(Seinakell tiksub.)<\/p>\n
Kaardistame praeguse ajahetke. On varakevad 2026. Sel s\u00fcgisel saad viisk\u00fcmmend. \u00dchtlasi t\u00e4histad oma kolmek\u00fcmne aasta lavajuubelit. V\u00f5ib-olla ongi alustuseks paslik k\u00fcsida, mis momendis sa oma eluga praegu oled. Mis sinuga toimub? Kuidas sa seda tajud?<\/p>\n
Sa m\u00f5tled lavaelus v\u00f5i \u00fcldse elus v\u00f5i\u2026?<\/p>\n
Kuidas soovid.<\/p>\n
Oh. Tavaelus on ikkagi nagu kuidagi\u2026 Mulle tundub, et see hakkab kuskil\u2026 Mina tundsin, et see algab umbes kolmek\u00fcmnendast v\u00f5i kolmek\u00fcmne viiendast eluaastast, kui sa hakkad mingite etappide kaupa kuidagi natukene muutuma v\u00f5i teisenema ja seda m\u00f5testama. See toimub selliste viieaastaste ts\u00fcklitena. Ja praegu on juba niisugused hetked, kus hakkan natukene ka tagasi vaatama. Ega see viisk\u00fcmmend ju numbrina midagi nii hullu ei ole. Ja samas on ikkagi tunne, et ega seal enda sees me ju v\u00e4ga ei muutu, eks. Nagu Anne Veski \u00fctleb. (Naer.)<\/p>\n
Kus ta seda \u00fctleb?<\/p>\n
Ei noh, see on jumala \u00f5ige ju! Aga mul on tunne, et ma olen tajunud seda enda vanust kuidagi teiste inimeste vanuse kaudu\u2026 Just see, et, oot, kui ma teatrisse tulin, siis Andres Tabun oli ju siin\u2026, issand jumal, nelik\u00fcmmend v\u00f5i midagi! V\u00f5i kui Aivar Tommingas m\u00e4ngis meil “Anna Kareninas” (lavastaja Mihhail T\u0161umat\u0161enko, Ugala, 2005) ja, vabandust, tundus mulle t\u00e4ieliku gerondina, siis ta oli tegelikult viisk\u00fcmmend. Andres Noormets on praegu kuusk\u00fcmmend kopikatega. Ma olen seda oma vanust defineerinud kuidagi l\u00e4bi teiste inimeste. Ise seda muudmoodi tegelikult ei tunne.<\/p>\n
Vaatame siis natuke tagasi. Mis olukorda v\u00f5i hetke sinu isiklikus elus see l\u00e4henev viisk\u00fcmmend t\u00e4hendab?<\/p>\n
Oma teatriv\u00e4list elu seostan ikkagi oma perega ja ma arvan, et see on hea hetk. Mingisugune kogemustepagas on juba tekkinud, mingi tarkus ajus olemas. Ma ei oskagi m\u00e4\u00e4ratleda seda teisiti. Lihtsalt kulged elus. M\u00f5testatult. Ja teatris\u2026 Ma ei tunne, et vanus m\u00e4ngiks mingisugust erilist rolli, see on lihtsalt \u00fcks tee, mida k\u00e4id.<\/p>\n
Sa r\u00e4\u00e4kisid nendest teistest enda \u00fcmber, kelle kaudu oma praegust vanust tajud\u2026<\/p>\n
Jah, kui vanus on viisk\u00fcmmend ja m\u00f5tled teiste inimeste kaudu teatris, siis paratamatult tekib k\u00fcsimus, mida sa selle ajaga oled j\u00f5udnud teha. Et oled kolmk\u00fcmmend aastat teatris olnud, see on ikka tegelikult r\u00e4igelt pikk aeg\u2026 Ja mida \u00fcldse lugeda saavutuseks? Kas peab ilmtingimata midagi saavutama? Kas ma olen saanud mingeid preemiaid? Ei, ma ei ole mingeid ametlikke preemiaid saanud. Ei, n\u00fc\u00fcd ma valetan, kolleegipreemia ikkagi olen ja publikupreemia tegelikult ka\u2026 Kindlasti oleks v\u00e4ga tore ka liidupoolset preemiat saada. Kui varem oli nii, et vaatasin k\u00e4skkirjast, mis roll mulle tuli, v\u00f5i p\u00fc\u00fcdsin ette kujutada, missugune protsess mind j\u00e4rgmisel prooviperioodil ootab, siis mingist hetkest kadus see \u00e4ra. Tekkis tunne, et kui on hea materjal ja trupis on head inimesed, siis see oli\u2026<\/p>\n
\u2026m\u00e4\u00e4ravam kui rolli suurus?<\/p>\n
Jah, see oli m\u00e4\u00e4ravam. Ja mul t\u00f5esti ei ole mingisugust kihku kuidagi\u2026 Loomulikult on tore, kui on aeg-ajalt midagi suuremat teha, aga mingist ajast alates ei olnud see enam m\u00e4\u00e4rav. Olulisem on olnud see, et materjal, millega tegelen, pakuks midagi.<\/p>\n
Kui peaosadehull\u00a0n\u00e4itleja sa tegelikult sisimas oled? K\u00f5ik\u00a0Cyranod, Ivanovid ja Learid\u00a0\u2014\u00a0kas sa nendest tegelikult ka unistad? Mingisugustest v\u00e4ga suurtest, kandvatest asjadest?<\/p>\n
Kindlasti ei oleks mul nende vastu midagi. Aga eks nendega oleksid seotud ka mingid hirmud.<\/p>\n
Aga l\u00e4hme veel algusesse tagasi. Kas sa m\u00e4letad, mis m\u00f5tetega sa omal ajal Viljandisse teatrikooli katsetele tulid; mis sind paelus m\u00f5ttes n\u00e4itlejaks saada?<\/p>\n
Seda ma olen ka varem mitmel pool \u00f6elnud, et ma tulin siia kooli, sest siin ei olnud mata eksamit. Ma ei m\u00e4leta mingisugust erilist kihku n\u00e4itlejaks saada.<\/p>\n
Aga teisi koole oli ju veel, kus mata eksamit polnud?<\/p>\n
Ma ei tea, ju siis ei olnud sel hetkel \u00fchtegi\u2026 Sest pedas v\u00f5eti vastu raadiore\u017eiisse. Ma tahtsin minna tegelikult filmioperaatoriks \u00f5ppima, aga seda vastuv\u00f5ttu sel aastal ei olnud, ega ka mingit muud filmiv\u00e4rki. Oli raadiore\u017eii, aga seda ma ei tahtnud. Ja naljakas on, et ma ei m\u00e4leta \u00fcldse mingisugust suuremat huvi teatriasjanduse vastu. Koolivennad keskkoolip\u00e4evilt m\u00e4letavad, et mul oli ikkagi mingi plaan, aga ma ise t\u00f5esti ei m\u00e4leta seda. M\u00e4letan juba seda aega, kui ma sisseastumiskatseteks valmistusin: s\u00f5itsin tsikliga kuhugi Tabasalu v\u00f5i Rannam\u00f5isa poole ja kuskil seal p\u00f5llu peal \u00f5ppisin Trubetsky luuletusi\u2026 Aga sellist erilist kihku ei olnud kindlasti.<\/p>\n
