Mikk Kaasik on kohaliku jazziskeene \u00fcks n\u00f5utumaid jazzmuusikuid, kes p\u00e4rjati t\u00e4navu Eesti Jazziauhindadel noore jazzitalendi tiitliga ja keda on juba m\u00e4rgatud ka v\u00e4lismaal. Ta on esinenud Jazzkaarel ja Tallinn Music Weekil, \u00fcllitanud deb\u00fc\u00fctalbumi \u201cTake One\u201d ning v\u00f5itnud kaks korda Uno Naissoo nimelise heliloomingu konkursi. Istusime Kaasikuga maha, et uurida, mille kallal ta t\u00f6\u00f6tab, mida \u00fclikoolis \u00f5pib ning kuidas avaldub Bill Evansi m\u00f5ju ta nooruslikult energilises muusikas.<\/p>\n
Intervjueeris Kristiina Malm-Olesk.<\/p>\n
P\u00e4lvisid noore jazzitalendi tiitli k\u00f5igest 21-aastasena. M\u00f5nigi muusik on olnud seda auhinda saades sinust vanem: Rita Ray, Kirke Karja ja Peedu Kass olid samal ajal 24. Kas tunned sellega seoses mingit pinget v\u00f5i v\u00e4list survet, et peaksid j\u00f5udma h\u00e4sti ruttu v\u00f5imalikult kaugele ning saama m\u00f5ne aasta p\u00e4rast aasta jazzmuusikuks? <\/p>\n
Enne ei tundnud, kuni sa seda k\u00fcsisid (naerab). Tegelikult oli selle auhinna v\u00f5itmine tohutu au ja ma ei osanud seda oodata. See on midagi sellist, millest unistatakse salamisi Elleri esimesele kursusele astudes. Samas ei tohiks auhinnad olla kunagi eesm\u00e4rk omaette: v\u00f5imalus saada noore jazzitalendi tiitel polnud p\u00f5hjus, miks ma m\u00e4ngin klaverit, miks kirjutasin albumi v\u00f5i miks tahtsin seda laval esitleda. L\u00e4htun sellest p\u00f5him\u00f5ttest kindlasti ka edaspidi.<\/p>\n
See auhind oli mu jaoks kinnitus, et kui p\u00fchendada end muusikale, teha oma asja ja pingutada, siis k\u00fcll seda m\u00e4rgatakse \u2013 antud juhul ka tunnustati. Samas ma ei tunne, et peaksin selle t\u00f5ttu kuidagi oma olemust muutma v\u00f5i k\u00e4hku uut muusikat v\u00e4lja andma. See lihtsalt kinnitab, et olen \u00f5igel rajal, mida m\u00f6\u00f6da tasub edasi minna.<\/p>\n
T\u00e4nap\u00e4eval on moes r\u00f5hutada loomeinimeste vanust, sugu ja muid karakteristikuid. Kuidas suhtud sellesse, et sind ja su muusikat tutvustades viidatakse sulle sageli kui noorele muusikule? <\/p>\n
See ei tekita minus \u00fcldse trotsi, sest ausalt \u00f6eldes tunnen isegi, et olen noor muusik. Seda on kuulda minu m\u00e4ngimises, heliloomingus ja n\u00e4ha mu olemuses. Saan t\u00e4iesti aru, et mul puudub veel see kogemus, mis loodetavasti tuleb aastak\u00fcmnete p\u00e4rast.<\/p>\n
On asju, mida n\u00e4en teisiti kui need muusikud, kes on sama rada k\u00e4inud palju pikemalt. Samas ma ei pea noore muusiku silti halvustavaks. Vastupidi: noored muusikud on sageli hulljulgemad, sest oskavad v\u00e4hem karta ja v\u00f5ivad v\u00f5tta riske, mida ehk alati ei peaks.<\/p>\n
Naudin praegust aega ja tean, et kui soovin n\u00e4iteks m\u00e4ngida 145 BPM-iga kuueteistk\u00fcmnendik-funk\u2019i, kuni s\u00f5rmed p\u00f5levad, on see midagi, mida ma v\u00f5ib-olla kahek\u00fcmne aasta p\u00e4rast enam ei tee. Kui isegi teen \u2013 v\u00e4ga lahe \u2013, kui mitte, siis on see ka okei, sest muusikud peavadki elu jooksul arenema ja muutuma. Seega see, mida praegu teen, on t\u00e4pselt see, mida tunnen ja milline muusik olen. Kui mind nimetatakse selle p\u00e4rast nooreks, siis mul pole selle vastu midagi.<\/p>\n
