toimetuse poole p\u00f6\u00f6rdus t\u00fcdruku isa K\u0101rlis, kes koos oma praeguse abikaasaga v\u00f5itleb selle nimel, et tema t\u00fctar, kes s\u00fcndis suhtest endise elukaaslase El\u012bzaga, saaks ametlikult elada nende juures.<\/p>\n
L\u00e4ti Delfi poole p\u00f6\u00f6rdus K\u0101rlis, kes v\u00f5itleb selle nimel, et tema t\u00fctar, kes s\u00fcndis suhtest endise elukaaslase El\u012bzaga, saaks ametlikult elada ka tema juures. K\u0101r\u013ca s\u00f5nul on peamised k\u00fcsimused seotud sellega, miks ametiasutused ei arvesta piisavalt lapse arvamusega, kuigi t\u00fctar on j\u00f5udnud vanusesse, kus tal on kujunenud teatud otsustusv\u00f5ime.<\/p>\n
Armastuslugu, mis l\u00f5ppes kohtusaalis<\/p>\n
K\u0101rlis ja El\u012bza tutvusid 2013. aastal. Kolm aastat hiljem s\u00fcndis nende perre t\u00fctar Tr\u012bne (nimi muudetud), kuid juba umbes aasta hiljem l\u00e4ks paar lahku. Nad ei olnud ametlikult abielus.<\/p>\n
Kuni 2022. aastani sujus nende omavaheline koost\u00f6\u00f6 lapse kasvatamisel suhteliselt h\u00e4sti. Tr\u012bne elas vaheldumisi \u00fche n\u00e4dala ema ja \u00fche n\u00e4dala isa juures. Oli perioode, mil isa t\u00f6\u00f6tas v\u00e4lismaal ja siis viibis t\u00fctar ema juures pikemalt, kuid \u00fcldiselt suudeti lapsega seotud k\u00fcsimustes kokkuleppele j\u00f5uda. Tollel hetkel elasid m\u00f5lemad vanemad Riias, \u00fcksteisest mitte kaugel.<\/p>\n
P\u00e4rast lasteaia l\u00f5petamist kolis ema Salaspilsi ja Tr\u012bne alustas seal kooliteed. Isa oli kolimise vastu, kuid leppis olukorraga ja j\u00e4tkas t\u00fctrega suhtlemist, kuigi suurema vahemaa t\u00f5ttu muutus see keerulisemaks.<\/p>\n
\u201eK\u0101r\u013ca s\u00f5nul hakkasid just sel ajal ilmnema m\u00e4rgid, et Tr\u012bne ei tunne end ema juures h\u00e4sti.\u201c<\/p>\n
Nii kestis see kuni 2025. aasta augustini, mil El\u012bza algatas menetluse oma toonase abikaasa suhtes, kellega tal on \u00fchine laps \u2013 Tr\u012bne pool\u00f5de. K\u0101r\u013ca s\u00f5nul hakkasid just sel ajal ilmnema m\u00e4rgid, et Tr\u012bne ei tunne end ema juures h\u00e4sti. \u00dchel p\u00e4eval \u00fctles t\u00fcdruk isa juures viibides enda kohta: \u201eMa olen loll.\u201c Kui isa k\u00fcsis, miks ta endast nii r\u00e4\u00e4gib, vastas laps: \u201eEma \u00fctles nii.\u201c<\/p>\n
P\u00e4rast seda juhtumit n\u00e4is olukord esialgu siiski tavap\u00e4rane. K\u00e4esoleva aasta alguses hakkas K\u0101rlisv\u00e4idetavalt t\u00fctrelt \u00fcha sagedamini kuulma lugusid ema juures toimuvast ning otsustas tegutseda. Tema s\u00f5nul palus Tr\u012bne korduvalt, et isa ei viiks teda enam ema juurde tagasi.<\/p>\n
Isa s\u00f5nul hakkasid probleemid s\u00fcvenema vahetult enne kohtusse p\u00f6\u00f6rdumist. K\u00e4esoleva aasta jaanuaris esitas ta hagi, milles palus kohtul m\u00e4\u00e4rata kindlaks suhtlemiskorra t\u00fctrega. Ta v\u00e4idab, et lapse ema keeldus sageli erinevaid p\u00f5hjuseid tuues v\u00f5imaldamast isal t\u00fctrega kohtuda ja m\u00f5nikord vastas alles mitme p\u00e4eva p\u00e4rast, kas lubab lapsel n\u00e4dalavahetuseks isa juurde minna.<\/p>\n