Aga milline inimene sa tagantj\u00e4rele vaadates sel ajal olid, kui Viljandisse tulid? (Paus.) Me peame siin vist selle t\u00e4psustuse tegema, et kui me r\u00e4\u00e4gime, et oled olnud kolmk\u00fcmmend aastat teatris, siis t\u00e4hendab see seda, et sa tegid kolmk\u00fcmmend aastat tagasi oma esimese rolli profiteatri laval, olles ise alles tudeng (Andres Noormetsa lavastus “Timm Thaler ehk M\u00fc\u00fcdud naer”, Ugala 1996). See on tegelikult noore inimese jaoks eriline v\u00f5imalus: v\u00e4ga suur osa profiteatris ja v\u00e4ga palju etendusi ka kohe\u2026 Aga milline inimene sa olid sel ajal?<\/p>\n
Ma arvan, et see teatrikoolis k\u00e4imise aeg oli tegelikult hirmus. Neid hirme ja komplekse ja k\u00f5ike seda oli nii palju, et\u2026 See kindlasti segas sellist vaba olekut. \u00dcritasin siis muidugi seda mitte k\u00f5ike v\u00e4lja n\u00e4idata, aga see tunne oli ikkagi v\u00e4ga visa kaduma.<\/p>\n
(Paus, kella tiksumine.)<\/p>\n
Seega arvan, et olin alguses ikkagi v\u00e4ga nende asjade k\u00fc\u00fcsis ja sinna l\u00e4ks kindlasti neli-viis aastat, enne kui hakkasin ennast teatris natuke vabamalt tundma.<\/p>\n
Inglise keeles on \u00fctlus “fake it ‘til you make it”: n\u00e4ita, et k\u00f5ik on korras ja tee see asi \u00e4ra, kuigi sisemiselt oled v\u00e4ga ebakindel.<\/p>\n
Noh, sama seis v\u00f5ib mul praegu ka olla. Ma olen selle varjamises lihtsalt osavamaks muutunud. (Naer.) M\u00f5nikord kui teen mingeid selliseid asju, mida ma v\u00f5ib-olla pole harjunud tegema, siis m\u00f5tlen endamisi: “Kus ma praegu ometi olen; millele ma praegu siin tuimalt kaasa noogutan, jumal k\u00fcll, millesse ma ennast seganud olen!” Jah, ma arvan, et see pool on minus kindlasti olemas: ma v\u00f5in tunda ennast k\u00fcll enesekindlalt, aga mingisugused hirmud on ikka alati ka. Mingisugused k\u00f5hklused-kahtlused. Aga see on okei, sest ma tunnen ennast lava peal mugavalt, heas m\u00f5ttes mugavalt, ma ei p\u00f5e mingite asjade p\u00e4rast. Mul on k\u00fcll palju kogemust, aga see ei t\u00e4henda veel, et ma alati h\u00e4sti teen.<\/p>\n
Haridusinimesed korrutavad pidevalt, et kui tahad, et \u00f5ppimisest kasu oleks, peab kognitiivne v\u00e4ljakutse olema laes: et oleks p\u00f5nev, huvitav. Aga emotsionaalne pinge peaks olema null. Eksimine peaks siia juurde k\u00e4ima ega tohiks kelleski hirmu tekitada. Aga teatrikoolis see vist niimoodi ei ole?<\/p>\n
Jah, see oleks muidugi hea, kui seda eksimise hirmu ei oleks, aga\u2026 See on inimeseti nii erinev: on neid, kellel seda ei olegi. Aga minul ikka oli. Ainuke asi, mida teatrikoolis t\u00f5siselt v\u00f5tad, ongi ju tegelikult erialatund. Muu on selline, noh\u2026<\/p>\n
(Paus. Kell tiksub.)<\/p>\n
Alati tundub, et kurat, natuke ikkagi nagu ludri olid! Ludri, ludri, ludri! Kogu aeg oli tegelikult selline tunne, et ludri! Et oleks v\u00f5inud ju palju rohkem teha. Aga samas see ei t\u00e4henda, et\u2026 Teatrikoolis teed nii, nagu sulle on antud v\u00f5i nagu tuleb v\u00f5i oskad. Ega see ei aita, kui k\u00e4id t\u00e4htsa n\u00e4oga ringi ja oled h\u00e4sti keskendunud. See, mis n\u00e4itlejal s\u00fcnnib, see s\u00fcnnib ju laval. Loomulikult on vaja asjad l\u00e4bi m\u00f5elda, aga see sisetunne, mis mind siiamaani mingite asjade sooritamisel v\u00e4ga sageli saadab, see intuitsioon, mille pealt ma m\u00e4ngin-tegutsen, seda ju ei \u00f5pi. Aga kui ei ole hirmu eksida, siis on muidugi tore, siis v\u00f5ivad asjad h\u00e4sti v\u00e4lja tulla.<\/p>\n
Kas teatrikoolist j\u00e4i sisse ka m\u00f5ni umbs\u00f5lm v\u00f5i kompleks, mida on olnud vaja selle \u00fclej\u00e4\u00e4nud kolmek\u00fcmne aastaga teatris lahti harutada? On sul mingid hetked sellel teekonnal, mis viivad sind tagasi sinna p\u00e4ris esimestesse erialatundidesse? Sisuliselt oli sul ju kaks teatrikooli algust: te alustasite Peeter Tammearuga, kes v\u00f5ttis 1995. aastal vastu Viljandi Kultuuriakadeemia II lennu, kuid siis ta l\u00e4ks Tallinna ja tuli Komissarov, mis oli ikkagi ju nagu kerge\u00a0restart.<\/p>\n
\u00dcks aisting on see, et kui sa midagi teed, tee see l\u00f5puni. M\u00e4ngi oma olukorrad l\u00f5puni. Sageli oli kooli ajal ju et\u00fc\u00fcdide puhul nii, et m\u00f5tlesid mingisuguse tohutu asja v\u00e4lja ja siis l\u00e4ksid lavale ja p\u00f5him\u00f5tteliselt\u2026 sittusid selle kahek\u00fcmne sekundiga lihtsalt \u00e4ra, ei teinud mitte midagi l\u00f5puni. Said poole pealt aru, et see on jama, ja siis loobusid j\u00e4rgnevatest asjadest. Koolis oli tihti nii, et tajusid \u00e4ra, et see vist ei toimi, ja siis ludistasid selle ruttu \u00fcle. Praegu, kui m\u00e4ngid lava peal ja tunned, et seekord publik ei tule mingi asjaga kaasa, siis ei saa hakata m\u00f5tlema: “Okei, ma siis lasen kuidagi \u00fcle\u2026”<\/p>\n
Et katkestame selle m\u00e4ngu siinkohal, t\u00e4na ei tule v\u00e4lja?<\/p>\n
Jah, et ma teen siis kuidagi “niimoodi natuke”, ei hakka pedaali vajutama\u2026 Sellises olukorras tuleb just see asi l\u00f5puni \u00e4ra teha! Ei tohi l\u00fc\u00fca k\u00f5hklema lihtsalt sellep\u00e4rast, et tundub, et praegu see ei ole p\u00e4ris see. Seda tuli kooli ajal kindlasti v\u00e4ga sageli ette. Ja siis loomulikult see vana hea naeruv\u00e4rk, eks. Ma pidin m\u00e4ngima “Timm Thaleris” seda kutti, kes oma naeru maha m\u00fc\u00fcb, ja ma absoluutselt ei osanud naerda! Komissarov harjutas minuga naermist. Ma ei tea, kas Noormets palus teda v\u00f5i kuidas see oli, aga see kompleks oli mul igatahes t\u00fckk aega, et kui laval tuli naerda, kuidas siis n\u00fc\u00fcd sellega saab\u2026<\/p>\n