Mainisid kevadel Jazzkaarele antud intervjuus, et otsid veel oma saundi. Samas oli sul n\u00e4iteks deb\u00fc\u00fctalbumit salvestades kindel visioon l\u00f5pptulemuse osas. Mida t\u00e4hendab oma saundi otsimine ja kuidas see v\u00e4lja n\u00e4eb?<\/p>\n
See on h\u00e4sti filosoofiline ja isegi utoopiline teema, millest muusikud v\u00f5iksid l\u00f5putult r\u00e4\u00e4kida. Legendide m\u00e4ngus v\u00f5i loomingus on tavaliselt midagi sellist, mis neid tugevalt iseloomustab, ja sa kuuled kohe \u00e4ra \u2013 see peab olema see kitarrist! \u2013, sest keegi teine ei m\u00e4ngi kitarri samamoodi.<\/p>\n
Paratamatult tekib kohe arvamus v\u00f5i seos, et legendiks v\u00f5i v\u00e4hemalt suurep\u00e4raseks muusikuks olemiseks peab sul olema mingi iseloomustav tunnusjoon ehk sinu p\u00e4ris oma saund. Ma tegelikult ei usu, et see peab alati nii olema.<\/p>\n
\nKui praegu muusikat kirjutan, siis mu lood on harmooniliselt ja meloodiliselt \u00fcsna seinast seina. M\u00f5ni element on keerukas ja ajastutruu, m\u00f5ni aga lihtne ja konkreetse muusiku n\u00e4gu.<\/p>\n<\/blockquote>\n
Ma pole veel tuvastanud midagi, mis oleks p\u00e4ris minu oma. Kas ma pean selle ilmtingimata leidma? Ma ei tea. See on k\u00fcsimus, mille vastust otsitakse aastak\u00fcmneid. Olen praegu veel \u00fcpris enda muusikukarj\u00e4\u00e4ri algul, kindlasti ma kujunen veel aja jooksul v\u00e4lja. Viie aasta p\u00e4rast m\u00e4ngin ja m\u00f5tlen muusikast kindlasti teisiti kui t\u00e4na.<\/p>\n
Milline on su loomeprotsess ja mis sind inspireerib?<\/p>\n
S\u00f5ltub loost. Sageli inspireerib mind kellegi teise muusika. Oma iidoleid kuulates tekib alati tunne, et tahaks ka ise midagi kirjutada ja luua. Vahel inspireerivad teised inimesed ja vahel s\u00fcnnib lugu kindlast tundest, mida soovid edasi anda, nagu juhtus mu albumil k\u00f5lava palaga \u201cYou\u2019re Not Alone\u201d.<\/p>\n
Seet\u00f5ttu erineb loomeprotsess s\u00f5ltuvalt sellest, kust inspiratsioon tuleb ja kuidas k\u00f5ik l\u00f5puks kokku jookseb. Kindlat mustrit ei ole ma seni v\u00e4hemalt enda jaoks tabanud.<\/p>\n
Mis sind jazzi ja r\u00fctmimuusika puhul k\u00f5ige rohkem paelub?<\/p>\n
Mind paelub enim see tunne. Muusika on midagi sellist, millesarnast pole ma muul alal kohanud. Just see, kui m\u00e4rkamatult see v\u00f5ib panna sind erinevaid emotsioone tundma. Jazz ja r\u00fctmimuusika \u00fcldisemalt on mu jaoks \u017eanrid, mille kaudu tunnen k\u00f5ige otsesemalt ja selgemalt seda joovastust ja kirge.<\/p>\n
J\u00f5udsid jazzini p\u00e4ris huvitavat teed pidi \u2013 rock\u2019n\u2019roll\u2019i ja kaheksak\u00fcmnendate muusikat kuulates. Millal said aru, et see on sinu kindel kutsumus? <\/p>\n
