\u00f5hjustasid.<\/p>\n Panga p\u00f5hjendamiskohustus t\u00e4hendab sisulist v\u00e4idete p\u00f5histamist asjaolude ja t\u00f5enditega. Sellest tulenevalt ei saa pank piirduda \u00fcksnes v\u00e4itega, et kliendi \u00e4ritegevus n\u00e4iteks ei vasta panga riskiisule, vaid peab \u00e4ra n\u00e4itama, millistele konkreetsetele asjaoludele ja t\u00f5enditele tuginedes ta sellisele j\u00e4reldusele j\u00f5udis. Seejuures peab olema arusaadav, millist konkreetset riski pank silmas peab, kuidas hinnati selle riski olemasolu ning miks ei olnud panga hinnangul v\u00f5imalik riski aktsepteerida v\u00f5i maandada. Alles sellisel juhul on kliendil v\u00f5imalik panga seisukohta sisuliselt kontrollida ja sellele t\u00f5husalt vastu vaielda.<\/p>\n \u00c4ri\u00fchingul on samuti v\u00f5imalik tugineda oma \u00f5iguste kaitsel makseteenuse lepingu s\u00f5lmimisest keeldumise v\u00f5i juba avatud konto sulgemise korral ka sellele, et panga t\u00fc\u00fcptingimused (mille alusel keeldutakse arvelduskonto avamisest v\u00f5i leping \u00f6eldakse \u00fcles ja konto suletakse) on \u00e4ri\u00fchingut ebam\u00f5istlikult kahjustavad ja seega t\u00fchised.<\/p>\n V\u00f5ib p\u00f6\u00f6rduda kohtusse<\/p>\n Kui pank keeldub s\u00f5lmimast makseteenuse lepingut, siis on isikul \u00f5igus p\u00f6\u00f6rduda oma \u00f5iguste kaitseks kohtusse (kohustamaks panka makseteenuse lepingut s\u00f5lmima). Kui pank kliendi konto sulgeb, siis ka seda on v\u00f5imalik kohtus vaidlustada (tuvastamaks makseteenuse lepingu \u00fcles\u00fctlemise t\u00fchisus). Nimetatud \u00f5igused on nii f\u00fc\u00fcsilisel kui ka juriidilisel isikul. Lisaks v\u00f5ib f\u00fc\u00fcsilisele isikule konto avamisest keeldumine v\u00f5i selle p\u00f5hjendamatu sulgemine kvalifitseeruda v\u00e4\u00e4rteoks (p\u00f5himakseteenuse kohustuse rikkumine).<\/p>\n Nimetatud v\u00e4\u00e4rtegu menetleb finantsinspektsioon, kellele tuleks siis rikkumise korral kaebus esitada. Panga kasutatavad lepingutingimused on olemuselt t\u00fc\u00fcptingimused ja kui need on f\u00fc\u00fcsilise isiku suhtes ebam\u00f5istlikud, siis v\u00f5ib samuti r\u00e4\u00e4kida v\u00e4\u00e4rteokoosseisust panga k\u00e4itumises (ebam\u00f5istlikult kahjustava t\u00fc\u00fcptingimuse kasutamine). Viimase v\u00e4\u00e4rteo kohtuv\u00e4liseks menetluseks on tarbijakaitse- ja tehnilise j\u00e4relevalve amet, kellele tuleks siis rikkumise korral avaldus v\u00e4\u00e4rteomenetluse alustamiseks esitada.<\/p>\n Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri <\/a> Loe kommentaare (4)<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Sama p\u00f5him\u00f5te on s\u00e4testatud ka krediidiasutuste seaduses, mille kohaselt on krediidiasutus vaba otsustama, keda teenindada v\u00f5i keda mitte,…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":221847,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[14],"tags":[131,130,90444,37,33,35,34,36,3536],"class_list":["post-221846","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-ari","tag-ari","tag-business","tag-cuesta","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-pangakonto"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116872835701500492","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/221846","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=221846"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/221846\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/221847"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=221846"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=221846"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=221846"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}