Et see peaks olema tehniline k\u00fcsimus, aga lihtsalt ei tule?<\/p>\n
Nojah, aga see ei saa laval muidugi tehniliseks elemendiks j\u00e4\u00e4da, sest siis tulemus ongi puhtalt tehniline.<\/p>\n
Sinu \u00f5petaja Kalju Komissarov oleks saanud sel aastal kaheksak\u00fcmmend, seega, kui sina l\u00e4ksid kooli, siis ta pidi samuti olema viiek\u00fcmneaastane nagu sina praegu?<\/p>\n
Jah.<\/p>\n
Kas sa l\u00e4heksid praegu uuesti Koma kursusele, kui v\u00f5imalus tekiks? V\u00f5i tunned praeguse kogemuse p\u00f5hjal, et selle teatri jaoks, mida sa praegu teed, oleks vaja mingeid teisi oskusi?<\/p>\n
Koolist antakse ju niikuinii mingisugused algt\u00f5ed, muud oskused tulevad ikkagi kogemusega. Ma arvan, et me saime Koma k\u00e4est v\u00e4ga h\u00e4id asju. Ma ei ole osanud millestki niimoodi puudust tunda, et oh, seda ta oleks v\u00f5inud \u00f5petada! Kindlasti on sellist teatrit, millega ma ei ole ise kokku puutunud. Millest on natuke kahju. Ikka olen m\u00f5elnud, et huvitav, kuidas ma saaksin hakkama mingites teistsugustes situatsioonides, teistsuguste \u00fclesannetega. Ma m\u00f5tlen siis v\u00e4ljaspool n-\u00f6 ps\u00fchholoogilist teatrit. Aga need on need asjad, mida meil koolis t\u00f5en\u00e4oliselt veel ei \u00f5petatagi.<\/p>\n
Kui palju sellest ABCst, mis ta teile andis, t\u00e4na sinu t\u00f6\u00f6s p\u00e4deb?<\/p>\n
Ikka p\u00e4deb. V\u00e4ga paljudes olukordades. Aga kindlasti ei ole Koma ainus. Kogu selle aja jooksul nokid ju siit-sealt midagi juurde. See on tore, kui j\u00e4rsku avastad uuesti mingeid omal ajal \u00f5pitud asju. N\u00e4iteks Tammearu lauseid, millest tookord aru ei saanud, aga n\u00fc\u00fcd taipad: ta vist m\u00f5tles sellega seda!<\/p>\n
Keda sa veel\u00a0 oma m\u00f5jutajatena v\u00e4lja tooksid?<\/p>\n
Noh, ikka k\u00f5iki neid kolleege, kellega noorena koos alustasin: Gert Raudsep ja Meelis R\u00e4mmeld, Hilje Murel\u2026 Asjalikelt kolleegidelt siin Ugalas olen v\u00e4ga palju saanud. See ei olegi \u00f5petamine, see on maailmapildi kujundamine v\u00f5i midagi sellist. Ja loomulikult lavastajad, kellega olen kokku puutud: Taago Tubin, Noormets, Ringo Ramul\u2026 Samamoodi praegu: ma teen proove Johan Elmiga lavastuses “Elamise hind” ja mul on \u00fcle t\u00fcki aja j\u00e4lle tunne, et kuramuse lahe! Vaatad: n\u00e4e, inimene on \u00f5ppinud seda asja; ta ei ole kuiv, valdab seda k\u00f5ike ja on ka hea inimene. See on ka teatris v\u00e4ga t\u00e4htis.<\/p>\n
Aga millalgi tekkis sinna juurde ka sinu enda soov kolleege suunata, olla lavastaja positsioonis. Mida lavastamine sulle t\u00e4hendab? Mis see on? Kust see soov tuleb? Mida sa selle kaudu p\u00fc\u00fcad realiseerida? Mis sind k\u00e4ivitab? Selles k\u00fcsimuses on mitu asja koos, aga alustame v\u00f5ib-olla sellest, miks peab lavastama, kui sa tegelikult oled n\u00e4itleja?<\/p>\n
Miks peab lavastama?<\/p>\n
Jah. R\u00e4\u00e4gi t\u00e4itsa subjektiivselt.<\/p>\n
Jaa, miks mina lavastama hakkasin\u2026 Mul hakkas t\u00f5en\u00e4oliselt mingil hetkel natuke igav.<\/p>\n
N\u00e4itlejana?<\/p>\n
N\u00e4itlejana jah. Ju siis ei olnud hetkel sellist t\u00f6\u00f6d, mis midagi pakuks. Ma juhtusin lugema \u00fcht materjali ja kui sellest hakkas mingisugune pilt jooksma\u2026 See oli see tunne, et v\u00f5iks ju proovida. Ma kindlasti ei tunne ennast mingisuguse\u2026 Noh, see “lavastaja” on ikkagi p\u00e4ris suur s\u00f5na minu jaoks. Ma arvan, et meie teatripildis v\u00e4ga paljud lavastajad lihtsalt jutustavad n\u00e4itlejatega koos mingit lugu, “lugu-lookest”. Lavastaja t\u00e4hendab minu jaoks natuke midagi muud.<\/p>\n
Oot, kas see on praegu n\u00e4itleja kriitika teatud lavastajate pihta? Selle asemel et p\u00e4riselt lavastada, tulevad mingisugused lavastajad n\u00e4itlejate ette ja hakkavad koos nendega lugu jutustama? Seda pead silmas?<\/p>\n
Ei, see pole kriitika ja ma ei arva, et see on kuidagi halb v\u00f5i alav\u00e4\u00e4rtuslik, et lavastaja jutustab koos n\u00e4itlejatega lugu, mis talle korda l\u00e4heb. See on lihtsalt teine ni\u0161\u0161. Selleks on oma keel ja omad vahendid ja\u2026<\/p>\n
Aga lavastamine n-\u00f6 suure algust\u00e4hega t\u00e4hendab sinu jaoks midagi muud?<\/p>\n
Jah.<\/p>\n
Aga mida siis?<\/p>\n
Et midagi hakatakse tegema p\u00e4ris nullist. V\u00f5i on mingisugune v\u00e4ga eriline nurk mingi materjali jaoks. On midagi, mis t\u00f5useb tavalise loo tasemest natukene k\u00f5rgemale.<\/p>\n
Ja kui sa ise oled lavastanud, kas sul on see nurk alati olemas olnud? V\u00f5i on see t\u00e4pselt samamoodi teele minek, et vaatame, kuidas kujuneb?<\/p>\n
Ma olen nii v\u00e4he asju teinud.<\/p>\n
No siiski oled juba teinud\u2026<\/p>\n
Noh, midagi jah, aga see on ikkagi selline n\u00e4itlejal p\u00f5hinev l\u00e4henemine, mitte lavastajateater. Aga peaasi, kui ma mingi loo ette v\u00f5tan, on ikka see, et see kuidagi puudutaks mind. Et need teemad, mis seal on, tekitaksid minus resonantsi. Kui ma tunnen, et siin on midagi, mis minuga ei haaku, siis ma pigem ikkagi ei torgi seda. Meil on Eestis palju v\u00e4ga h\u00e4id lavastajaid ja sellep\u00e4rast mulle ei tundugi paslik end sinna “p\u00e4ris” lavastajate ritta sobitada. Aga ma p\u00fc\u00fcan areneda.<\/p>\n