Ma ei tule muusikute perest, mis on v\u00f5ib-olla veidi ebatavaline paljude teiste muusikutega v\u00f5rreldes. \u00d5ppisin vanema \u00f5e ja venna eeskujul lastemuusikakoolis klassikalist klaverit. Lapsep\u00f5lves k\u00f5las meil kodus palju seitsmek\u00fcmnendate ja kaheksak\u00fcmnendate muusikat, n\u00e4iteks Queen v\u00f5i ABBA.<\/p>\n
M\u00f5istmine, et Ameerika muusika \u2013 jazz, funk, soul, RnB \u2013 on minu teema, tuli seitsmeteistaastaselt Heino Elleri kooli \u00f5ppima asudes. Mu eriala\u00f5petaja J\u00fcrmo Eespere r\u00e4\u00e4kis sellest muusikast lihtsalt nii p\u00f5nevalt, tema k\u00e4e all \u00f5ppisingi esimest korda p\u00e4riselt jazzi kuulama ja standardeid m\u00e4ngima.<\/p>\n
Oled \u00f5ppinud r\u00fctmimuusikat nii Heino Elleri Muusikakoolis kui MUBA-s. Kui erinev oli kahe kooli l\u00e4henemine? <\/p>\n
Nad on h\u00e4sti erinevad. MUBA on h\u00e4sti suur kool ja sinna astudes on heas m\u00f5ttes tunda Euroopa Liidu raha l\u00f5hna: seal on suurep\u00e4rased v\u00f5imalused, palju \u00f5petajaid ja klasse ning avaramad saalid. Elleris oli seevastu palju kodusem \u00f5hkkond: kuna inimesi on v\u00e4hem, siis k\u00f5ik tunnevad peaaegu k\u00f5iki. MUBA-s ma ei puutunud peale r\u00fctmimuusikute eriti teiste \u00f5ppuritega kokku \u2013 maja on lihtsalt nii \u00fc\u00fcratu ja seal toimub ohtralt. \u00dcks selle miinus ongi see, et seal ei ole m\u00f5nusat koolivaibi ja fuajeed, kus tiksuda ja teha lolli nalja kuni koolimaja sulgemiseni kell k\u00fcmme \u00f5htul. Samas m\u00f5lemas koolis on hea muusikat \u00f5ppida, sest \u00f5petajad on tipptasemel.<\/p>\n
Kui erinevad on Tallinna ja Tartu jazziskeene? <\/p>\n
Kahjuks on praegu nii, et Tartus ei ole jazziseltskonda. Noorele muusikule, eriti r\u00fctmimuusikule on t\u00e4htis, et saaks m\u00e4ngida v\u00f5imalikult paljude eri inimestega. Mida rohkem kuuled, kuidas teised m\u00e4ngivad, n\u00e4ed ja koged, et ah, nii saab ka, seda rohkem see sind arendab.<\/p>\n
Tallinnas on seis teine: kui minna n\u00e4iteks teisip\u00e4eva\u00f5htul Philly Joe\u2019si v\u00f5i kolmap\u00e4eval Terminali j\u00e4mmile, siis paratamatult leiad sealt m\u00f5ne muusiku, kellega koos m\u00e4ngida.<\/p>\n
Milline suhe sul t\u00e4na klassikalise muusikaga on? <\/p>\n
Klassikaline muusika on midagi, millele peaks mu meelest iga muusik aega p\u00fchendama \u2013 see annab meeletult juurde.<\/p>\n
\nKlaverim\u00e4ngijana tunnen eriti, et tehniline v\u00f5imekus tuli just Bachi, Rahmaninovi ja Liszti m\u00e4ngima \u00f5ppides.<\/p>\n<\/blockquote>\n
Hiljem jazzi \u00f5ppima hakates oli see k\u00f5va boonus: tehniline pool ei j\u00e4\u00e4nud takistuseks, mist\u00f5ttu sain keskenduda rohkem sisule ja teooriale.<\/p>\n
Praegu on mu seos klassikaga \u00fcsna kaugeks j\u00e4\u00e4nud. Usun, et see v\u00f5ib kunagi tagasi tulla, kuid olen sellises vanuses ja kohas, kus olen all in jazzis ja selles energilises, vahel isegi veidrana m\u00f5juvas instrumentaalmuusikas.<\/p>\n
Kas kavatsed naasta millalgi laulmise ja vokaalmuusika kirjutamise juurde, millega nooremana palju kokku puutusid?\u00a0<\/p>\n
