{"id":223133,"date":"2026-07-08T04:50:09","date_gmt":"2026-07-08T04:50:09","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/223133\/"},"modified":"2026-07-08T04:50:09","modified_gmt":"2026-07-08T04:50:09","slug":"muinsuskaitse-karbib-tallinnas-arheoloogiamalestiste-kaitseala-kolmandiku-vorra-eesti","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/223133\/","title":{"rendered":"Muinsuskaitse k\u00e4rbib Tallinnas arheoloogiam\u00e4lestiste kaitseala kolmandiku v\u00f5rra | Eesti"},"content":{"rendered":"

Muinsuskaitseamet algatas menetluse, et muuta Tallinnas arheoloogiam\u00e4lestisena riikliku kaitse all olevate ajalooliste asulakohtade piire ja arvu. Need asulakohad asuvad Tallinna vanalinnas ja ajaloolistel eeslinnaaladel ja seal peab olema v\u00e4ga h\u00e4sti s\u00e4ilinud arheoloogiline kultuurkiht, mis sisaldab rikkalikult teavet muinas-, kesk- ja uusaegse inimasustuse kohta.<\/p>\n

Praeguse k\u00fcmne arheoloogiam\u00e4lestise kaitset muudetakse nii, et ligikaudu 437 hektari suuruse ala asemel h\u00f5lmab kaitse edaspidi kuut m\u00e4lestist ligikaudu 296 hektari suurusel alal.<\/p>\n

Kuigi kaitstava ala kogupindala v\u00e4heneb m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt, v\u00f5etakse kaitse alla ka uusi alasid, kokku ligikaudu 27 hektari suurusel alal. Selle hulka j\u00e4\u00e4b Tallinna vanalinna l\u00f5una-, kagu- ja idak\u00fcljel asuv suurem maa-ala, mis h\u00f5lmab Hariduse ja Roosikrantsi t\u00e4nava, R\u00e4vala puiestee ja Teatri v\u00e4ljaku, Laikmaa, Gonsiori ja Raua t\u00e4nava ning Uus-Tatari ja Ravi ristmiku piirkonna.<\/p>\n

Samas m\u00f5ned alad j\u00e4\u00e4vad edaspidi kaitse alt v\u00e4lja. N\u00e4iteks muudetakse m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt piire m\u00e4lestisel, mis asub ajaloolise H\u00e4rjapea j\u00f5e vasakkaldal, niinimetatud Tiigiveski kandis, Imanta ja Juhkentali t\u00e4nava vahelises piirkonnas.<\/p>\n

Seni on m\u00e4lestise ala koos kaitsev\u00f6\u00f6ndiga olnud ligikaudu 18 hektari suurune, kuid “arvestades teadaoleva arheoloogilise kultuurkihi ulatust” muudetakse m\u00e4lestise piiri nii, et m\u00e4lestise ala h\u00f5lmab edaspidi ajaloolise vesiveski asukohta ja selle l\u00e4hi\u00fcmbrust ehk ligikaudu \u00fche hektari suurust ala. Suurem osa senisest m\u00e4lestise ja kaitsev\u00f6\u00f6ndi alast vabastatakse arheoloogiam\u00e4lestisega kaasnevatest kitsendustest, kuna maa-ala ei vasta riikliku kaitse eeldusele, seisab k\u00e4skkirja eeln\u00f5us.<\/p>\n

Valminud on ka k\u00e4skkirja eeln\u00f5u, millega kultuuriminister muutused kinnitab. Enne muutuste kinnitamist kuulatakse \u00e4ra muinsuskaitse n\u00f5ukogu seisukoht.<\/p>\n