Aga lavastust tegema hakates on see enamasti ikkagi tekst, mis sind k\u00e4ivitab? Mitte et k\u00f5nnid ringi nagu David Lynch v\u00f5i Andrei Tarkovski\u2026 et ma l\u00e4hen n\u00fc\u00fcd filmikunsti? Et sul on mingisugune pilt silme ees, mida sa p\u00fc\u00fcad lavale seada? Seda sa vist ei tee?<\/p>\n
Ei, seda ma ei tee. Siit saab korraks h\u00fcpata minu kui n\u00e4itleja juurde. Mul on kahju, et ma olen v\u00e4ga v\u00e4he, peaaegu ei olegi tegelikult osalenud sellistes protsessides, kus k\u00f5ik algab nullist. Kuidas ma saaksin hakkama sellises trupis, kus “hakatakse kuskilt minema”? See oleks p\u00f5nev. Ma v\u00e4ga respekteerin inimesi, kes on v\u00f5imelised niimoodi t\u00f6\u00f6tama. Aga kahjuks ei ole minul olnud eriti \u00f5nne sellisesse truppi sattuda. Samas, Lembit Eelm\u00e4e oli ka vist peaaegu viisk\u00fcmmend, kui Tooming temaga tegema hakkas, nii et mul pole veel hilja.<\/p>\n
Aga miks mitte siis ise lavastajana niimoodi nullist minema hakata?<\/p>\n
Aga sellep\u00e4rast, et mul t\u00f5esti p\u00e4ris kindlasti puuduvad selleks vajalikud omadused. Ma ei oska seda. Seda ei \u00f5petatud, aga ma ma arvan, et seda ei saagi \u00f5petada. See kas on v\u00f5i seda ei ole ja mina ei oska ka p\u00e4ris niimoodi m\u00f5elda. Kunagi tegime Ott Aardamiga “Mee hinda” (Ugala, 2011), mis algas nullist, n-\u00f6 n\u00e4itlejate idee pealt. Aga Ott meid teksti loomisesse ikkagi ei kaasanud, sest ta \u00fctles, et tema j\u00e4lle niimoodi t\u00f6\u00f6tada ei oska. Aga vaadates k\u00f5rvalt, kuidas t\u00f6\u00f6tas NO-teater v\u00f5i kuidas Von Krahl\u2026 Ma olen heas m\u00f5ttes olnud v\u00e4ga kade, et mul puudub see kogemus. Ma oleksin v\u00e4ga r\u00f5\u00f5mus, kui mul see oleks.<\/p>\n
Kas sa vahel n\u00e4itlejana enda peale kuri ka oled? Lennutad vihaga tekstiraamatut, nagu m\u00f5ni teeb? V\u00f5i saad lavastaja peale proovis kurjaks?<\/p>\n
Ei lennuta, aga ma olen ikka kuri ka olnud. Kui mul on lavastajaga hea klapp ja kui ta tahab, et ma m\u00e4ngin nii, siis ma t\u00f5esti proovin m\u00e4ngida nii, nagu ta tahab. Mul ei ole enam seda vaidlemissoovi, mis noores p\u00f5lves oli. Aga nagu Andres Noormets paar aastat tagasi \u00fctles: sellist lolli lauset, et “see tegelane nii ei k\u00e4itu”, ei ole olemas; k\u00e4itub k\u00fcll! Ja ma olen n\u00f5us: ta v\u00f5ib k\u00e4ituda. Ma leian kindlasti m\u00f5ne p\u00f5hjenduse.<\/p>\n
Omaenda eba\u00f5nnestunud rollisoorituse lavastuses kannatab kuidagi \u00e4ra, aga mida teha siis, kui terve lavastus on eba\u00f5nnestunud? Kuidas sellega hakkama saada?<\/p>\n
(Pikem paus. Kell tiksub.)<\/p>\n
Ma olen teinud kuus v\u00f5i seitse lavastust. Ma arvan, et midagi nii totaalselt eba\u00f5nnestunut ei ole. Aga lavastuse m\u00e4ngukordade sees on tuksi l\u00e4inud etendusi kindlasti olnud v\u00e4ga palju. Ega siis saagi midagi teha. Ma \u00fcldiselt oma lavastusi vaatamas ei k\u00e4i, sest mul on selleks ajaks juba kopp ees. Esikat ma kuulan, aga ei vaata. Ma kuulan mingid kohad \u00e4ra: kas publik v\u00f5tab need asjad vastu, ja siis l\u00e4hen minema, enam ei sekku. Aga n\u00e4iteks kui oli lavastuse “Koju” (Ugala, 2023) kontrolletendus, mis l\u00e4ks juba kohe alguses tehniliselt aia taha, hakkas see ka n\u00e4itlejate m\u00e4ngu segama. Igatahes olin seal valgusregus ja tundsin end nagu Jaak Salumets korvpallim\u00e4ngu ajal. Panin muudkui \u00fchest ruumi otsast teise: “Kurat, ei! J\u00e4lle m\u00f6\u00f6da! J\u00e4lle ei tule!” See ei ole mingil juhul n\u00e4itlejate s\u00fc\u00fcdistamine; see on t\u00e4iesti arusaadav ja ma m\u00f5istan neid, kuna olen ise n\u00e4itleja. Lihtsalt ei teki m\u00f5nikord seda “trampliini” ja k\u00f5ik. Ei ole m\u00f5tet minna p\u00e4rast esimest vaatust \u00fctlema: “Kurat, mis praegu toimus!? Idioodid olete v\u00f5i?”<\/p>\n
Aga n\u00e4itlejana eba\u00f5nnestunud lavastuses m\u00e4ngida, kuidas sellega hakkama saada?<\/p>\n
Noh, sellega hakkama saada\u2026? (Paus.) Eks see n\u00e4itleja enesealalhoiu instinkt l\u00f6\u00f6b v\u00e4lja juba prooviprotsessis, kui saad aru, et see on niisugune asi, et siit ei tule. Sa pead ikka ise juba prooviprotsessi sees sellega tegelema hakkama.<\/p>\n
Kuidas sa seda lahendad? Kannatad lihtsalt \u00e4ra v\u00f5i m\u00f5tled endale mingeid p\u00f5nevamaid \u00fclesandeid v\u00f5i\u2026?<\/p>\n
Siis tuleb lihtsalt \u00e4ra kannatada ja leida sellest see miski, millest kuidagigi midagi v\u00f5tta. Ega seal muud varianti olegi.<\/p>\n
Kuidas sa m\u00f5testad lahti “Hamletist” p\u00e4rit tsitaadi “n\u00e4itleja on ajastu l\u00fchikroonika”? Kas sina oled seda?<\/p>\n
(Paus. Kell tiksub.)<\/p>\n
Oled sa \u00fcldse m\u00f5elnud selle lause peale?<\/p>\n
Ikka olen, jah. N\u00e4itleja roll on ajas kindlasti muutunud, eks. Muutunud kindlasti ka viimase kolmek\u00fcmne aastaga. Mis see n\u00e4itleja \u00fclesanne praegu \u00fcldse on? Kui ma meenutan oma lapsep\u00f5lve, siis n\u00e4itleja kaheksak\u00fcmnendatel\u2026 ta oli kuidagi t\u00e4htsam. Aga loomulikult on meil ju ka praegu Eestis selliseid n\u00e4itlejaid, kes kannavad mingisugust\u2026 (Paus.)<\/p>\n