Noorena laulsin t\u00f5esti palju, isegi rohkem kui m\u00e4ngisin klaverit. Sellele pani aga punkti raskekujuline h\u00e4\u00e4lemurre: \u00fchel p\u00e4eval lihtsalt avastasin, et ei suuda enam absoluutselt h\u00e4\u00e4lt kontrollida. See ei tekitanud minus otse trotsi laulmise vastu, kuid kuna olin end seni kogu elu identifitseerinud laulmise ja viisipidamise kaudu, oli sellega raske leppida. Sellal kaldusingi rohkem klaveri poole ja kaugenesin laulmisest \u00fcha enam. Aastatega olen k\u00fcll tundnud, et laulupisik pole veel l\u00f5plikult kadunud.<\/p>\n
Mu veidi \u00fcle aasta tagasi ilmunud deb\u00fc\u00fctalbumil \u201cTake One\u201d ei leia \u00fcldse vokaalmuusikat. Hakkasime koos trummar Marten M\u00e4nnaga tegema hiljuti b\u00e4ndi Some Times, kus v\u00f5ib mind juba veidi laulmas kuulda ning kirjutame praegugi uut vokaalmuusikat. See on aeglane tagasitulek: olen aastaid hoogu kogunud ja pistan n\u00fc\u00fcd vaikselt varbaid vette. Laulmine on tore, kuid ma ei ole veel seda tunnet tagasi saanud, et tahaks kogu aeg ainult laulda. See on ikka t\u00e4iesti erinev tunne, kas v\u00e4ljendad end lauldes v\u00f5i klaverit m\u00e4ngides.<\/p>\n
Oled t\u00e4na jazzpianist ja helilooja. Kumba t\u00e4htsamaks pead \u2013 klaverim\u00e4ngu v\u00f5i heliloomingut?<\/p>\n
Tulevikule m\u00f5eldes n\u00e4en, et m\u00f5lemad v\u00f5iks mu elus kindlasti olla. Kui peaksin t\u00f5esti valima, siis ehk valiksin heliloomingu. Sooloklaveril saab teha imelisi asju \u2013 Bill Evans ja Keith Jarrett on mu iidolid. Samas on mind alati paelunud, kui hulk inimesi moodustab suurep\u00e4rase terviku, mida ei saa ainult \u00fche pilliga luua. Seet\u00f5ttu paelubki mind helilooming ja arran\u017eeerimine arvukamatele koosseisudele. Ma ei tahaks valida, kindlasti tahan viie aasta p\u00e4rast m\u00f5lemas parem olla.<\/p>\n
Bill Evans erineb hoopiski sellest, mida t\u00e4na lood. Kuidas tema m\u00f5ju enda loomingus n\u00e4ed? <\/p>\n
Jah, t\u00f5si. Mu \u00f5petaja J\u00fcrmo Eespere on alati \u00f6elnud, et muusik on justkui kompott k\u00f5igest sellest, mida ta kuulab ja mis talle korda l\u00e4heb.<\/p>\n
\nMinu muusikat kuulates on selgelt tunda m\u00f5jutusi uuema aja tegijatelt nagu Michael League, Cory Wong, Louis Cole, Rai Thistlethwayte v\u00f5i Dirty Loops. Olen neid palju kuulanud ja see hoogne, energiline muusika on mulle s\u00fcdamel\u00e4hedane.<\/p>\n<\/blockquote>\n
Ometi m\u00f5jutavad mind ka need muusikud, kelle loomingut ma Elleris ja MUBA-s \u00f5ppisin \u2013 Bill Evans on kindlasti \u00fcks neist. V\u00f5ib-olla ma ei m\u00e4ngi p\u00e4ris tema moodi, kuid ta on ikkagi v\u00e4ike, ent t\u00e4htis osa mu kompotist. Temata m\u00e4ngiksin klaverit teisiti.<\/p>\n
Mainisid, et teete Marten M\u00e4nnaga uut muusikat \u2013 palun r\u00e4\u00e4gi l\u00e4hemalt.<\/p>\n
