{"id":223879,"date":"2026-07-09T02:53:19","date_gmt":"2026-07-09T02:53:19","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/223879\/"},"modified":"2026-07-09T02:53:19","modified_gmt":"2026-07-09T02:53:19","slug":"teet-kalmus-kutusekriis-venemaal-saab-viimaste-arengute-valguses-ainult-suveneda","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/223879\/","title":{"rendered":"Teet Kalmus: K\u00fctusekriis Venemaal saab viimaste arengute valguses ainult s\u00fcveneda"},"content":{"rendered":"<p>\nKui algas USA ja Israeli s\u00f5jaline operatsioon Iraanis, siis oli meedias omajagu spekulatsioone teemal, et olukorras, kus Iraan sulges laevaliikluse Hormuzi v\u00e4inas ning r\u00fcndas droonide ja rakettidega naabreid, tekib maailmas suur toornafta defitsiit ja brent toornafta tulevikutehingute hinnad v\u00f5ivad t\u00f5usta tasemele 150 dollarit\/barrel ja rohkemgi.<\/p>\n<p>Reaalses elus need prognoosid vett ei pidanud ning peale l\u00fchiajalist t\u00f5usu \u00fcle 120 dollar\/barrel taseme hakkas nafta hind langema ning Venemaa energeetikaeksperdi Mihhail Krutihhini s\u00f5nul n\u00e4itas see \u00e4ra, et maailmas suudeti kriisile kiirelt reageerida ning mingit suuremat puudust naftast ei tekkinudki.<\/p>\n<p>K\u00f5ik see l\u00f5i eeldused nafta hinna kiireks languseks peale USA ja Iraani vahelise 60 p\u00e4evase vaherahu kehtestamist ning j\u00e4rgnesid huvitavad protsessid, mis n\u00e4itasid selgelt, et maailmas on pigem kummitamas nafta \u00fcletootmine ning praegu hoiavad hinda \u00fcleval veel paljuski teatud m\u00e4\u00e4ramatus USA ja Iraani v\u00f5imaliku rahulepingu osas, samas turul on nii suur nafta pakkumine, et saudid on turu hoidmise nimel asunud pakkuma naftat oma klientidele soodustingimustel.<\/p>\n<p>Iraani jaoks ei ole see soovitud areng, sest hoolimata sellest, et USA lubas ajutiselt Iraanil oma naftat m\u00fc\u00fca, ei tahetud Iraani naftat osta, kartes v\u00f5imalikke tulevasi probleeme USA-ga juhul, kui USA suhted peaksid mingil p\u00f5hjusel Iraaniga halvenema.<\/p>\n<p>Nii oli kuu alguses Reutersi andmetel Iraani poolt kasutatavatel tankeritel (peamiselt nn varilaevastikku kuuluvad) ostmist ootavat naftat kogunenud suurusj\u00e4rgus 60 miljonit barrelit. Ehk siis Iraani jaoks ei kujunenud nafta loodetud trumpkaardiks USA-ga vastuseisu osas, naftaturg saab kenasti hakkama ka ilma selleta.<\/p>\n<p>Advertisement \/ Reklaam<\/p>\n<p>Advertisement \/ Reklaam<\/p>\n<p>\tSamal ajal on Iraanis endas kujunenud omamoodi v\u00f5imuvaakum, kus peale usujuhi surma tema asemikuks m\u00e4\u00e4ratud inimest ei ole kellelgi siiani \u00f5nnestunud n\u00e4ha v\u00f5i siis isegi ainult kuulda ning j\u00e4rjest rohkem tekib k\u00fcsimusi selles osas, et kas Iraani poolt \u00fcldse ongi kedagi, kelle allkiri \u00f5iguslikult v\u00f5imalikul rahulepingul kehtiks.<\/p>\n<p>Iraanis reaalselt v\u00f5imu juurde p\u00e4\u00e4senud Islami revolutsiooniline kaardiv\u00e4gi (IRGC) on omamoodi sundviskes, kus rahulepingu s\u00f5lmimine t\u00e4hendaks perspektiivis nende v\u00f5imu v\u00e4henemist, sest l\u00f5pmatult ei saa uue usujuhi \u00fcmber peitust m\u00e4ngida ning kujunenud olukorras oskavad ainult \u00fchte \u2013 eskaleerida.