Novaatori lugeja m\u00e4rkas Tallinnas ohtralt p\u00e4\u00e4sukeselaadseid linde, keda ta polnud varem pealinnas nii massiliselt n\u00e4inud. Miks neid t\u00e4navu just linnakeskkonnas nii palju paistab, kui nende arvukus Eestis viimastel aastatel pigem langeb, selgitab linnu\u00f6koloog Marko M\u00e4gi.<\/p>\n
P\u00e4\u00e4sukeste ja piiritajate arvukus v\u00f5ib M\u00e4gi s\u00f5nul linnakeskkonnas suur tunduda mitmel p\u00f5husel. “Praegu on esimese pesakonna pojad v\u00e4ljas ja linde v\u00f5ibki olla m\u00f5nes kohas natukene rohkem. Siis j\u00e4\u00e4bki selline mulje,” selgitab ta.<\/p>\n
Just piiritajad v\u00f5ivad \u00f5htuti koos lennates koonduda suurematesse salkadesse. Eriti suureks paisuvad need parved pesitsusperioodil: M\u00e4gi s\u00f5nul v\u00f5ib siis j\u00e4\u00e4da mulje, et piltlikult \u00f6eldes on \u00f5hk lindudest paks. “Eriti kipub see nii olema veekogude l\u00e4histel. Mererannik on t\u00e4iesti sobilik koht. Samuti, kui on mingi j\u00f5gi v\u00f5i tiik l\u00e4heduses, kus on palju putukaid,” loetleb ta.<\/p>\n
Teisis\u00f5nu oleneb n\u00e4iline linnurohkus sellest, mis ajal ja kus viibida. N\u00e4iteks v\u00f5ib terve taevas linde t\u00e4is tunduda ajal, mil s\u00e4\u00e4sed veekogust v\u00e4ljuvad. “Ega linnud rumalad ei ole, nad saavad aru, kus toit on, ja koondutakse sinna massiliselt kokku,” s\u00f5nab M\u00e4gi.<\/p>\n
P\u00e4\u00e4suke v\u00f5i piiritaja?<\/p>\n
Kui piiritajad \u00f5htul parves tiirutavad, ei pruugi neid vaatlev tavakodanik Marko M\u00e4gi s\u00f5nul p\u00e4\u00e4sukesel ja piiritajal vahet teha. “Heleda v\u00f5i sinise taeva taustal lennates kipuvad nad tavainimesele k\u00f5ik \u00fchtemoodi olema: pikad tiivad, sale keha ja v\u00e4ga suurt vahet ei tee,” kirjeldab ta.<\/p>\n
Piiritaja on \u00fcleni tumeda sulestikuga, sh on must linnu k\u00f5hualune. “Kui aga \u00f5nnestub n\u00e4ha kasv\u00f5i natukenegi valget linnu k\u00f5hu all, siis on kindel, et tegu on p\u00e4\u00e4sukesega,” v\u00f5rdleb linnu\u00f6koloog. Omaette t\u00e4pset silma vajab juba eristus, kas tegu on sel juhul suitsu-, kalda- v\u00f5i r\u00e4\u00e4stap\u00e4\u00e4sukesega.<\/p>\n
K\u00f5hualuse k\u00f5rval soovitab M\u00e4gi vaadata linnu saba. N\u00e4iteks tunneb suitsup\u00e4\u00e4sukese \u00e4ra pika harkis ja k\u00e4\u00e4re meenutava saba j\u00e4rgi. “Piiritajal ei ole kunagi selliste pikkade harudega saba \u2013 see on l\u00fchem ja ei ulatu nii kaugele v\u00e4lja,” k\u00f5rvutab linnu\u00f6koloog. Lisaks on piiritaja p\u00e4\u00e4sukesest poole suurem. Suurusevahet v\u00f5ib aga M\u00e4gi s\u00f5nul olla samuti keeruline hoomata, kui kahte lindu koos n\u00e4inud pole.<\/p>\n
Kes silmaga vaadates linde siiski eristada ei oska, saab appi v\u00f5tta m\u00f5ne linnulaulu tuvastava mobiilirakenduse. “P\u00e4\u00e4sukestega on k\u00fcll lihtne, linnulaulu\u00e4pid tunnevad nad ilusasti \u00e4ra. Piiritajaid ka: nad on \u00fcsna h\u00e4\u00e4lekad linnud ja \u00e4pid teevad neil kenasti vahet,” kirjeldab M\u00e4gi.<\/p>\n
M\u00e4rgalade ja p\u00e4\u00e4sukeste seos<\/p>\n