Et m\u00f5tled mingi k\u00fcmnendi peale ja silme ette tuleb just see n\u00e4itleja?<\/p>\n
Et kui tema lavale astub, siis sellega kaasneb t\u00f5en\u00e4oliselt mingisugune s\u00f5num v\u00f5i hoiak. Et see looming, mida tema on teinud, kannab teatavat sellele ajastule omast\u00a0touch’i. Aga neid n\u00e4itlejaid ei ole v\u00e4ga palju.<\/p>\n
Kas neid on kuidagi v\u00e4hem kui siis, kui sa noorem olid?<\/p>\n
Tegelikult ma ei usu, aga seda on kindlasti siin ja praegu raske otsustada. See selgub aastatega. Tagantj\u00e4rele v\u00f5ib Ugala peale m\u00f5eldes k\u00fcll \u00f6elda, et Rein Malm\u00adstenis, Leila S\u00e4\u00e4likus ja Peeter J\u00fcrgensis on see olemas. Tabun kannab ka seda, ma arvan.<\/p>\n
Mulle lihtsalt tuli praegu meelde, et muusik Rein Fuks on kunagi \u00f6elnud, et keskp\u00e4rasus on tugevalt alahinnatud.\u00a0(Naer.)<\/p>\n
Just.<\/p>\n
Anname maksimumi, oleme okeid\u00a0v\u00f5i\u00a0v\u00e4ga head, aga me ei pea alati olema tippude tipud?<\/p>\n
Samamoodi nagu ma r\u00e4\u00e4kisin lavastamisest, et kas me jutustamegi “lugu-lookest”,\u00a0 mida on ka vaja ja mis pole sugugi halb, v\u00f5i siis me t\u00f5esti suhestume konkreetselt mingisuguste praegu \u00fcmberringi k\u00e4imas olevate protsessidega, mingite s\u00fcndmustega. Mis muidugi v\u00f5ivad olla ju samamoodi “lugu-lookesed”.<\/p>\n
Sa oled inimene, kes paneb \u00fcmbritsevat elu h\u00e4sti t\u00e4hele, ja mulle kui sinu s\u00f5brale tundub, et sa j\u00e4lgid seda pigem kriitiliselt. Milline see aeg siis meie \u00fcmber on? V\u00f5i milliseks on ta kujunenud meie \u00fcmber selle kolmek\u00fcmne aastaga, mil sa oled v\u00f5inud pretendeerida tiitlile “ajastu l\u00fchikroonika”?<\/p>\n
Ega ei tahakski sellest midagi r\u00e4\u00e4kida, sest v\u00e4ga paljud asjad mind r\u00f5\u00f5msaks ei tee. Ei taha ka olla mingisugune soiguja. Aga jah, mulle ei klapi see suund, kuhu maailm liigub. Selles m\u00f5ttes on v\u00e4ga huvitav, et kogu aeg arutled endamisi, et okei, vaatame, mis kolme aasta p\u00e4rast saab. Et siis on j\u00e4lle mingisugune v\u00f5imalik muutus. Aga siiamaani on need muutused l\u00e4inud minu maailmapildiga kuidagi risti vastu. Ma ei hala, aga mingid asjad tunduvad kahjuks paratamatud ja v\u00e4\u00e4ramatud. Kas neid protsesse annab kuidagi peatada v\u00f5i mitte? Maailm muutub nii \u00fchetaoliseks, ongi must ja valge, hea ja halb. Ma ei ole rahul, et maailmas on lobistid. Ma ei ole rahul sellega, kui ministrid \u00fctlevad: “Me peame selle l\u00e4bi suruma, me peame selle rahvale selgeks tegema.”<\/p>\n
Et pooltoone justkui ei ole?<\/p>\n
Pooltoone ei ole jah, ja m\u00f5ttetu on arvamust avaldada, sest alati tuleb sellest mingi jama. Su enda arvamus v\u00f5ikski enda teada j\u00e4\u00e4da. Ei ole vaja sellega kuhugi minna.<\/p>\n
Aga kuidas su endaga on: kas sa oled valmis asju \u00fcmber hindama, kui saad uut infot, uut teadmist? Kui kinni sa ise oma seisukohtades oled?<\/p>\n
Ma arvan, et olen. N\u00e4iteks lugesin eile ja m\u00f5tlesin enda jaoks \u00fcmber\u2026 Kogu see paganama AI-v\u00e4rk\u2026 Mina seda ei kasuta. Mulle see ei meeldi. Ma saan aru, et sellest on abi siin ja seal. Aga eile lugesin artiklit, kus r\u00e4\u00e4giti, kui palju sellest on kasu meditsiinis. Ja sellele ma kirjutan kahe k\u00e4ega alla. Aga mind n\u00e4iteks h\u00e4irib, kui me k\u00fcsime k\u00f5ik k\u00fcsimused tehisaru k\u00e4est. Mind see v\u00f5imalus ei eruta. Ma olen selles suhtes v\u00e4ga konservatiivne, aga ma ei arva, et ma oleksin sellep\u00e4rast tagurlik.<\/p>\n
Aga tulevikuperspektiiv? \u00d6elda viiek\u00fcmne aasta juubeli eel, et vead sajani v\u00e4lja, on v\u00f5ib-olla natuke optimistlik, ent siiski\u2026 Kuidas sa tulevikku sellest praegusest perspektiivist n\u00e4ed? Mis ootused v\u00f5i m\u00f5tted sul selles osas on? Ma ei pea silmas teatrit, vaid kogu \u00fchiskonda, maailma.<\/p>\n
Ma ei oska k\u00fcll midagi oodata. Mul on kogu aeg mingisugune lootus, et \u00e4kki \u00fchiskonnal tuleb aru p\u00e4he, et teha asju kuidagi j\u00e4tkusuutlikumalt. Aga see aeg, milles me praegu elame ja kulutame miljardeid selle s\u00f5ja peale, s\u00f5jatehnika peale\u2026 Ma saan aru, et meil on vaja kaitsev\u00e4ge, aga kui ma vaatan vabariigi aastap\u00e4eva paraadi ja kui keegi r\u00e4\u00e4gib uhkusega tankist, siis tegelikult mul l\u00e4heb s\u00fcda pahaks.<\/p>\n
Aga see on vist paratamatus?<\/p>\n
Paratamatus jah. Ma r\u00e4\u00e4gin h\u00fcpoteetiliselt, aga v\u00f5ib-olla see k\u00f5ik on kuseudu. Selles m\u00f5ttes, et taome kogu aeg meeletult raha kuhugi tankidesse, aga \u00e4kki ei tahagi keegi seda meie Eestimaad siia v\u00f5tma tulla. Loll jutt v\u00f5ib-olla, ju ikka tahab\u2026 T\u00e4na hakkas Ameerika koos Iisraeliga Iraani pommitama. No ei ole h\u00e4sti see asi kusagil. Kusjuures selle aasta 24. veebruari hommikul ma m\u00f5tlesin, et kui ma n\u00fc\u00fcd selle uudistevoo lahti teen, siis mis sealt mulle vastu vaatab. Et pagan, \u00e4kki meil k\u00e4ib ka s\u00f5da?! Ma pole mitte kunagi varem niimoodi m\u00f5elnud, aga seekord m\u00f5tlesin. Me elame siin nagu k\u00fclas, eemal, ja me ei teagi veel, et s\u00f5da \u00fcmberringi k\u00e4ib.<\/p>\n