<\/p>\n<p>Nii r\u00fcnnati Hormuzi v\u00e4inas kolme laeva, mis liikusid l\u00f5una pool, Omaani poolel ning USA omalt poolt vastas sihtm\u00e4rkide r\u00fcndamisega Iraanis ja ajutiselt peatati luba Iraanil m\u00fc\u00fca naftat ehk siis \u00f5igesti tegid need, kes Iraanilt naftat ei soovinud osta ja tulevikus saab Iraanil olema see j\u00e4rjest keerulisem, sest selles riigis lihtsalt puudub stabiilne v\u00f5im.<\/p>\n<p>Nafta maailmaturuhinnad reageerisid s\u00fcndmusele hinnat\u00f5usuga ning see v\u00f5ib taas anda natuke rohkem n\u00f6 hingamisruumi ka Venemaale. Kui kaua see uus eskalatsioon kestab, on keeruline prognoosida, samas ei saa Iraan pikemas perspektiivis hakkama ilma naftatuludeta.<\/p>\n<p>Nafta \u00fclepakkumise t\u00f5ttu tekkis olukord, kus Venemaa naftat sooviti osta ainult j\u00e4rjest suuremate allahindlustega ning Arguse andmetel j\u00f5udsid allahindlused juulis tasemele, kus nad olid enne Iraani s\u00fcndmusi, aga ka selle hinnaga oli probleeme m\u00fc\u00fcgiga ning Reutersi andmetel eksportis k\u00fcll Venemaa juunis suures koguses meritsi naftat, aga arvestatavat osa sellest ei \u00f5nnestunud \u00e4ra m\u00fc\u00fca ja nii kasvas j\u00e4rjest tankeritel oleva nafta kogus, mis ootas ostjat.<\/p>\n<p>Seoses pingete teravnemisega USA ja Iraani vahel on Venemaal n\u00fc\u00fcd suurem lootus sellest naftast lahtisaamisel. J\u00e4lle tulevad \u201es\u00f5brad\u201c raskel hetkel appi.<\/p>\n<p>Samas on Venemaa jaoks naftaekspordi suurendamine omamoodi sundk\u00e4ik, sest Ukraina droonir\u00fcnnakud on arvestatava osa Venemaa naftat\u00f6\u00f6tlemise komplekside t\u00f6\u00f6 kas t\u00e4ielikult v\u00f5i osaliselt l\u00f5petanud.<\/p>\n<p>Advertisement \/ Reklaam<\/p>\n<p>Advertisement \/ Reklaam<\/p>\n<p>\tSelles kontekstis oli m\u00e4rgiline Omski naftat\u00f6\u00f6tlemise kompleksi r\u00fcndamine esmasp\u00e4eval. Kui veel mingi aeg tagasi peeti nii Moskva kui Omski komplekside droonidega r\u00fcndamist v\u00e4het\u00f5en\u00e4oliseks, siis Moskva kompleks seisab n\u00fc\u00fcd kahe r\u00fcnnakulaine tulemusel v\u00e4hemalt aasta l\u00f5puni.<\/p>\n<p>Kui Moskva naftat\u00f6\u00f6tlemise kompleksi kontekstis oli arvamus, et linna \u00fcmber olevad \u00f5hut\u00f5rjekompleksid ei lase droone l\u00e4bi, siis Omski puhul peeti suurimaks probleemiks kaugust, nimelt 2500 kilomeetrit Ukraina piirist, aga droonide puhul t\u00e4hendaks see suurusj\u00e4rgus 3000 kilomeetri pikkust distantsi, sest otse kohale lennata ei saa.<\/p>\n<p>Ometi j\u00f5udsid esmasp\u00e4eval Omskisse kohale v\u00e4hemalt viis Ukraina pikamaadrooni, mis peamiselt r\u00fcndasid seadet ELOU-AVT-10, kus toimub Reutersi andmetel 38% Venemaa suurima naftat\u00f6\u00f6tlemise kompleksi (22 miljonit tonni nafta aastas) nafta eelt\u00f6\u00f6tlusest.<\/p>\n<p>Venemaa energeetikaekspertide s\u00f5nul on see AVT-10 kolmeks kuuks remondis juhul, kui Ukraina enam ei r\u00fcnda ja \u00f5nnestub saada vajalikke komponente remondi l\u00e4biviimiseks.