Marteniga teeme b\u00e4ndi Some Times, kus mina laulan ja m\u00e4ngin klaverit ning Marten m\u00e4ngib trumme. Andsime koos teiste muusikutega augustis Philly Joe\u2019si residendiprogrammis neli kontserti. Veetsime juunis ja juulis Marteniga pikki p\u00e4evi tema saunas kirjutades, katsetades ja demosid tehes. Tulemusel kirjutasime umbes plaadit\u00e4ie uut muusikat. Praegu loome materjali juurde ning kindlasti tahaksime selle projektiga edasi minna.<\/p>\n
Marteniga on meil tore klapp kirjutamisel, mis teeb asja eriti p\u00f5nevaks. Saime hoo sisse m\u00e4rtsis Uno Naissoo heliloomingu konkursil, kuhu kirjutasime v\u00f5itjaks osutunud teose \u201cOddly Even\u201d. Ideaalis soovime tulevikus selle projektiga nii plaadi salvestada kui veel kontserte anda.<\/p>\n
L\u00f5petasid kevadel MUBA, kuhu plaanid muusikat edasi \u00f5ppima minna? <\/p>\n
Otsustasin sel aastal v\u00f5tta muusika \u00f5ppimisest pausi. K\u00e4isin Elleris g\u00fcmnaasiumiga samal ajal ning p\u00e4rast l\u00e4ksin kohe MUBA-sse. Muusikakoolis on paratamatult aineid, mis ei meeldi, ning tundsin, et tahan neist kohustuslikest ainetest pausi ja v\u00f5tta aasta, et lihtsalt pilli m\u00e4ngida ja keskenduda sellele, mida ise teha soovin.<\/p>\n
P\u00e4rast augusti kontserte m\u00f5tlesime Marteniga teha v\u00e4ikse pausi, kuid m\u00e4rkamatult oleme hakanud j\u00e4lle paar korda n\u00e4dalas saunas kokku saama ja uut muusikat kirjutama. Lisaks on mul muud projektid ja proovid. Naudin praegu sellist vabadust ja katsetan esimest korda elus, kuidas on muusikuna \u00e4ra elada nii, et ei ole samal ajal muusikakoolis \u00f5pilane. Tulevikus n\u00e4en end m\u00f5neks ajaks v\u00e4lismaale \u00f5ppima minemas.<\/p>\n
Mida teed muusikav\u00e4lisel ajal, kas sul on muid hobisid? <\/p>\n
L\u00e4ksin MUBA ajal Tallinna \u00dclikooli ps\u00fchholoogiat \u00f5ppima, kolmas kursus on k\u00e4sil. See v\u00f5ib k\u00f5lada halvasti, kuid praegu n\u00e4en seda hobina \u2013 see on hea viis end muusikast t\u00e4iesti v\u00e4lja l\u00fclitada. P\u00e4rast hommikust \u00f5htuni proovides olemist on v\u00e4rskendav v\u00f5tta \u00f5pik ette ja teha midagi teistsugust. See toimib ka vastupidi: kui \u00fclikoolis on olnud vaja kaua arvutis m\u00f6llata, siis on nii kena istuda klaveri taha ja lihtsalt midagi m\u00e4ngida.<\/p>\n
Usun, et iga muusik vajab vaheldust. See ei pea olema midagi drastiliselt erinevat: m\u00f5ne jaoks on see \u00f5petamine v\u00f5i kirjutamine.<\/p>\n
\nPs\u00fchholoogia\u00f5pingud on avardanud silmaringi ja aidanud inimesena areneda. L\u00f5puks on ju tore, kui oskad midagi veel peale heliredelite m\u00e4ngimise.<\/p>\n<\/blockquote>\n
Miks just ps\u00fchholoogia?<\/p>\n
See on \u00e4\u00e4retult p\u00f5nev, kuidas inimesed k\u00e4ituvad, m\u00f5tlevad ja miks nad teevad k\u00f5ike just nii, nagu teevad. Ps\u00fchholoogia uurib inimesi ehk on seotud iga teise valdkonnaga. Ka muusikuna on need teadmised kasulikud. N\u00e4iteks sooritus\u00e4revus, esinemishirm ja \u00fclem\u00f5tlemine on teemad, millega iga muusik paratamatult kokku puutub. On hea teada, mis nende n\u00e4htuste taga peitub, ja kuidas nendega paremini toime tulla.<\/p>\n