Me oleme siin praegu sinu kodus, Roodeviku talus. Imeilus koht. Oma k\u00e4e j\u00e4rgi seatud. Sa oled just lambaid tapnud. Siiasamasse p\u00f5llu peale on laotatud sisikonnad, siia on j\u00f5udnud kusagilt kilomeetrite tagant merikotkad neid s\u00f6\u00f6ma\u2026<\/p>\n
Jah, me ei ole neid viinud kuhugi V\u00e4ike-Maarjasse loomsete j\u00e4\u00e4tmete k\u00e4itlemise tehasesse, vaid s\u00f6\u00f6dame nendega ronkasid ja merikotkaid.<\/p>\n
Nad on siin praegu kohal ka, need merikotkad, me ise just \u00e4sja n\u00e4gime neid. See on sinu kodu. V\u00e4ga eriline paik. Kuidas see sulle p\u00e4he mahub, et keegi tahab sinu kodu endale v\u00f5tta?<\/p>\n
Jah, see oleks v\u00e4ga karm\u2026<\/p>\n
Et see tank v\u00f5ib vastik tunduda, aga sissetungijatele peab vist vastu hakkama?<\/p>\n
Ei, muidugi, loomulikult, jah. Isegi kui see on j\u00e4lk ja m\u00f5istusevastane. Et see s\u00f5dur, kes kuskilt tuleb ja kellel on t\u00e4iesti \u00fcksk\u00f5ik\u2026 See on vastik asi, jah, millega ei taha oma peas eriti tegeleda. Mul on millegip\u00e4rast kogu aeg olnud vaimusilmas selle kohaga seoses niisugune pilt: see kuusehekk maantee \u00e4\u00e4res, mille ma istutasin siia\u2026 Et ma sealt kuusehekist lasen maantee peale mingisuguse kuradi kuulipilduja v\u00f5i automaadiga.<\/p>\n
Kas see on unen\u00e4os?<\/p>\n
Ei! On nagu mingisugune tunne, et ma nagu, noh\u2026<\/p>\n
Kas sa oled valmis seda tegema v\u00f5i peaksid ennast selleks sundima?<\/p>\n
Ei, mul on mingisugune pilt, et ma kuuseheki seest lasen sinna maantee poole. Aga noh, ma loodan, et seda ei juhtu kunagi. Mul on metsas vana metsavendade punkri koht. Ja t\u00f5esti, ma olen ka m\u00e4nginud selle m\u00f5ttega, et huvitav, kas peaks selle lahti kaevama. See on nii loll m\u00f5ttek\u00e4ik tegelikult, sest ma saan ju aru, et igasugune droon v\u00f5tab su igalt poolt kinni. See oleks jube.<\/p>\n
H\u00e4sti. Aga hetkel oleme rahulikult sinu kodus. Mis koht see sinu jaoks on? Ma tean, et sul on elus varem olnud omajagu neid kodusid. V\u00f5rreldes kolmek\u00fcmne aasta taguse ajaga, kui ma sinuga tuttavaks sain, oled sa l\u00e4bi teinud p\u00e4ris korraliku metamorfoosi.<\/p>\n
See on olnud minu jaoks kuidagi v\u00e4ga loomulik. Kahek\u00fcmnendates eluaastates mulle meeldis ringi tuuseldada. Aga kui sul on pere, kui sul on naine ja lapsed, siis on kodu v\u00e4ga-v\u00e4ga oluline.<\/p>\n
Sa tegelikult teadsid, et tahad seda saada? Kas see maal elamise soov oli sul kogu aeg sees olemas?<\/p>\n
Ma arvan, et iga inimene tahab, et tal oleks kodu. Aga maal elamine, kas ta on mu unistus olnud, ma ei tea\u2026<\/p>\n
Oleksid valmis selle ka j\u00e4tma ja rahulikult linna elama minema?<\/p>\n
Ma praegu v\u00e4ga enam ei usu. Kuigi ma olen p\u00e4ris mitmeid kordi m\u00f5elnud, kas see maale elama kolimine oli m\u00f5istlik otsus. Kui oled maal, siis sa tegelikult k\u00e4id v\u00e4hem looduses. Linnas elades ikka l\u00e4hed kalale, metsa, sinna, sinna, sinna, sinna\u2026 Siin sa juba oled kohal ja see on kuidagi teistmoodi.<\/p>\n
Et mis sa sinna metsa ikka l\u00e4hed, kui sa juba elad metsas?<\/p>\n
Jah, mis sa seal metsas enam t\u00f6llerdad. K\u00f5ik tuleb koju k\u00e4tte.<\/p>\n
Tegelikult on su metsa- ja loodusearmastus ka natuke ootamatu, sest sa oled ju p\u00e4rit Tallinnast, t\u00e4itsa Kalamajast.<\/p>\n
Ta vist praegu on Kalamaja. Varem oli see k\u00f5ik lihtsalt Kopli.<\/p>\n
Ja isa oli sul meremees. Ema\u2026, ma isegi ei tea, mis ametit ema pidas.<\/p>\n
Ema oli lasteaiakasvataja.<\/p>\n
Kui palju on su lapsep\u00f5lvekodu m\u00e4\u00e4ranud sinu praeguse kodu iseloomu?<\/p>\n
Eks ta ole m\u00e4\u00e4ranud muidugi. Aga k\u00f5ige rohkem on m\u00e4\u00e4ranud loomulikult meie suvekodu Preedis. On j\u00e4tnud igatsuse sellise keskkonna j\u00e4rele.<\/p>\n
Sa oled siis ehitanud siia Mulgimaale m\u00f5nes m\u00f5ttes v\u00e4ikese Preedi? V\u00f5i noh, isegi v\u00f5ib-olla suurema\u2026<\/p>\n
J\u00e4rvamaalt oleks t\u00f6\u00f6le t\u00f5en\u00e4oliselt natuke liiga pikk tee k\u00e4ia. M\u00f5nikord ma ikka fantaseerin ka, et v\u00f5ib-olla oleks tore, kui kodu oleks mere \u00e4\u00e4res, aga noh\u2026<\/p>\n
(Paus. Kell tiksub.)<\/p>\n
Ma l\u00e4hen n\u00fc\u00fcd v\u00e4ga diibiks. Ma ei tea, kui s\u00fcgav see “k\u00fcnd” sinu jaoks siiamaani on olnud\u2026<\/p>\n
Nii?<\/p>\n
Sa oled ristitud, leeritatud, kiriklikult laulatatud. Kuulates su m\u00f5tteid, arvan ma, et sulle on tuttavad kristlikud moraalinormid, k\u00fcmme k\u00e4sku n\u00e4iteks. Millised need reeglid on, mille vastu sa ise kindlasti ei eksi, ja millised on reeglid, millele sa v\u00f5id l\u00e4bi s\u00f5rmede vaadata?<\/p>\n
Sa m\u00f5tled k\u00fcmne k\u00e4su osas?<\/p>\n
V\u00f5i mingite muude moraalinormide osas. M\u00f5ni vaatab budistlikke reeglite poole\u2026 Mis on okei ja mis ei ole okei, kui sa m\u00f5tled moraali peale?<\/p>\n
(Pikem paus. Kell tiksub.)<\/p>\n
Oh jumal, kust n\u00fc\u00fcd hakata seda veeretama\u2026<\/p>\n
Kui sa oled kristlane, selle teekonna l\u00e4bi teinud, siis ilmselt oled pidanud neid moraalinorme enda jaoks m\u00f5testama.<\/p>\n