<\/p>\n<p>Reutersi andmetel l\u00f5petas ajutiselt t\u00f6\u00f6 ka ELOU-AVT-11, mis eelt\u00f6\u00f6tleb 37% naftast ehk siis t\u00e4nasel p\u00e4eval suurem osa kompleksist seisab ja see on v\u00e4ga valusaks l\u00f6\u00f6giks niigi k\u00fctusekriisis Venemaale, kus erinevatel hinnangutel oli enne Omski kompleksi r\u00fcnnakut igap\u00e4evaselt turul puudu 20% bensiinist, aga Omski kompleks on Venemaa suurim kvaliteetse bensiini tootja rohkem kui 5 miljoni tonniga aastas, natuke j\u00e4\u00e4b mahu poolest maha Kstovo, mis ka seisab ning teised kompleksid toodavad juba v\u00e4hem bensiini.<\/p>\n<p>Ukraina kasutas r\u00fcnnakutes pikamaadroone FP-1, mille tiibade kuju oli aerod\u00fcnaamika parandamiseks muudetud sarnasemaks teise tundud pikamaadrooniga Ljut\u00f5i ning FirePoint-i CEO Denis \u0160tillermani s\u00f5nul oli Omski operatsiooni kavandatud rohkem kui n\u00e4dal aega, et paika saada v\u00f5imalikult hea droonide lennuteekond ning droonide r\u00fcnnakut ei suutnud peatada ka Venemaa luurelennuk A-50 ja r\u00fcndelennuk Su-57, mis m\u00f5lemad Omski piirkonnas tiirutasid.<\/p>\n<p>Advertisement \/ Reklaam<\/p>\n<p>Advertisement \/ Reklaam<\/p>\n<p>\tT\u00e4na \u00f6\u00f6sel ja hommikul k\u00fclastasid Ukraina pikamaadroonid taas Saraatovis asuvat naftat\u00f6\u00f6tlemise kompleksi ning Tatarstanis asuvat Nizhnekamski naftat\u00f6\u00f6tlemise kompleksi (TANEKO), lisaks tabasid Ljut\u00f5i droonid Venemaal Ba\u0161kortostanis Ufa l\u00e4hedal asuvat \u041b\u041f\u0414\u0421 \u201c\u0427\u0435\u0440\u043a\u0430\u0441\u0441\u044b\u201d toornafta pumpamise jaama.<\/p>\n<p>Need r\u00fcnnakud n\u00e4itavad, et Venemaal ei ole piisavalt \u00f5hut\u00f5rjev\u00f5imekust j\u00e4rjest massilisemate Ukraina pikamaadroonide r\u00fcnnakute t\u00f5rjumisel ning mistahes Venemaa Euroopa osas asuva naftat\u00f6\u00f6tlemise kompleksi t\u00f6\u00f6le hakkamisel j\u00e4rgneb sinna Ukraina droonide r\u00fcnnak.<\/p>\n<p>Strateegiliselt oluliste ettev\u00f5tete kaitsmiseks moodustatakse k\u00fcll mobiilseid \u00f5hut\u00f5rjegruppe, aga kui viletsa ettevalmistusega inimestele antakse kaasaegsed relvad, siis juhtubki nii, kui \u00fcks selline BARS grupp lasi mobiilse \u00f5hut\u00f5rjekompleksiga Verba alla Venemaa r\u00fcndekopteri Ka-52, mida nad v\u00e4idetavalt olevat suures hirmus pidanud Ukraina drooniks. Pole paha, nii j\u00e4tkata!<\/p>\n<p>K\u00fctusekriis Venemaal saab viimaste arengute valguses l\u00e4hiajal ainult s\u00fcveneda ning z-blogijate hinnangul on t\u00f5en\u00e4oline, et kogu riigis kehtestatakse QR-koodidega talongis\u00fcsteem, kus igale s\u00f5iduvahendile eraldatakse kuus teatud kogus mootorik\u00fctust ning vabam\u00fc\u00fcgis v\u00f5ib k\u00fctus sootuks otsa saada.<\/p>\n<p>Eriti keeruline on olukord k\u00fctustega Krimmis ja Putin k\u00e4is varem v\u00e4lja lubaduse, et Krimmi hakatakse varustama k\u00fctusega meritsi. M\u00f5eldud-tehtud, Aasovi mere \u00e4\u00e4res Venemaa territooriumil asuvates sadamates laaditi erinevaid k\u00fctuseid 7000 tonni mahutavatesse j\u00f5gi-meri t\u00fc\u00fcpi tankeritesse, mis asusid Krimmi poole teele.<\/p>\n<p>Robert \u201eMadjar\u201c Brovdi andmetel tabasid Ukraina droonid 72 tunni jooksul 19 sellist tankerit, lisaks \u00fcks kuivlastilaev ja \u00fcks praam. Ukraina poolt viisid r\u00fcnnakuid l\u00e4bi drooniv\u00e4gede 414. brigaadi \u201eMadjari linnud\u201c 9. pataljon \u201eKairos\u201c, 413. polk \u201eReid\u201c ja 1 \u041e\u043a\u0440\u0435\u043c\u0438\u0439 \u0446\u0435\u043d\u0442\u0440 \u0431\u0435\u0437\u043f\u0456\u043b\u043e\u0442\u043d\u0438\u0445 \u0441\u0438\u0441\u0442\u0435\u043c \u0421\u0411\u0421.