Sa pead olema osav ajaplaanija, kui j\u00f5uad tegevmuusikuna veel \u00fclikoolis midagi muud \u00f5ppida. Mis on su saladus? <\/p>\n
Pean \u00e4ra mainima oma ema Ulvi Kaasiku, kes on hiilgav logistik ja ajaplaanija. Ta \u00f5petas mulle seda juba v\u00e4iksest peale. \u00dchest k\u00fcljest on see arendatav oskus, kuid olen enda puhul avastanud, et kui tegelen asjadega, millega tahan p\u00e4riselt tegelda, leian nendeks alati aega. V\u00f5ib olla erandeid, kuid kui mingi tegevus ei motiveeri isegi selleks aega leidma, j\u00e4\u00e4bki see unarusse.<\/p>\n
N\u00e4iteks kui tahan praegu \u00f6\u00f6l ja p\u00e4eval plokkakorde m\u00e4ngida, ehkki mul on ka muid toimetusi, ei n\u00e4e ma seda mitte nutika ajakavandamise, vaid sisemise motivatsioonina, mis sunnib tegutsema.<\/p>\n
Oled \u00fcles kasvanud matemaatika\u00f5petajate peres. Kas oled tundnud survet, et peaksid t\u00e4ielikult p\u00fchenduma millelegi muule kui muusika?<\/p>\n
Mu pere on muusikakirge alati toetanud. See on \u00fcks p\u00f5hjus, miks t\u00e4na muusikaga tegelen. Vanemad on mind alati suunanud tegema seda, mis mind \u00f5nnelikuks teeb \u2013 isegi kui see pole \u00fclikoolis matemaatika \u00f5ppimine.<\/p>\n
Tegelikult on \u00fcldse nii, et kui vanemad poleks mind sundinud muusikakooli l\u00f5petama, poleks minust ehk muusikut saanudki. Nimelt j\u00e4tsid \u00f5de ja vend muusikakooli m\u00f5ni aasta enne l\u00f5petamist pooleli, mis on t\u00fc\u00fcpiline aeg muusika\u00f5pingud pooleli j\u00e4tta. Viiendas klassis kuulutasin k\u00f5igile, et mul on kopp ees \u2013 samuti nagu nemad olid omal ajal teinud. \u00d5nneks olid \u00f5de ja vend selleks ajaks piisavalt vanad m\u00f5istmaks, et nad tegelikult kahetsesid oma otsust. Seet\u00f5ttu ei lasknud vanemad mul p\u00f5him\u00f5tte p\u00e4rast \u00e4ra tulla, vaid sundisid edasi k\u00e4ima. Olen neile \u00fclit\u00e4nulik, sest t\u00e4nu sellele saan t\u00e4na teha seda, mida enim armastan.<\/p>\n
Kui sa poleks jazzmuusik, siis millega tegeleksid?<\/p>\n
Ma polegi sellele varem m\u00f5elnud ja \u00fcht ametit on keeruline valida. Ehk oleksin ps\u00fchholoog, sest see teema k\u00f5netab mind ja huvitab inimestega suhtlus.<\/p>\n
Vanematelt sain \u00f5petajageeni, nii et v\u00f5iksin olla \u00f5petaja. Mida rohkem sellele m\u00f5tlen, seda enam saan aru, et eelistaksin olla muusik \u2013 v\u00e4hemalt seni pole ma leidnud midagi, mis paneks mind tundma samuti kui s\u00f5pradega laval musitseerimine.<\/p>\n
Kas jazz on su hinnangul ni\u0161ikaup? <\/p>\n
See on levinud arusaam, millega ma ei n\u00f5ustu.<\/p>\n
\n1920ndatel alguse saanud jazzist on v\u00e4lja kasvanud l\u00f5viosa sellest muusikast, mida t\u00e4na raadiost kuuleme: rock\u2019n\u2019roll, soul, funk, hiphop ja nii edasi. T\u00e4nap\u00e4eva popmuusikat kuulates tajun ka seal tugevat seost jazziga.<\/p>\n<\/blockquote>\n