Viiest alast moodustatakse \u00fcks<\/p>\n

Eeln\u00f5u j\u00e4rgi luuakse uus suur m\u00e4lestisala, mille pindala ulatub 95 hektarini ning mille piirid ulatuvad Mere puiesteest T\u00f5nism\u00e4eni ja Kaarli ja Estonia puiesteest Tatari, Liivalaia ja Pronksi t\u00e4navani. Seni oli alal viis erinevat arheoloogiam\u00e4lestist, kuid kuiv\u00f5rd arheoloogiline kultuurkiht pole eksperthinnangu j\u00e4rgi s\u00e4ilinud mitte nendel aladel, vaid alade vahel, siis liidetakse need kokku \u00fcheks suureks m\u00e4lestiseks.<\/p>\n

See t\u00e4hendab, et kitsendustest vabanevad alad Liivalaia t\u00e4nava ja Tartu maantee l\u00e4heduses, P\u00e4rnu maantee ja Tatari t\u00e4nava ristmiku ning Kentmanni ja Liivalaia ristmiku piirkonnas. Samas liidetakse uude m\u00e4lestisse kitsendustega alad Hariduse ja Roosikrantsi t\u00e4nava, R\u00e4vala puiestee ja Teatri v\u00e4ljaku, Laikmaa, Gonsiori ja Raua t\u00e4nava ning Uus-Tatari ja Ravi ristmiku piirkonnas, kokku ligi 27 hektari suurusel alal.<\/p>\n

Sellelt asulakoha alalt on v\u00e4lja tulnud arheoloogilisi leide: n\u00e4iteks Roosikrantsi piirkonnast on avastatud kiviaegseid ja muinasaegseid leide, R\u00e4vala puiestee \u00fcmbrusest on leitud keskaegset arheoloogilist kultuurkihti ning tegu on alaga, kuhu kesk- ja varauusajal ulatusid nii linnav\u00e4ravate esised kui ka ajaloolise Sakala t\u00e4nava serva j\u00e4\u00e4nud linnakodanike eeslinnakinnistud.<\/p>\n

Laikmaa t\u00e4nava l\u00e4histelt on leitud 14.\u201315. sajandist p\u00e4rinevat arheoloogilist kultuurkihti, Ravi ja Tatari t\u00e4nava ristmiku piirkonnast on avastatud 16. sajandi teisest poolest p\u00e4rinev arheoloogiline kultuurkiht ning arvatavasti 17. sajandi alguse katkuohvrite \u00fchishaud.<\/p>\n

Luuakse uus suur m\u00e4lestisala, mille pindala ulatub 95 hektarini ning mille piirid ulatuvad Mere puiesteest T\u00f5nism\u00e4eni ja Kaarli ja Estonia puiesteest Tatari, Liivalaia ja Pronksi t\u00e4navani. Autor\/allikas: Muinsuskaitseamet<\/p>\n

Muudetakse ka Sossim\u00e4e l\u00e4heduses Masina t\u00e4nava piirkonnas asuva m\u00e4lestise piire: endise \u00fcheksa hektari asemel j\u00e4\u00e4b m\u00e4lestise suuruseks kaks hektarit. Selles piirkonnas ehk H\u00e4rjapea j\u00f5e \u00fclemjooksul on sajandite eest tegutsenud mitu vesiveskit, sealt v\u00f5ib leida mitmeid abihooneid ning seal on asunud ka H\u00e4rjapea j\u00f5ge \u00fcletav sild.<\/p>\n

M\u00e4lestise, mis asub Kelmik\u00fcla ja Kassisaba piirkonnas, kus paiknesid Toompeaga seotud eeslinnad, kus elasid linna ametnikud, k\u00e4sit\u00f6\u00f6lised ja kohalikud elanikud ning kus asusid ka Toompea kinnisvaraomanike suvem\u00f5isad ja -majad, piire v\u00e4hendatakse 32 hektarilt 17 hektarile.<\/p>\n