Jah, loomulikult. Ma liiga detailidesse ei laskuks, aga kindlasti\u2026 L\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes pead sa ju ka ise terveks ja ellu\u00a0 j\u00e4\u00e4ma. Mul ei ole p\u00e4ris t\u00fckk aega olnud mingeid suuri s\u00fcdametunnistuse piinu. V\u00f5ib-olla see ongi see lakmus. Ma ei ole tundnud, et ma oleksin k\u00e4itunud millegi v\u00f5i kellegi suhtes kuidagi nii, et see v\u00f5taks mult \u00f6\u00f6une. Neid hetki kindlasti on olnud, jah, aga ma ei tooks neid niimoodi detailidena v\u00e4lja.<\/p>\n
Aga kas kahetsus kui selline on sulle tuttav tunne?<\/p>\n
Jaa, kindlasti on. Loomulikult on. Ja ma arvan, et nii kahetsus kui s\u00fc\u00fctunne on v\u00e4ga vajalikud asjad. Et kui me ei tunne s\u00fc\u00fcd, siis on asjad minu meelest halvasti. \u00d6eldakse, et s\u00fc\u00fctunne paneb inimese lukku, et ei tohi end s\u00fc\u00fcdi tunda, muidu j\u00e4\u00e4d kuhugi kinni. Aga ma arvan, et see on v\u00e4ga vajalik asi. S\u00fc\u00fc ja andeks andmine v\u00f5i andeks saamine, need k\u00e4ivad ikkagi koos. Kui s\u00fc\u00fcd ei ole, ei saa ka andestada. Ma p\u00fc\u00fcan neid termineid oma lastelegi teinekord teadlikult, n\u00e4idete abil arusaadavaks teha. S\u00fc\u00fctunne on seotud vastutusega. Kui sa ei vastuta ja p\u00e4rast oma halba tegu end s\u00fc\u00fcdi ei tunne, siis ega sa heast ja kurjast t\u00e4pselt aru ei saa.<\/p>\n
Ja olemegi otsapidi n\u00e4itlejategevuse juures tagasi, sest tegelikult ongi ju n\u00e4itleja peamine \u00fclesanne endale \u00e4ra p\u00f5hjendada, miks \u00fcks v\u00f5i teine tegelane nii v\u00f5i teisiti k\u00e4itub. Motiivid. Kuidas sina endale asjad \u00e4ra p\u00f5hjendad ja kust sinu jaoks see lahtiv\u00f5tmine algab?<\/p>\n
Mis situatsiooni sa silmas pead?<\/p>\n
Millist tahes. H\u00e4sti, ma l\u00e4hen konkreetseks. V\u00e4hesed teavad, et sul on \u00fcks selline salakirg, milleks on\u00a0online-kunstioksjonitel osalemine. Ma tean, sa oled sinna pannud omajagu vahendeid. Abikaasa ilmselt k\u00f5ige \u00f5nnelikum ei ole, et sa paned m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rseid summasid raskelt teenitud raha lihtsalt kunsti alla. Kuidas sa endale seda p\u00f5hjendad?\u00a0(Naer.)<\/p>\n
No ma ei ole siin doktor Punab ega Tiit Pruuli\u2026<\/p>\n
\u2026ega Jaan Manitski\u2026\u00a0(Naer.)<\/p>\n
\u2026ega Enn Kunila. Minu ostukesed on ikkagi sellised, et sinna alla ei l\u00e4he minu kuupalk. Aga kui sa juba k\u00fcsisid\u2026 Kunsti kogumine sai \u00fcldse alguse sellest, et ma tahtsin, et mu lapsed kasvaksid kodus, kus on eesti kunst seinal.<\/p>\n
Nii. Eesti kunst on olemas. Ma vaatan siin ringi, iga nurga peal eesti kunst, m\u00f5ni ruutmeeter on veel vaba. Sul ei ole seda juurde vaja. Nad juba elavad teatud m\u00f5ttes “Eesti kunstikeskuses”. Aga sina j\u00e4tkad oksjonitel osalemist.<\/p>\n
Aga noh\u2026 (Naer.) Aga nad ikkagi \u00f5pivad l\u00e4bi selle: iga uus autor on uus teadmine. Ega see ei ole mingisugune sihitu tegevus. See on ka mulle endale v\u00e4ga hariv olnud. V\u00e4ga.<\/p>\n
See on siis olnud sinu motivatsiooniks?<\/p>\n
Mitte see ei ole t\u00e4htis, et ma ostan kogu aeg, vaid see, et ma lappan ja loen ja vaatan. Ma just keerasin \u00fche laheda k\u00e4ki kokku. Mulle on v\u00e4ga meeldinud Kaljo P\u00f5llu graafilised lehed, “Kodalased” n\u00e4iteks. Neile minu hammas kahjuks peale ei hakka. \u00dcksp\u00e4ev vaatasin, et n\u00fc\u00fcd on tal mingi maal m\u00fc\u00fcgis. M\u00f5tlesin, et huvitav, ma ei tea, et ta oleks maali ka teinud. Panin asja j\u00e4lgimisse. Ja siis oli oksjoni\u00f5htu k\u00e4es ja ma tegin \u00fche hinnapakkumise \u00e4ra ja panin teise suraka veel ja vaatasin, kurat, hind ei t\u00f5usegi eriti. Tore ju. Siis m\u00f5tlesin, et vaatan, mis see Kaljo P\u00f5llu siis ikkagi maalikunstnikuna teinud on. (Paus.) Ja siis sain aru, et ma pakun praegu Kaljo Pollit, mitte Kaljo P\u00f5llut. (Naer.) Aga tuli v\u00e4lja, et ka Polli on ikkagi Pallase taustaga.<\/p>\n
Nii et k\u00f5ik oli h\u00e4sti?<\/p>\n
Jah, k\u00f5ik oli h\u00e4sti. Ja ma sain ta t\u00e4iesti hea hinnaga. J\u00e4lle targem, ja seekord l\u00e4ks \u00f5nneks.<\/p>\n
Meil on selles vestluses olnud l\u00e4bivaks teemaks juubel, laval ja elus. Inimese elus r\u00e4\u00e4gitakse sageli viiek\u00fcmnega seoses, v\u00f5ib-olla ka juba varem, eriti meeste puhul, keskeakriisist. Et see on selline ohtlik iga. Mis sa arvad, kas n\u00e4itlejal v\u00f5i \u00fcldse teatriinimesel esineb loomingulist keskeakriisi? Kui sa tunned, et k\u00f5ik on tehtud, ja igatsed millegi uue j\u00e4rele, hindad senist \u00fcmber\u2026<\/p>\n
Absoluutselt, muidugi. Ma ei tea, kas see ilmtingimata vanusega seotud on, aga mul tekkis see kindlasti siis, kui olin kolmk\u00fcmmend v\u00f5i t\u00f6rts peale. Praegu ma ei tunne, et mul oleks k\u00f5ik tehtud. Loomulikult, kui oled kogu oma elu olnud \u00fches teatris, siis l\u00f5puks v\u00f5ib see natukene t\u00fc\u00fctavaks muutuda. M\u00e4ngida kogu aeg samade partneritega. Me k\u00f5ik hakkame ju kindlasti ennast kordama. Mul tasakaalustavad selle \u00e4ra minu naine ja lapsed. Kui mul neid k\u00f5rval ei oleks, kui ma \u00fcldse teatrikeskkonnast v\u00e4ljas ei k\u00e4iks ja teatrit\u00f6\u00f6le lisaks muid t\u00f6id ei teeks, siis kindlasti jookseks ka juhe kokku.<\/p>\n
Ega sa kuigi palju pole vist k\u00e4inud? Sa oled filmi teinud, oled sarju teinud ja m\u00f5ningaid suveasju\u2026<\/p>\n
