L\u00f5petame poolikute lahenduste katsetamise ning teeme pika ja erakondade\u00fclese plaani Tallinna haiglav\u00f5rgu korrastamiseks. L\u00e4htume ennek\u00f5ike haigete, aga ka arsti\u00f5ppe ja meditsiiniteaduse vajadustest, mitte poliitilistest ambitsioonidest, soovitab Irja Lutsar.<\/p>\n
Tallinna haiglav\u00f5rguga tegelevad inimesed on \u00f5petaja Lauri soovitust kuulda v\u00f5tnud ja p\u00fc\u00fcavad juba aastaid lahendada poolt \u00fclesannet, sest tervet kas ei suuda v\u00f5i pigem ei taha teha. Praeguseks on liidetud linnale kuuluvad L\u00e4\u00e4ne- ja Ida-Tallinna keskhaigla hambapolikliiniku ja kiirabiga nn “hiigelhaiglaks”. Vaatamata ambitsioonikale nimele ei saa sellest aga abi lapsed ja puudub terve rida olulisi teenused, mida pakub vaid P\u00f5hja-Eesti regionaalhaigla (PERH).<\/p>\n
Vahepeal oli soov \u00fchendada PERH ja lastehaigla ning moodustada suurim ainult riigile kuuluv haigla. Selle puuduseks oleks aga s\u00fcnnitusabi ja naistekliiniku puudumine.<\/p>\n
Veelgi suurem probleem on, et Tallinna haiglad paiknevad ajale jalgu j\u00e4\u00e4nud hoonetes ja linn \u00fcksinda ei ole v\u00f5imeline uut kaasaegset haiglat ehitama. Ja miks peakski? Tallinna haiglad pakuvad ju s\u00f5ltumata omanikust arstiabi lisaks linnale ka enam kui poolele Eestile. Uue Euroopa Liidu rahastamisperioodi arutelud, millest Eestile peaks laekuma \u00fcle kuue miljardi euro, juba k\u00e4ivad. Miks ei v\u00f5i sinna kuuluda ka uute haiglahoonete ehitamine Tallinna?<\/p>\n
Miks mitte teha kogu tehe \u00e4ra ja liita \u00fcheks asutuseks k\u00f5ik Tallinna haiglad s\u00f5ltumata nende praegustest omanikest. Tekiks t\u00f5eline Tallinna \u00fchendhaigla, mille omanikeringi v\u00f5iksid kuuluda Tartu \u00dclikool, riik ja Tallinna linn. Sarnane s\u00fcsteem toimib h\u00e4sti juba mitu aastak\u00fcmmet Tartus. Kuigi, t\u00f5si, ega kliinikumi teke ka omal ajal libedalt ei l\u00e4inud.<\/p>\n
\u00dchendhaigla eeliseks on v\u00f5imalus mitmeid abiteenistusi, nagu labor, radioloogia, apteek, toitlustamine, finants- ja personaliteenused, IT-s\u00fcsteemid jne koondada. Suuremad \u00fcksused saavad muretseda v\u00f5imsamat tehnikat ning muuta t\u00f6\u00f6 paindlikumaks ja efektiivsemaks. \u00dchendhaiglal on ka parem v\u00f5imekus uue haigla ehituse k\u00e4ima l\u00fckkamiseks.<\/p>\n
Tallinna paiknemist (kas liblikas v\u00f5i kikilips) arvestades ei pea ega tohigi \u00fchendhaigla tingimata \u00fches kohas asuda. Siiski on oluline, et \u00fcksteisega tihedalt seotud v\u00f5i s\u00f5ltuvad \u00fcksused l\u00e4hestikku paikneksid. Sellest peaks l\u00e4htuma ka uue haigla planeerimisel. Nii n\u00e4iteks ei peaks s\u00fcnnitusosakond ja lastehaigla erinevates linnaosades asuma. \u00dchendhaiglas on v\u00f5imalik \u00fchtsustada ravimeetodeid, teha \u00fchiseid juhendmaterjale, koostada \u00fchtseid l\u00e4henemisi haigete k\u00e4sitlusele ning korraldada \u00fchiselt koolitusi ja haigusjuhtude arutelusid.<\/p>\n
\u00dchendhaigla probleemina n\u00e4hakse v\u00e4henevat konkurentsi. Viimast pole Eesti v\u00e4iksuse t\u00f5ttu paljudel erialadel nii v\u00f5i teisiti. Lisaks on alati v\u00f5imalik t\u00f6\u00f6d leida v\u00e4ljaspool Tallinna. Ja paratamatult j\u00e4\u00e4vad alles erakapitalil p\u00f5hinevad meditsiiniasutused, mille hulk pigem suureneb kui v\u00e4heneb.<\/p>\n