P\u00e4rast \u00fcht sellist n\u00e4dalavahetust keeldus Tr\u012bne ema juurde tagasi minemast, kuigi tema ametlik elukoht oli m\u00e4\u00e4ratud ema juurde. Alates k\u00e4esoleva aasta m\u00e4rtsist elab t\u00fcdruk isa ja tema praeguse abikaasa juures. Neil s\u00fcndis t\u00e4navu \u00fchine laps – Tr\u012bne poolvend.<\/p>\n
Isa v\u00e4itel r\u00e4\u00e4kis t\u00fctar hirmust ja v\u00e4givallast<\/p>\n
K\u0101r\u013ca s\u00f5nul r\u00e4\u00e4kis t\u00fctar talle, et ema sundis teda igal hommikul enne kooli v\u00f5tma palderjani. Samuti v\u00e4itis laps isa s\u00f5nul, et ema solvas teda korduvalt, l\u00f5i teda nii tagumikule kui ka n\u00e4kku, pakkis aeg-ajalt tema asjad kotti ning \u00fctles: \u201eL\u00e4hed isa juurde elama.\u201c Lisaks r\u00e4\u00e4kis Tr\u012bne isa s\u00f5nul, et tal ei lubatud ise valida isegi tervislikku toitu, mida ta sooviks s\u00fc\u00fca.<\/p>\n
K\u0101r\u013ca s\u00f5nul on selliseid v\u00e4iteid veelgi. Tema hinnangul on k\u00f5ige olulisem see, et t\u00fcdruk on v\u00e4ljendanud selget soovi mitte elada ema juures, sest tunneb seal hirmu. Isa v\u00e4itel usaldas Tr\u012bne oma tundeid ka klassijuhatajale, kuid \u00f5petaja ei k\u00e4sitlenud lapse juttu v\u00f5imaliku perev\u00e4givalla kahtlusena ega teavitanud sellest p\u00e4devaid asutusi.<\/p>\n
Neile asjaoludele tuginedes p\u00f6\u00f6rdus K\u0101rlis nii Salaspilsi kui ka Riia lastekaitseasutuste poole. Ta palus tagada lapsele v\u00f5imaluse v\u00e4ljendada oma arvamust turvalises ja professionaalses keskkonnas spetsialistile, kes saaks hinnata p\u00f5hjuseid, miks laps on korduvalt v\u00e4ljendanud vastumeelsust emaga kohtuda. Samuti soovis ta, et hinnataks, kas lapse hoiak v\u00f5ib olla seotud v\u00f5imaliku emotsionaalse v\u00f5i f\u00fc\u00fcsilise v\u00e4givalla, ps\u00fchholoogilise surve, lapse arvamuse eiramise v\u00f5i muude asjaoludega.<\/p>\n
\u201eP\u00e4rast Tr\u012bne \u00e4rakuulamist j\u00f5udis Salaspilsi lastekaitseasutus j\u00e4reldusele, et lapse suhted emaga on head.\u201c<\/p>\n
P\u00e4rast Tr\u012bne \u00e4rakuulamist j\u00f5udis Salaspilsi lastekaitseasutus j\u00e4reldusele, et lapse suhted<\/a> emaga on head ja senist elukorraldust ei ole p\u00f5hjust muuta. Seet\u00f5ttu j\u00e4i kehtima kord, mille j\u00e4rgi on lapse ametlik elukoht ema juures.<\/p>\n Riia lastekaitseasutus j\u00f5udis p\u00e4rast lapsega vestlemist ja juhtumi materjalidega tutvumist teistsuguse hinnanguni. Asutuse hinnangul on m\u00f5lemad vanemad, sealhulgas isa, v\u00f5imelised lapse eest hoolitsema, kui on tagatud lapse turvalisus.<\/p>\n K\u0101r\u013cise s\u00f5nul j\u00e4ttis Riia spetsialistide l\u00e4henemine talle m\u00e4rksa tasakaalustatuma mulje kui Salaspilsis. Tema hinnangul l\u00e4htuti Salaspilsis eeldusest, et lapse kasvatamiseks sobib eelk\u00f5ige ema, samas kui Riias hinnati m\u00f5lema vanema v\u00f5imekust v\u00f5rdsemalt.