Ehkki igal stiilil on oma tunnused, m\u00f5jub muusika mu jaoks tervikuna. Kindlasti pole ma inimene, kes kuulab ainult jazzi \u2013 hea muusika on hea muusika \u017eanrist olenemata. Sama kehtib jazzi kohta: on jazziplaate ja -artiste, kes on mu jaoks pigem \u201cmeh\u201d, t\u00e4pselt nagu iga teise \u017eanri puhul. Ma ei taha olla snoob, kes \u00fctleb, et kui trummid on elektroonilised, siis mulle ei meeldi. Kui see k\u00f5lab h\u00e4sti, siis see ongi lahe \u017eanrist s\u00f5ltumata.<\/p>\n
Kas kuuled ka Ariana Grandes jazzi? <\/p>\n
Jah ja ei. Ma ei taha \u00f6elda, et Ariana Grandet kuulates kuulen peas samal ajal saksofonisoolot. Paljud kli\u0161eed ja elemendid, mida kasutatakse t\u00e4nap\u00e4eva muusikas, on kuskilt varem tulnud. Kui kuulan muusikat ja see toimib mu jaoks, siis julgen v\u00e4ita, et tihti just seet\u00f5ttu, et seal on kasutatud mingeid p\u00f5him\u00f5tteid, mis on olnud juba pikka aega kasutusel. K\u00f5ike noote, mida klaveril m\u00e4ngin, on keegi juba varem m\u00e4nginud.<\/p>\n
Sama kehtib t\u00e4nap\u00e4eva popmuusika kohta: kui miski k\u00f5lab h\u00e4sti, siis t\u00f5en\u00e4oliselt pole produtsent seda magamistoas nullist v\u00e4lja m\u00f5elnud. Ta on kuulanud kellegi muusikat, kes kuulas omakorda kellegi muusikat, ja t\u00f5en\u00e4oliselt j\u00f5uab see ahel l\u00f5puks tagasi jazzini.<\/p>\n
Milliseid artiste soovitaksid kuulata kellelgi, kes tahaks jazziga rohkem tutvust teha?<\/p>\n
See on individuaalne, mist\u00f5ttu soovitaksin k\u00fcsida n\u00f5u m\u00f5nelt tuttavalt muusikult v\u00f5i s\u00f5bralt, kes kuulab palju muusikat, et soovitused oleksid t\u00e4psemad. Kui minult k\u00fcsida, siis m\u00f5ned mu lemmikud on Mezzoforte, Snarky Puppy, Cory Wong, Dirty Loops, Weather Report \u2013 need artistid v\u00f5iksid olla sobiv sissejuhatus, et tajuda, kui eriilmeline v\u00f5ib jazz olla.<\/p>\n
Kus saab sind l\u00e4hiajal kuulata?<\/p>\n
Augustikuine Philly Joe\u2019si residendiprogramm v\u00f5ttis heas m\u00f5ttes omadega l\u00e4bi, mist\u00f5ttu peidame end m\u00f5nda aega Marten M\u00e4nna saunas ja kirjutame uut muusikat. Samas usun, et meie kooslust Some Times saab siiski peagi juba kuulda \u2013 kui mitte t\u00e4navu, siiski j\u00e4rgmine aasta kindlasti.<\/p>\n
Oktoobris l\u00e4hen Saksamaa-Hollandi tuurile koos sellise lauljaga nagu Robine, kellega tutvusime aprillis Tallinn Music Weekil. Novembri alguses teen kaasa Veljo Tormise 95. s\u00fcnniaastap\u00e4evale p\u00fchendatud kontserdisarjas \u201cTormise variatsioonid\u201d, kus esitame suurkuju loomingut uues v\u00f5tmes. 21. novembril esineme Near Motioniga klubis Philly Joe\u2019s.<\/p>\n
Miku l\u00e4hiaja kontserdisoovitused: \u00a0\u00a0<\/p>\n
\n
- RETI deb\u00fc\u00fctalbumi \u201cBlue Hour\u201d esitluskontsert 6. novembril Manna La Roosas \u2013 seal m\u00e4ngib mitu mu s\u00f5pra ja olen v\u00e4ga p\u00f5nevil, kuidas nad oma muusikat esitlevad.<\/li>\n
- Dirty Loops 14. novembril Helitehases \u2013 kui nad esimest korda Eestis k\u00e4isid, oli see mu elu lemmikkontsert, plaanin neid kindlasti uuesti kuulama minna!<\/li>\n
- SADU 30. detsembril Kultuurikatlas \u2013 t\u00f5eliselt v\u00e4rske ja kvaliteetne uus koosseis.<\/li>\n<\/ul>\n