Suurelt muudetakse ka Kalamajas asuva m\u00e4lestise, mille piirid ulatuvad Kalarannast linnahallini, piire: kui seni oli kaitsev\u00f6\u00f6ndi suuruseks 134 hektarit, siis n\u00fc\u00fcd 58 hektarit. Alal paiknesid kunagi kalurionnid ja arvukad k\u00f5rtsid, lisaks erinevad avalikud hooned, nagu Gertrudi kabel ja R\u00f5ugemajana tuntud hospidal.<\/p>\n

muudetakse ka Kalamajas asuva m\u00e4lestise, mille piirid ulatuvad Kalarannast Linnahallini, piire: kui seni oli kaitsev\u00f6\u00f6ndi suuruseks 134 hektarit, siis n\u00fc\u00fcd 58 hektarit. Autor\/allikas: Muinsuskaitseamet<\/p>\n

Muudatus puudutab ka detailplaneeringuga alasid<\/p>\n

Kuigi m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rsel osal kinnistutest v\u00e4henevad senised muinsuskaitselised kitsendused, siis on ka kinnistuid, mis p\u00e4rast muudatusi h\u00f5lmatakse esmakordselt arheoloogiam\u00e4lestise alasse v\u00f5i suureneb m\u00e4lestise ala nendel kinnistutel.<\/p>\n

Viimasel juhul tuleb kinnistute omanikel arvestada maa-alal s\u00e4ilinud arheoloogilise kultuurkihi olemasoluga ning vajaduse korral taotleda muinsuskaitseametilt t\u00f6\u00f6de tegemise luba v\u00f5i esitada t\u00f6\u00f6de tegemise teatis.<\/p>\n

M\u00e4lestiste aladel on kehtestatud arvukalt detailplaneeringuid. On selliseid kehtiva detailplaneeringuga kinnistuid, kus kitsendused osaliselt v\u00e4henevad, kuna seniste arheoloogiam\u00e4lestiste alasid muudetakse ja nende kaitsev\u00f6\u00f6ndid kaotatakse: n\u00e4iteks Noblessneri sadama ja T\u00f6\u00f6stuse t\u00e4nava piirkonnas; Endla ja Suur-Ameerika t\u00e4nava vahelisel alal; Kentmanni t\u00e4nava \u00fcmbruses; Hobujaama t\u00e4nava piirkonnas, Kreutzwaldi t\u00e4nava \u00fcmbruses ja osaliselt Juhkentali t\u00e4nava \u00e4\u00e4rsel alal.<\/p>\n

Kuid on ka vastupidi: detailplaneeringuga kinnistud, kus varem kitsendusi polnud, satuvad n\u00fc\u00fcd kaitsega alale: n\u00e4iteks Hariduse ja Roosikrantsi t\u00e4nava piirkond, Ravi ja Uus-Tatari t\u00e4nava ristmiku \u00fcmbrus, Kaubamaja, Gonsiori ja Laikmaa t\u00e4nava piirkond ning Sossim\u00e4e ala Masina t\u00e4nava juures. Nendes piirkondades kehtestatud detailplaneeringute elluviimisel peab arvestama maa-alal s\u00e4ilinud arheoloogilise kultuurkihi olemasoluga, m\u00e4rgitakse eeln\u00f5us.<\/p>\n

Kuid detailplaneeringute elluviimine on v\u00f5imalik ka p\u00e4rast asulakohtade andmete muutmist, kuna arheoloogiam\u00e4lestiste alad ei v\u00e4lista ehitamist, vaid seavad muinsuskaitselisi tingimusi.<\/p>\n

“Kuigi muinsuskaitselised kitsendused laienevad uutele aladele, kus ehitus- ja kaevet\u00f6id on kavandatud varasemat \u00f5iguslikku olukorda arvestades, on kitsenduste laiendamine p\u00f5hjendatud ja suurendab \u00f5igusselgust,” m\u00e4rgitakse k\u00e4skkirjas.<\/p>\n

Muudatustega tekib Tallinna senise k\u00fcmne m\u00e4lestisala asemel kuus. Keskel on Vanalinna m\u00e4lestis, mille piire ei muudeta. Teised kaks suuremat ala on Vanalinna l\u00f5unak\u00fcljel ja Kalamajas asuv m\u00e4lestis. Autor\/allikas: Muinsuskaitseamet<\/p>\n