<\/p>\n Vanemad peavad hoolitsema lapse turvalise keskkonna eest<\/p>\n Praegu on perekonnasisene konflikt j\u00f5udnud selleni, et t\u00fctar elab isa juures, kuigi ametlikult on tema elukoht m\u00e4\u00e4ratud ema juurde, kelle juurde laps v\u00e4idetavalt minna keeldub. Samal ajal peab isa maksma emale elatist, kuigi laps elab tema juures. Asjasse on kaasatud ka kohtut\u00e4itur, kuna K\u0101rlis ei maksa praegu elatist. Samas j\u00e4ttis kohus t\u00e4navu mais rahuldamata K\u0101r\u013cise taotluse m\u00e4\u00e4rata t\u00fctre ajutine elukoht tema juurde ja m\u00f5ista emalt v\u00e4lja lapsele elatisraha.<\/p>\n K\u0101rlis esitas kaebuse v\u00f5imaliku lapse vastu suunatud v\u00e4givalla kohta ema poolt ka riiklikule politseile ja sai peagi vastuse, et politseil puudub alus juhtumi menetlemise alustamiseks.<\/p>\n \u201ePikaajaline vanematevaheline konflikt, vastastikused s\u00fc\u00fcdistused ja kohtumenetlused avaldavad lapsele emotsionaalset m\u00f5ju.\u201c<\/p>\n Lapse isa on saatnud mitmeid kirju L\u00e4ti lastekaitseasutustele v\u00f5i laste huvide kaitsega tegelevatele institutsioonidele. Asutused on r\u00f5hutanud, et pikaajaline vanematevaheline konflikt, vastastikused s\u00fc\u00fcdistused ja kohtumenetlused avaldavad lapsele m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rset emotsionaalset m\u00f5ju. Oluline on keskenduda mitte vastastikuse konflikti j\u00e4tkumisele, vaid lapse emotsionaalse heaolu tagamisele ja stabiilse ning rahuliku keskkonna loomisele<\/p>\n M\u00f5lemal vanemal lasub \u00fchine vastutus luua lapsele keskkond, kus nad saavad kasvada turvaliselt, emotsionaalselt stabiilselt ja ilma vajaduseta pidevalt vanemate omavahelisi erimeelsusi kogeda. See\u00f5ttu kutsuvad mitmed asutused vanemaid \u00fcles kasutama k\u00e4ttesaadavaid toetusmehhanisme, et v\u00e4hendada omavahelisi konflikte ja luua konstruktiivset koost\u00f6\u00f6d lapse huvides, sealhulgas vajaduse korral sertifitseeritud vahendaja v\u00f5i ps\u00fchholoogi kaasamisega.<\/p>\n Samal ajal p\u00fc\u00fcab K\u0101rlis j\u00e4tkuvalt t\u00f5estada, et elamine just tema juures oleks tema t\u00fctrele parim lahendus. Selliste lugude puhul tekib alati k\u00fcsimus, et mis on juhtunud kinniste uste taga ja millal saab \u00fchest armastusloost selline j\u00e4tk. K\u0101rlise s\u00f5nul oli ta vaid doonor. \u201eLase ema on minust k\u00fcmme aastat vanem. Kui hakkasime kohtuma, oli ta juba 31-aastane. Bioloogiline kell tiksus\u2026\u201c Nende suhe oli m\u00f5nda aega ebastabiilne, kuni see l\u00f5puks lagunes. <\/p>\n Lapse arvamust v\u00f5etakse arvesse<\/p>\n Lapse arvamust v\u00f5etakse arvesse, kuid see ei ole alati otsustav. Kahjuks v\u00f5ib laps, eriti nooremas eas, kergesti sattuda \u00fche vanema m\u00f5jutuste alla ja valida endale meelep\u00e4rasema variandi. Sellistes olukordades hindab kohus iga vanema arusaama lapse tegelikest vajadustest, tema v\u00f5imet neid vajadusi rahuldada ja samuti m\u00f5lema vanema varasemat k\u00e4itumist.