{"id":222555,"date":"2026-07-07T09:29:10","date_gmt":"2026-07-07T09:29:10","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/222555\/"},"modified":"2026-07-07T09:29:10","modified_gmt":"2026-07-07T09:29:10","slug":"heinike-heinsoo-tartu-ja-lviv-on-linnad-mis-tolgivad-teineteist","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/222555\/","title":{"rendered":"Heinike Heinsoo: Tartu ja Lviv on linnad, mis t\u00f5lgivad teineteist"},"content":{"rendered":"<p>Lvivi lektoraat on selles v\u00f5rgustikus eriline, sest see on Eesti riigi ametlik eesti keele \u00f5ppekoht Ukrainas. Olen \u00f5petanud Lvivi \u00fclikoolis eesti keelt alates 2019. aasta s\u00fcgisest. Sellest olen kirjutanud muu hulgas Oma Keeles artiklis \u00abLvivis eesti keelt \u00f5petamas\u00bb ning \u00d5petajate Lehes ilmunud artiklis \u00abEesti keel Galiitsia-Lodomeeria pealinna kuningriigi vanimas \u00fclikoolis\u00bb. M\u00f5lemas tekstis olen p\u00fc\u00fcdnud n\u00e4idata, et eesti keele \u00f5petamine Ukrainas ei ole ainult v\u00e4ike keelekursus, vaid osa laiemast kultuuri- ja \u00fclikoolisuhtlusest.<\/p>\n<p>Selle t\u00f6\u00f6ga on seotud ka ukrainakeelsele \u00f5ppijale m\u00f5eldud eesti keele \u00f5ppevahendid. 2021. aastal ilmus koos Maks\u00f5m Kasianczukiga koostatud \u00ab\u0420\u043e\u0437\u043c\u043e\u0432\u043b\u044f\u0454\u043c\u043e \u0435\u0441\u0442\u043e\u043d\u0441\u044c\u043a\u043e\u044e. R\u00e4\u00e4gime eesti keelt. \u041c\u0456\u043d\u0456\u0433\u0440\u0430\u043c\u0430\u0442\u0438\u043a\u0430 \u0437 \u0442\u0435\u043c\u0430\u0442\u0438\u0447\u043d\u0438\u043c \u0441\u043b\u043e\u0432\u043d\u0438\u043a\u043e\u043c. Minigrammatika temaatilise s\u00f5nastikuga\u00bb. See oli esimene ukraina keele k\u00f5nelejatele m\u00f5eldud eesti keele \u00f5ppevahend. J\u00e4rgmisena ilmus \u00ab\u0415\u0441\u0442\u043e\u043d\u0441\u044c\u043a\u0430 \u043c\u043e\u0432\u0430 \u0437 \u043f\u0456\u0432 \u0441\u043b\u043e\u0432\u0430. Eesti keel ja eesti meel\u00bb, mille ukrainakeelsete tekstide t\u00f5lke, rists\u00f5nade ja s\u00f5nastiku koostas Lvivi \u00fclikooli \u00fcli\u00f5pilane Sni\u017eana Fedorovit\u0161. See \u00f5pik kasvas v\u00e4lja varasemast minigrammatikast, kuid on iseseisev ja mahukam \u00f5ppematerjal.<\/p>\n<p>Nii v\u00f5ib Tartu ja Lvivi suhteid vaadata mitmel tasandil. On ajalooline tasand: kaks vana linna, mille minevikku on kujundanud Poola-Leedu, Rootsi, Habsburgide, Vene ja N\u00f5ukogude v\u00f5imuruum. On kultuuriline tasand: kaks kirjandus- ja \u00fclikoolilinna, mille identiteet on seotud hariduse, raamatute, tudengite ja linnam\u00e4luga. On poliitiline ja praktiline tasand: s\u00f5pruslinnade leping, linnapeade visiidid, bussid, kriisikoost\u00f6\u00f6 ja Ukraina toetamine. Ning on keeleline tasand: Tartus \u00f5petatav ukraina keel ja Lvivis \u00f5petatav eesti keel.<\/p>\n<p>Just see viimane tasand teeb suhte eriti elavaks. Linnade s\u00f5prus v\u00f5ib j\u00e4\u00e4da paberile, lepingutesse ja pidulike k\u00f5nede keelde. Keele\u00f5pe on aeglasem, vaiksem ja igap\u00e4evasem. See toimub auditooriumis, Zoomis, \u00f5pikutes, harjutustes, s\u00f5naloendites, eksamites ja vestlustes. Aga v\u00f5ib-olla just seal s\u00fcnnibki p\u00fcsivam side. Kui tartlane \u00f5pib ukraina keelt ja lvivlane eesti keelt, ei ole Tartu ja Lviv enam ainult kaardil \u00fchendatud s\u00f5pruslinnad. Nad hakkavad teineteist t\u00f5lkima, kuulama ja m\u00f5istma.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Lvivi lektoraat on selles v\u00f5rgustikus eriline, sest see on Eesti riigi ametlik eesti keele \u00f5ppekoht Ukrainas. Olen \u00f5petanud&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":222556,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[90615,26,27,37,33,35,90616,34,36,31,32,6061,21,90613,28,29,3629,90614,95,19,25,249,2424,23,24,124,22,3515,20,30,92,93,94],"class_list":["post-222555","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-andrij-sadovoi","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-ekkav","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-harno","tag-headlines","tag-heinike-heinsoo","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-lviv","tag-lvivi-ulikool","tag-maailm","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-tartu","tag-tartu-ulikool","tag-top-stories","tag-topstories","tag-ukraina-soda","tag-uldised-uudised","tag-urmas-klaas","tag-uudised","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116877994515619121","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/222555","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=222555"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/222555\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/222556"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=222555"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=222555"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=222555"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}