v\u00e4rske v\u00e4hiraporti<\/a> peamine s\u00f5num see, et v\u00e4hidiagnoosi saanud inimesed elavad j\u00e4rjest kauem. “Meie eluulemusn\u00e4itajad on paljude paikmete puhul \u00fcsna l\u00e4hedal P\u00f5hjamaade n\u00e4itajatele. Kindlasti on v\u00e4hivorme, kus j\u00e4\u00e4me veel maha, kuid suures plaanis eluulemus paraneb ja see on v\u00e4hipatsientidele positiivne s\u00f5num,” \u00fctles Innos Vikerraadio saates “Uudis+”.<\/p>\nTema s\u00f5nul on selle taga kaks peamist p\u00f5hjust: v\u00e4hki avastatakse j\u00e4rjest varem ning raviv\u00f5imalused on muutunud t\u00f5husamaks. Raporti j\u00e4rgi on Eesti n\u00e4itajad paljude v\u00e4hivormide puhul juba \u00fcsna l\u00e4hedal P\u00f5hjamaade omadele.<\/p>\n
Raportis keskenduti seekord sellele, millises staadiumis Eestis sagedamaid v\u00e4hivorme diagnoositakse ning kuidas see on ajas muutunud. Eraldi vaadeldi neid v\u00e4hivorme, mille puhul on kasutusel riiklik s\u00f5eluuring v\u00f5i kus s\u00f5eluuringuid alles arendatakse.<\/p>\n
Innose s\u00f5nul oli raporti \u00fcks t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rsemaid leide emakakaelav\u00e4hi haigestumuse v\u00e4henemine k\u00f5igis haiguse staadiumites. “Kui varasemates anal\u00fc\u00fcsides n\u00e4gime v\u00e4henemist eelk\u00f5ige varases staadiumis diagnoositud juhtude puhul, siis seekord n\u00e4gime esimest korda, et v\u00e4henenud on ka neljanda staadiumi haigusjuhud,” \u00fctles ta.<\/p>\n
Tema s\u00f5nul on emakakaelav\u00e4hk \u00fcks v\u00e4hivorme, mida on v\u00f5imalik v\u00e4ga t\u00f5husalt ennetada. Selleks on kaks peamist v\u00f5imalust: inimese papilloomiviiruse (HPV) vastane vaktsineerimine ning emakakaelav\u00e4hi s\u00f5eluuring.<\/p>\n
Vaktsineerimise m\u00f5ju avaldub aastak\u00fcmnete jooksul, kuid s\u00f5eluuring aitab avastada v\u00e4hieelsed muutused juba enne v\u00e4hi tekkimist. “Kui need muutused \u00f5igel ajal avastada ja ravida, siis v\u00e4hki ei tekigi. Seet\u00f5ttu hindame emakakaelav\u00e4hi s\u00f5eluuringu edukust eelk\u00f5ige selle j\u00e4rgi, kas haigestumus v\u00e4heneb,” selgitas Innos.<\/p>\n
Kuigi soovitusliku 70-protsendilise osaluseni pole veel j\u00f5utud, on Innose s\u00f5nul s\u00f5eluuringutel osalemine viimastel aastatel pidevalt kasvanud. “Osalus kasvab k\u00f5igis maakondades, vanuser\u00fchmades ja sotsiaalsetes r\u00fchmades. Kindlasti on sellele kaasa aidanud see, et oleme s\u00f5eluuringus osalemise muutnud lihtsamaks,” \u00fctles ta.<\/p>\n
N\u00e4iteks saavad naised n\u00fc\u00fcd emakakaelav\u00e4hi s\u00f5eluuringu esmase testi teha ka kodus. Samas r\u00f5hutas Innos, et inimese enda t\u00e4helepanelikkus oma tervise suhtes j\u00e4\u00e4b v\u00e4ga oluliseks, sest s\u00f5eluuringud h\u00f5lmavad vaid osa v\u00e4hivormidest ning kindlaid vanuser\u00fchmi.<\/p>\n
See, kui kaua inimene p\u00e4rast v\u00e4hidiagnoosi elab, s\u00f5ltub nii v\u00e4hi t\u00fc\u00fcbist kui ka sellest, millises staadiumis haigus avastatakse. Innose s\u00f5nul on n\u00e4iteks esimese staadiumi rinnav\u00e4hi ja nahamelanoomi korral viie kuni k\u00fcmne aasta elulemus peaaegu sada protsenti.<\/p>\n
Kaugelearenenud ehk neljanda staadiumi haiguse puhul v\u00f5ivad n\u00e4itajad aga s\u00f5ltuvalt v\u00e4hivormist j\u00e4\u00e4da umbes 20 protsendi v\u00f5i isegi vaid m\u00f5ne protsendi juurde.<\/p>\n
Samas on v\u00e4hk \u00fcha enam muutumas krooniliseks haiguseks. “Ka kaugele arenenud v\u00e4hi puhul saavad inimesed sageli aastaid ravi ning elavad selle diagnoosiga pikka aega. See m\u00f5jutab k\u00fcll elukvaliteeti, kuid inimesed v\u00f5ivad v\u00e4higa elada v\u00e4ga pikki aastaid,” \u00fctles Innos.<\/p>\n
Tema hinnangul tuleks lisaks s\u00f5eluuringute arendamisele p\u00f6\u00f6rata rohkem t\u00e4helepanu sellele, et inimesed l\u00e4biksid kogu s\u00f5eluuringuteekonna. Kui esmase testi j\u00e4rel kutsutakse inimene lisauuringutele, tuleb sinna kindlasti minna.<\/p>\n
“Lisauuringud ei t\u00e4henda automaatselt, et midagi on halvasti. Nende eesm\u00e4rk on v\u00e4lja selgitada, kas muutused on olemas ja vajadusel neid \u00f5igel ajal ravida,” r\u00f5hutas ta.<\/p>\n
\u00dcha suurem v\u00e4ljakutse on Innose s\u00f5nul aga see, kuidas toetada inimesi p\u00e4rast aktiivse v\u00e4hiravi l\u00f5ppu. “Meie tervishoius\u00fcsteem suudab pakkuda v\u00e4ga k\u00f5rgetasemelist v\u00e4hiravi. Kuid inimesed ja nende l\u00e4hedased vajavad ka ps\u00fchholoogilist tuge ning abi t\u00f6\u00f6le ja tavap\u00e4rasesse ellu naasmisel,” lausus ta.<\/p>\n
Tema hinnangul eeldab see tulevikus ka lisarahastust, kuid veelgi olulisem on selge plaan, kuidas sellist tuge s\u00fcsteemselt pakkuda.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Arstid diagnoosivad Eestis mitut sagedasemat v\u00e4hivormi \u00fcha varasemas staadiumis ning v\u00e4hidiagnoosi saanud inimeste elulemus on aastatega m\u00e4rgatavalt paranenud,…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":223041,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,90729,28,29,19,25,563,21521,23,24,22,20,90730,4194,30],"class_list":["post-223040","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-kaire-innos","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-tervise-arengu-instituut","tag-tervishoiususteem","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-vahiraport","tag-vahk","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116880916232056086","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/223040","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=223040"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/223040\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/223041"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=223040"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=223040"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=223040"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}