{"id":223355,"date":"2026-07-08T09:57:10","date_gmt":"2026-07-08T09:57:10","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/223355\/"},"modified":"2026-07-08T09:57:10","modified_gmt":"2026-07-08T09:57:10","slug":"nato-kaitsekulud-kasvavad-kahe-aastaga-veerand-triljonit-dollarit-eesti-on-kulude-suhtarvult-teine","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/223355\/","title":{"rendered":"NATO kaitsekulud kasvavad kahe aastaga veerand triljonit dollarit. Eesti on kulude suhtarvult teine"},"content":{"rendered":"

NATO peasekret\u00e4r Mark Rutte<\/a> \u00fctles teisip\u00e4eval enne tippkohtumist, et 2025-26 perioodil kasvavad alliansi riikide kaitsekulud kokku 258 miljardi dollari (226 miljardi euro) v\u00f5rra. Peasekret\u00e4r m\u00e4rkis, et see n\u00e4itab liitlaste valmisolekut enda julgeoleku eest suuremat vastutust v\u00f5tta ja v\u00e4hendada erinevust USA kaitsekuludega. \u201eEuroopa liitlaste ja Kanada puhul on n\u00e4ha sellest rabavat t\u00f5endusmaterjali,\u201c lisas Rutte.<\/p>\n

NATO raporti j\u00e4rgi kulutasid Euroopa liitlased ja Kanada 2022. aastal kaitsele 372 miljardit dollarit ja t\u00e4navuse prognoosi j\u00e4rgi kulutavad samad riigid 634 miljardit dollarit (555 miljardit eurot), mis t\u00e4hendab ligikaudu 70% suurust kasvu. Kulude summa saamise detailsemat arvutusk\u00e4iku siiski ei avaldata. USA kulutused kasvasid sama ajavahemiku jooksul umbes 9% ehk 780 miljardilt dollarilt 850 miljardile dollarile.<\/p>\n

Muutunud on ka see, millele raha kulutatakse. Kui 2014. aastal oli enamik kaitse-eelarvetest suunatud isikoosseisule, siis praeguseks on oluliselt kasvanud relvahanked. N\u00e4iteks Poola puhul moodustavad s\u00f5jatehnika hanked praegu ligi 56% eelarvest, ent enne Krimmi annekteerimist olid need kulud alla viiendiku. Eesti<\/a> puhul on hangete osakaal kasvanud 12 aasta jooksul 22% juurest \u00fcle 40%.<\/p>\n

NATO kokkulepete j\u00e4rgi peaksid riigid hakkama 2035. aastaks kulutama otsesteks kaitsekuludeks 3,5% SKT-st ning kaitsetaristu investeeringuteks veel 1,5%. Praegu t\u00e4idab p\u00f5hikulutustega seotud 3,5% lubadust viis riiki ning USA nende hulka ei kuulu. Edetabelit juhivad Balti riigid. Kuuendal kohal on Taani, kelle kulud j\u00e4\u00e4vad napilt eesm\u00e4rgile alla ja on praegu 3,49% SKT-st. USA kulud on 3,17%, mis j\u00e4tab nad koos Norraga 7.-8. kohta jagama.<\/p>\n

Balti riikide kaitsekulud on ka k\u00f5ige kiiremate kasvajate seas. Leedu<\/a> kaitsekulud on 12 aasta jooksul kasvanud 777%, L\u00e4ti<\/a> puhul 536%, Taanil 294%, Poolal 284%, Rootsil 271%, T\u00fcrgil 240% ja Eestil 232%. M\u00e4rgatavat kasvu on n\u00e4ha isegi ihnemate kulutajate seas nagu Ungari (+227%) ja Hispaania (183%). M\u00f5lema riigi kaitsekulud on praegu siiski vaid napilt 2% SKT-t.<\/p>\n

K\u00f5ige kehvem kaitsekulude number on Sloveenial, kes kulutab otseselt kaitseks vaid 1,6% SKT-st. Varasemates kokkulepetes etten\u00e4htud 2% l\u00e4vendi suudavad t\u00e4navu viimaks \u00fcletada T\u0161ehhi ja Albaania.<\/p>\n

Kulude suhtelise kasvu poolest viimasel kohal on USA, eelviimasel Prantsusmaa ja seej\u00e4rel tuleb \u00dchendkuningriik.<\/p>\n

Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri <\/a> Loe kommentaare (16)<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"NATO peasekret\u00e4r Mark Rutte \u00fctles teisip\u00e4eval enne tippkohtumist, et 2025-26 perioodil kasvavad alliansi riikide kaitsekulud kokku 258 miljardi…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":192876,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,114,115,95,3614,54,88160,19,25,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":["post-223355","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-lati","tag-leedu","tag-maailm","tag-mark-rutte","tag-nato","tag-nato-tippkohtumine-2026","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116883767012067422","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/223355","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=223355"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/223355\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/192876"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=223355"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=223355"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=223355"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}