Liutkevi\u010diuse s\u00f5nul on aastate jooksul loonud riik palju e-teenuseid, mis toimivad h\u00e4sti, kuid samas ei pruugi inimene teada, kust vajalikku teenust otsida v\u00f5i mis asutuse poole p\u00f6\u00f6rduda. Seet\u00f5ttu peab TI-arenduste puhul vaatama korraga kahte poolt: lahendus peab olema usaldusv\u00e4\u00e4rne, kuid j\u00f5udma ka l\u00f5ppkasutajani. <\/p>\n
\u00dche n\u00e4itena t\u00f5i Liutkevi\u010dius 2026. aasta mais alanud kaheaastase pilootprojekti Aruait, mis on Riigikantselei rahastatud innovatsiooniprojekti ja mille eesm\u00e4rk on v\u00e4hendada vajadust eraldi riigiportaalide ehitamiseks. \u201eSelle eesm\u00e4rk on luua avalikule sektorile suver\u00e4\u00e4nne halduskiht TI-assistentide kasutamiseks \u2013 sarnaselt sellele, nagu t\u00e4na on olemas X-tee v\u00f5i elektrooniline autentimine,\u201c selgitas ta. <\/p>\n
Kas AI-ga saab odavamalt? <\/p>\n
Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse (SMIT) baasteenuste valdkonna arhitekti ja RIT-i avalike pilvede teenusejuhi Siim Vene s\u00f5nul j\u00f5uab tehisintellekti rakendamisest s\u00fcndiv kasu riigini vahel kaudselt, n\u00e4iteks IT-hangete kaudu. <\/p>\n
\u201eKuigi aeg-ajalt p\u00fcsib arusaam, et riigi IT-majad soovivad k\u00f5ike ise arendada ega kaasa piisavalt erasektorit, ostetakse tegelikult suur osa arendust\u00f6\u00f6st erasektorist,\u201c \u00fctles Vene. <\/p>\n
SMIT on tema s\u00f5nul oma hankeprotsesse \u00fcmber kujundamas nii, et erasektori partnerid saaksid TI-t\u00f6\u00f6riistu kasutades t\u00f6\u00f6tada t\u00f5husamalt. \u201eEsimesed n\u00e4ited on olemas: tulemusp\u00f5hised hanked on olnud meil 5\u201310 korda odavamad,\u201c m\u00e4rkis Vene. Tema s\u00f5nul v\u00f5ib TI m\u00f5ju j\u00f5uda maksumaksjani ringiga: kui arendaja teeb sama t\u00f6\u00f6 kiiremini ja soodsamalt, saab riik teenuse odavamalt. <\/p>\n
Nortali esindaja Priit Liivak lisas, et m\u00f5nel juhul ei seisne tehisaru v\u00e4\u00e4rtus otseses kokkuhoius. \u201eTehisaru kasutamine v\u00f5ib vahel olla ka v\u00e4\u00e4rtusp\u00f5hine investeering,\u201c s\u00f5nas ta. <\/p>\n
N\u00e4iteks t\u00f5i Liivak riigi lahenduse Valdur, mis aitab m\u00e4rgata t\u00f6\u00f6kuulutustes v\u00f5imalikke sobimatuid v\u00f5i diskrimineerivaid s\u00f5nastusi. Kui t\u00f6\u00f6kuulutuste kvaliteet paraneb ja eri taustaga kandidaatide kohtlemine muutub \u00f5iglasemaks, on avalik kasu olemas, ehkki seda on keerulisem t\u00e4pselt m\u00f5\u00f5ta. <\/p>\n
Sama t\u00f6\u00f6riist k\u00f5igile <\/p>\n
Eksperdid usuvad, et avalikus sektoris s\u00f5ltub TI kuluefektiivsus suuresti sellest, kas riik suudab v\u00e4ltida olukorda, kus iga ministeerium v\u00f5i amet arendab sama t\u00fc\u00fcpi probleemi lahendamiseks omaette t\u00f6\u00f6riista. <\/p>\n
Markko Liutkevi\u010diuse s\u00f5nul peaks ka konkreetse vajaduse jaoks loodud pilootprojekti algusest peale kavandama nii, et seda saaks hiljem kasutada laiemalt. \u201eKui luua pilootprojekt kindlale probleemile, tuleb seda kohe kavandada nii, et see ei j\u00e4\u00e4ks k\u00e4sitlema ainult seda konkreetset probleemvaldkonda, vaid sobituks ka teistesse.\u201c <\/p>\n
Sama loogika kehtib tema s\u00f5nul ka TI-assistentidel p\u00f5hinevate teenuste puhul. Iga asutus ei peaks uue vajaduse tekkides tellima eraldi portaali v\u00f5i e-teenust, sest kasutada saaks olemasolevaid komponente. <\/p>\n
Sellise l\u00e4henemise n\u00e4iteks toodi ekspertide arutelus RIA arendatav B\u00fcrokratt. Kodaniku jaoks on see virtuaalne assistent, mis aitab leida infot avalike teenuste kohta ning suunab vajaduse korral vestluse edasi klienditeenindajale. Avaliku sektori asutuse jaoks t\u00e4hendab B\u00fcrokratt aga valmis platvormi, mida saab kasutusele v\u00f5tta ilma, et iga amet peaks endale nullist eraldi juturoboti tellima. <\/p>\n
Eraldi juturoboti arendamine v\u00f5ib t\u00e4hendada umbes 750 arendustundi. On ka hankeid, kus sarnase lahenduse tellimine oleks maksnud ligikaudu 150 000 eurot. B\u00fcrokratil seevastu on m\u00f5nesaja eurone kuutasu.<\/p>\n