Andmed osutavad Marko M\u00e4gi s\u00f5nul, et viimastel aastak\u00fcmnetel on p\u00e4\u00e4sukeste arvukus Eestis oluliselt v\u00e4henenud. Paari aasta taguse seisuga oli nende arvukus langenud viie aastaga umbes kaks ja pool korda. “Mis seisus suitsup\u00e4\u00e4sukeste arvukus praegu t\u00e4pselt on, ma ei tea. Vaevalt neid aga vahepeal juurde on tulnud, sest meie olud pole muutunud,” arutleb linnu\u00f6koloog.<\/p>\n
Pigem on Eesti p\u00f5llumajandus l\u00e4inud vahepeal \u00fcha intensiivsemaks, mis t\u00e4hendab p\u00e4\u00e4sukestele ja piiritajatele v\u00e4hem sobivat toidulauda. Seejuures on oluline m\u00e4rgalade k\u00e4ek\u00e4ik, sest suvel leidub just seal tohutul hulgal lindude s\u00f6\u00f6davaid putukaid. “Mida halvemas seisus on meie \u00fcleujutatud alad, seda kehvemini v\u00f5ib minna ka meie p\u00e4\u00e4sukestel ja piiritajatel,” osutab M\u00e4gi.<\/p>\n
Piirtajate arvukust on aga raskem hinnata. Esiteks on neid vaatlusega keerulisem loendada. Teiseks on nende pesitluskohad hoonetes peidus ja inimene neid uurima ei p\u00e4\u00e4se. K\u00fcll aga on teada, et L\u00e4\u00e4ne-Euroopas on piiritajate arvukus viimase 30 aastaga umbes viiendiku v\u00f5rra v\u00e4henenud.<\/p>\n
“L\u00e4\u00e4ne-Euroopas on p\u00e4evakorras majade renoveerimine. See t\u00e4hendab, et k\u00f5ik pesitsusavad pannakse kinni, et majad oleksid energiat\u00f5husad,” avab M\u00e4gi muutuse tagamaid. Ta loodab, et Eestis olukord nii s\u00fcnge pole, kuigi siingi renoveeritakse hooneid \u00fcha rohkem.<\/p>\n
“See ei t\u00e4henda, et hooneid ei peaks energiat\u00f5husaks tegema. K\u00fcll aga tasub m\u00f5elda, et lindudele v\u00f5iks mingid v\u00f5imalused j\u00e4tta,” soovitab ta. \u00dcks v\u00f5imalus on panna \u00fcles rohkem pesakaste. Teiseks saab majja sisse ehitada m\u00f5ned spetsiaalsed auguga tellised<\/a>, kuhu lind saab pesa teha.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Novaatori lugeja m\u00e4rkas Tallinnas ohtralt p\u00e4\u00e4sukeselaadseid linde, keda ta polnud varem pealinnas nii massiliselt n\u00e4inud. Miks neid t\u00e4navu…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":222776,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,1156,90369,497,720,19,12410,59647,46694,46695,25,15097,23,24,22,20,30],"class_list":["post-222775","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-linnud","tag-linnupesa","tag-margalad","tag-marko-magi","tag-news","tag-paasuke","tag-paasukesed","tag-piiritaja","tag-piiritajad","tag-populaarseimad-lood","tag-putukad","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116879005171411308","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/222775","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=222775"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/222775\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/222776"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=222775"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=222775"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=222775"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}