Samuti ei tohiks \u00fchendamine t\u00e4hendada, et lastehaigla ja lastespetsiifilised osakonnad \u00fchendatakse t\u00e4iskasvanute osakondadega, mist\u00f5ttu lastehaigla hoopis \u00e4ra kaotatakse. Enam kui 100 aastat on teada, et lapsed pole mitte miniatuursed t\u00e4iskasvanud, vaid enamik nende f\u00fcsioloogiast on t\u00e4iskasvanutest oluliselt erinev. Seega ei saa neidsamu meetodeid, mida kasutatakse t\u00e4iskasvanute raviks, automaatselt lastele \u00fcle kanda.<\/p>\n
Lapse paranemisel pole v\u00e4heoluline lapse ja perega suhtlemine, mida valdavad spetsiaalse v\u00e4lja\u00f5ppe saanud laste\u00f5ed ja -arstid. Lisaks tunneb laps ennast alati paremini spetsiaalses lasteosakonnas, mitte aga t\u00e4iskasvanute keskel. Seega, juba v\u00e4lja kujunenud lastehaigla lagundamine, \u00fcksk\u00f5ik mis need p\u00f5hjused on, ei peaks tulema isegi mitte diskussiooni alla. K\u00fcll saab lastehaigla tervikuna kuuluda \u00fchtsesse haiglakompleksi ja kasutada \u00fchiseid teenuseid. Maailma suurlinnades on multidistsiplinaarne haigla pigem reegel kui erand.<\/p>\n
Eesti v\u00e4iksust arvestades piisab \u00fchest arstiteaduskonnast, mis on kogu oma eksisteerimise jooksul Tartu \u00dclikooli koosseisus olnud ja nii peaks see ka j\u00e4\u00e4ma. Ligi 400-aastased \u00f5petamiskogemused on v\u00e4\u00e4rt s\u00e4ilitamist. Arstiks aga pelgalt raamatust \u00f5ppida ei saa ja suureneva arstiks \u00f5ppijate hulga juures ei pruugi Tartu \u00dclikooli kliinikumis piisavalt haigeid j\u00e4tkuda. Tallinna \u00fchendhaiglast v\u00f5iks saada suurep\u00e4rane \u00f5ppebaas Tartu \u00dclikoolile.<\/p>\n
Arst-\u00f5ppej\u00f5ud, s\u00f5ltumata sellest, millises haiglas nad t\u00f6\u00f6tavad, peaksid aga olema Tartu \u00dclikooli t\u00f6\u00f6tajad ning seega vastama k\u00f5igile seal kehtestatud n\u00f5uetele. Samuti saaks Tallinna \u00fchendhaigla olla baasiks kliinilise teaduse l\u00e4bi viimiseks. Uued ja vastselt turule tulnud ravimid v\u00f5ivad olla k\u00fcll v\u00e4ga innovatiivsed, kuid nende t\u00f5eline m\u00f5ju ja ohutus ilmnevad alles siis, kui neid igap\u00e4evaelus laialdasemalt kasutama hakatakse.<\/p>\n
Kokkuv\u00f5tteks, l\u00f5petame poolikute lahenduste katsetamise ning toome k\u00f5ik huvitatud osapooled laua taha ja teeme pika ja erakondade \u00fclese plaani Tallinna haiglav\u00f5rgu korrastamiseks. L\u00e4htume ennek\u00f5ike haigete, aga ka arsti\u00f5ppe ja meditsiiniteaduse vajadustest, mitte poliitilistest ambitsioonidest. Saja aasta p\u00e4rast ei m\u00e4leta nagunii mitte keegi millisesse parteisse uue haigla eestvedajad kuulusid.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"L\u00f5petame poolikute lahenduste katsetamise ning teeme pika ja erakondade\u00fclese plaani Tallinna haiglav\u00f5rgu korrastamiseks. L\u00e4htume ennek\u00f5ike haigete, aga ka…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":191067,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,8675,28,29,19,25,511,23,24,22,20,30],"class_list":["post-223466","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-irja-lutsar","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-tallinna-haigla","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116884333467704503","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/223466","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=223466"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/223466\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/191067"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=223466"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=223466"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=223466"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}