<\/p>\n V\u00e4givalla kahtluste korral uuritakse asjaolusid p\u00f5hjalikult. Tavaliselt kogutakse teavet haridusasutustelt, arstidelt ja ps\u00fchholoogidelt, kes on lapsega kokku puutunud. Lapsega vestlevad ka lastekaitset\u00f6\u00f6tajad, kes on spetsiaalselt koolitatud m\u00e4rkama v\u00f5imalikke v\u00e4givalla tunnuseid, ning vajadusel v\u00f5etakse arvesse ka politsei kogutud teavet, kui sinna on esitatud kaebusi.<\/p>\n \u201eKohus ei otsusta kunagi lapse elukoha m\u00e4\u00e4ramist vanema juurde, kui on p\u00f5hjendatud kahtlus, et vanem on lapse suhtes v\u00e4givaldne,\u201c r\u00f5hutab advokaat.<\/p>\n \u201eVanemal, kes ei ole j\u00e4rjepidevalt oma kohustusi t\u00e4itnud, on advokaadi s\u00f5nul v\u00e4iksem t\u00f5en\u00e4osus, et lapse elukoht m\u00e4\u00e4ratakse tema juurde.\u201c<\/p>\n Tema s\u00f5nul l\u00e4htuvad kohtud otsuseid tehes eelk\u00f5ige sellest, kumb vanem on pikema aja jooksul taganud lapsele stabiilse ja turvalise elukeskkonna – sealhulgas hariduse, meditsiinilise ja ps\u00fchholoogilise toe ning osalemise kooliv\u00e4listes tegevustes. Seevastu vanemal, kes ei ole j\u00e4rjepidevalt t\u00e4itnud oma kohustusi, n\u00e4iteks ei ole regulaarselt maksnud elatist, v\u00f5i on varem lapse eest ebaregulaarselt hoolitsenud, on advokaadi s\u00f5nul v\u00e4iksem t\u00f5en\u00e4osus, et lapse elukoht m\u00e4\u00e4ratakse tema juurde.<\/p>\n \u201eKahjuks lahendatakse laste elukoha k\u00fcsimusi sageli kohtus mitte \u00fcksnes lapse huvidest l\u00e4htudes, vaid ka soovist teisele poolele k\u00e4tte maksta v\u00f5i lihtsamal p\u00f5hjusel v\u00e4ltida elatise maksmist. Loodan, et teisel poolel j\u00e4tkub tervet m\u00f5istust, et l\u00f5petada lapsele kahju tekitamine, valeinfo levitamine ja lapse kohta k\u00e4iva teabe avalikustamine. Loodan, et pooled suudavad leida lapse huvidest l\u00e4htuva m\u00f5istliku lahenduse,\u201c s\u00f5nab advokaat.<\/p>\n Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri <\/a> Loe kommentaare (3)<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"toimetuse poole p\u00f6\u00f6rdus t\u00fcdruku isa K\u0101rlis, kes koos oma praeguse abikaasaga v\u00f5itleb selle nimel, et tema t\u00fctar, kes…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":222068,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,37963,28,29,95,19,25,2928,23,24,22,20,5388,30,92,93,94],"class_list":["post-222067","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-lapse-hooldusoigus","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-suhted","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-vanemad","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116873838248750809","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/222067","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=222067"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/222067\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/222068"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=222067"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=222067"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=222067"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}