Aga sellest on piisanud. Lavastamine meeldib mulle ka. Ma pean kogu aeg tegevuses olema. N\u00e4itlejana on mul ikkagi ooteperioodid, aga lavastajana olen kogu aeg sundseisus. Kogu aeg tuleb leida mingeid lahendusi, vastuseid. Aju t\u00f6\u00f6tab lakkamatult. N\u00e4itlejana ma seda ei tunne. Ju ma siis olen n\u00e4itlejana kohati laisem kui lavastajana. Lavastajana ei saa proovi tulla\u2026 Noh, ideaalis n\u00e4itlejana ka ei tohiks tulla, aga ikka tuled teinekord paha tujuga. N\u00e4iteks kui on veel laua taga olemise periood. N\u00e4itlejana saad lubada endale seda, et ei ole v\u00f5ib-olla kogu aeg nii ergas, aga lavastajana pole see v\u00f5imalik.<\/p>\n
Sa pead truppi koos hoidma?<\/p>\n
Mulle v\u00e4ga meeldib seda teha, sest see paneb mind rohkem pingutama. Paneb aju rohkem t\u00f6\u00f6le. Tegelikult n\u00e4itlejana ka: see anal\u00fc\u00fcsiprotsess on v\u00e4ga kihvt. Mulle meeldib see.<\/p>\n
Ma ei taha j\u00e4rgmist teemat liiga palju puudutada, sest v\u00f5ib-olla sa ise pole ka veel selleks p\u00e4riselt valmis, aga siiski\u2026 Lisaks k\u00f5igele oled sa ju aina tugevamalt seotud audiovisuaalse suunaga. See t\u00e4hendab, et sa oled olnud abiks kinofilmide juures. Ma ei tea, mis t\u00e4pselt see ametinimetus nende juures on olnud\u2026<\/p>\n
Teine re\u017eiss\u00f6\u00f6r. Teine re\u017eiss\u00f6\u00f6r v\u00f5i n\u00e4itejuht v\u00f5i midagi niisugust.<\/p>\n
Ja samas lood sa audiovisuaalset sisu ka v\u00e4iksemale auditooriumile, kommerts\u00adeesm\u00e4rgil, videoid n\u00e4itleks. Kui v\u00e4ga see sind erutab?<\/p>\n
V\u00e4ga. See ongi j\u00e4lle v\u00e4ga kihvt vaheldus.<\/p>\n
Kas vaheldus v\u00f5i seda sa tegelikult tahaksidki teha? Kolmk\u00fcmmend aastat tagasi olekski ju su esimene valik olnud enda realiseerimine filmis.<\/p>\n
Ma arvan, et ikkagi vaheldus. See on j\u00e4lle kuidagi juhuslikult s\u00fclle kukkunud. Ma olen saanud h\u00e4sti palju kogemusi. Selline asi n\u00e4iteks nagu monteerimine on ka v\u00e4ga p\u00f5nev. Ma praegu v\u00e4ga naudin nendes protsessides osalemist, kuigi samas mulle ei meeldi eriti asju ette l\u00e4bi m\u00f5elda, tahan rohkem puusalt tulistada, nii n\u00e4itlejana proovides kui ka lavastajana. Teatris v\u00f5etakse tavaliselt v\u00e4ga palju \u00fcksteiselt, lavastaja v\u00f5tab n\u00e4itlejatelt. Nemad on ju need, kes s\u00fctitavad. Ma ei istu kodus ega m\u00f5tle neid asju t\u00e4pselt v\u00e4lja.<\/p>\n
Re\u017eiiraamatut sul ei ole?<\/p>\n
Re\u017eiiraamatut ei ole jah. Ja\u00a0storyboard’e ei joonista.<\/p>\n
Kui sa t\u00e4na peaksid n\u00e4itlejana l\u00f5petama, kas j\u00e4\u00e4ksid selle teekonnaga rahule?<\/p>\n
Ma ei usu. Selles m\u00f5ttes, et\u2026 Ei.<\/p>\n
Nii? Milles see rahulolematus siis seisneb?<\/p>\n
(Paus. Kell tiksub.)<\/p>\n
Ma ei tunne mingit l\u00f5petatust. Mul oli eile etendus, milleks m\u00f5nikord on raske ennast kokku v\u00f5tta.<\/p>\n
Nii?<\/p>\n
Kom\u00f6\u00f6dia nimega “Superstaar” (lavastaja Andres Noormets, Ugala, 2025). N\u00fc\u00fcd on toimunud mingisugune murrang. Kui me alustasime selle lavastuse teekonda, siis me ei osanud sellest midagi oodata. Aga selgus, et rahvas tohutult naudib. Osa rahvast muidugi t\u00f5en\u00e4oliselt ka j\u00e4lestab. Ja see on jumala okei. Vahepeal me sattusime korraks natuke segadusse, aga n\u00fc\u00fcd oleme saanud selle asja farsi v\u00f5tmes\u00a0 lendu. Ja eile, kui vaatasin, kuidas inimesed t\u00f5usid p\u00fcsti ja olid nii kuradi r\u00f5\u00f5msad\u2026 siis oleks nagu kuidagi patt mitte rahul olla. See ongi minu kui n\u00e4itleja \u00fclesanne sel \u00f5htul: anda neile see emotsioon. See tekitab minus ikka veel r\u00f5\u00f5mu, ka kolmk\u00fcmmend aastat hiljem. M\u00f5nikord imestan, kui inimene saalis laginal naerab\u2026 et noh, mis seal siis n\u00fc\u00fcd nii naljakat oli. Aga kui ma kummardamise ajal n\u00e4en selle inimese t\u00e4nu, siis see on pull ikkagi. Endiselt.<\/p>\n
(Seinakell tiksub.)<\/p>\n
\n\t\t\t\t\tAllikas:
\n\t\t\t\t\tTeater. Muusika. Kino<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"(Seinakell tiksub.) Kaardistame praeguse ajahetke. On varakevad 2026. Sel s\u00fcgisel saad viisk\u00fcmmend. \u00dchtlasi t\u00e4histad oma kolmek\u00fcmne aasta lavajuubelit.…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":222158,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,90512,34,36,140,8787,6635,6637],"class_list":["post-222157","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-meelelahutus","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-entertainment","tag-erni-kask","tag-estonia","tag-estonian","tag-meelelahutus","tag-tanel-ingi","tag-teater-muusika-kino","tag-temuki"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116874349454093348","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/222157","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=222157"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/222157\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/222158"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=222157"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=222157"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=222157"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}