Taust<\/p>\n

Aastatel 2018\u20132020 koostasid arheoloogid Eero Heinloo ja Monika Reppo Tallinna linnaplaneerimise ameti tellimusel Tallinna ajalooliste eeslinnade eksperdihinnangud, milles anal\u00fc\u00fcsiti varem tehtud arheoloogilisi uuringuid ja nende tulemusi. Eksperdihinnangutes j\u00f5uti j\u00e4reldusele, et kohati on senine kaitstav ala liiga suur, sest arheoloogiline kultuurkiht puudub v\u00f5i on v\u00e4ga tagasihoidlik.<\/p>\n

Teisalt leiti, et vanalinna l\u00f5una- ja idak\u00fcljel asub m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne arheoloogiline kultuurkiht, kuhu seniste arheoloogiam\u00e4lestiste piirid ei ulatu, mist\u00f5ttu tuleks selles piirkonnas m\u00e4lestiste piire muuta nii, et h\u00f5lmatud oleks kogu teadaolev arheoloogilise kultuurkihiga ala.<\/p>\n

Aprillis 2023 toetas muinsuskaitseameti juures tegutsev arheoloogiap\u00e4randi eksperdin\u00f5ukogu hinnangutes tehtud ettepanekuid. T\u00e4navu m\u00e4rtsis toetas muinsuskaitseameti juures tegutsev eksperdin\u00f5ukogu Tallinna vanalinna \u00fcmbruse arheoloogiliste objektide korrastamise uuendatud ettepanekuid.<\/p>\n

K\u00e4skkirja eeln\u00f5us m\u00e4rgitakse, et kokkuv\u00f5tvalt n\u00e4itavad arheoloogiliste uuringute tulemused ja s\u00e4ilinud kirjalikud allikad, et Tallinna ajalooliste eeslinnade aladel on s\u00e4ilinud j\u00e4ljed nii muinasaegsest kui ka kesk- ja varauusajal tekkinud, kasutatud ja arenenud inimasustusest.<\/p>\n

“Asulakohtades on h\u00e4sti s\u00e4ilinud arheoloogiline kultuurkiht, selles olevad arheoloogilised leiud ja asustustega seotud struktuurid, mist\u00f5ttu esindavad need kultuurip\u00e4randi v\u00e4\u00e4rtuslikumat osa, millel on teaduslik ja ajalooline kultuuriv\u00e4\u00e4rtus,” seisab eeln\u00f5us.<\/p>\n

Avaliku huvi kohta m\u00e4rgitakse eeln\u00f5us, et Tallinna vanalinna ja \u00fcmbruskonna maa-alal s\u00e4ilinud arheoloogiline kultuurkiht ja selles olevad arheoloogilised leiud ja struktuurid ilmestavad \u00fcheselt Eesti pealinna pikaaegset ja j\u00e4rjepidevat inimasustuse ajalugu, n\u00e4idates, kuidas ajas on asustus arenenud ja levinud ning keskkond muutunud.<\/p>\n

“Asulakohtade s\u00e4ilimine on vajalik piirkonna identiteedi alal hoidmiseks ja kultuurilise j\u00e4rjepidevuse tagamiseks, mis omakorda aitab kaasa \u00fchiskonna tasakaalustatud arengule,” m\u00e4rgitakse k\u00e4skkirjas.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Muinsuskaitseamet algatas menetluse, et muuta Tallinnas arheoloogiam\u00e4lestisena riikliku kaitse all olevate ajalooliste asulakohtade piire ja arvu. Need asulakohad…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":223134,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,90747,28,29,75469,7221,23578,19,25,2130,23,24,22,20,12284,30],"class_list":["post-223133","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-kitsendused","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-malestised","tag-muinsuskaitse","tag-muinsuskaitseamet","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-tallinn","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-vanalinn","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116882560034501582","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/223133","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=223133"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/223133\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/223134"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=223133"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=223133"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=223133"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}