<\/p>\n<p>Z-kanalites ei suudetud \u00e4ra imestada, et missugune idioot saatis konvoid teele ilma igasuguse kaitseta \u00f5hust ja veest, mist\u00f5ttu need tankerid olevat ukrainlaste jaoks olnud nagu m\u00e4rklauad tiirus.<\/p>\n<p>Advertisement \/ Reklaam<\/p>\n<p>Advertisement \/ Reklaam<\/p>\n<p>\tPataljonist \u201eKairos\u201c ilmus pikem lugu The Times\u2019is, tegemist on Ukraina armee \u00fche k\u00f5ige salajasema \u00fcksusega, kus The Timesi info kohaselt peavad s\u00f5jav\u00e4elased pidevalt l\u00e4bima ka valedetektori testi ning nad ei tohi kellelegi r\u00e4\u00e4kida, millega nad t\u00e4psemalt armees tegelevad.<\/p>\n<p>Pataljoni s\u00f5jav\u00e4elased olid enne Moskvas asuva Kapotne naftat\u00f6\u00f6tlemise kompleksi r\u00fcndamist teinud eelt\u00f6\u00f6d kaks kuud, mille jooksul h\u00e4vitasid neid segavaid venemaa \u00f5hut\u00f5rjekomplekse, t\u00e4pselt samamoodi olid nad loonud lennukoridori Brjanski oblastis, mille kaudu toimusid L\u00e4\u00e4nemere sadamates asuvate sihtm\u00e4rkide r\u00fcndamised.<\/p>\n<p>Ukraina j\u00e4tkab Krimmis asuva infrastruktuuri ja s\u00f5jaliste objektide r\u00fcndamist, lisaks r\u00fcnnati t\u00e4na hommikul Vorone\u017ei oblastis asuvat Borisoglebski lennuv\u00e4lja.<\/p>\n<p>Olukord rinnetel.<\/p>\n<p>Venemaa armeel oli Deepstate andmetel v\u00e4ike edenemine Slovjanskist idas Nikiforivka suunal, aga mujal rindejoonel m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rseid muudatusi ei toimunud. Kostjantinivka olukorda kommenteerinud Venemaa s\u00f5jav\u00e4elase s\u00f5nul ei ole juttugi linna minemisest Venemaa kontrolli alla, pigem olevat suurem osa linnast n\u00fc\u00fcd hall tsoon, kus vastase s\u00f5jav\u00e4elasi jahivad droonid.<\/p>\n<p>Venemaa tulistas suurt\u00fckkides positsioone linna l\u00e4\u00e4neosas, mis pidavat Kremli andmetel nende kontrolli all olema, aga j\u00e4relikult on seal ukrainlased kohad sisse v\u00f5tnud. M\u00f5lemalt poolt pidavat linnalahingutes osalema peamiselt eriv\u00e4elased ning Ukraina s\u00f5jav\u00e4elaste s\u00f5nul suutsid nad droonidega linna l\u00e4\u00e4neosas Venemaa s\u00f5jav\u00e4elastele nii suuri kaotusi tekitada, et surve on sellelt suunalt n\u00fc\u00fcd v\u00e4henenud.<\/p>\n<p>Venemaa j\u00e4tkab Ukraina r\u00fcndamist ballistiliste rakettidega, nii tabas \u00fcks rakett Harkivis elumaja. Kui Ukraina poolelt on viimaste p\u00e4evade jooksul olnud palju juttu \u00f5hut\u00f5rjerakettide nappusest, millega saaks maha v\u00f5tta ballistilisi rakette, siis antud kontekstis v\u00f5ib v\u00e4lja tuua, et toimiv \u00f5hut\u00f5rje ballistika vastu oli ja on Ukrainas ainult Kiievi regioonis ja veel m\u00f5ne strateegiliselt olulise objekti juures, samas kui enamuses Ida-Ukraina ja L\u00f5una-Ukraina asuvates linnades, nagu Harkivis, Zapori\u017e\u017ejas, Dnipros, Odessas ja mujal pole seda olnud ning ballistika vastu on nad olnud olnud kaitsetud kogu s\u00f5ja ajal, ometi on hakkama saadud.<\/p>\n<p>Advertisement \/ Reklaam<\/p>\n<p>Advertisement \/ Reklaam<\/p>\n<p>\tRahvusvahelise Ol\u00fcmpiakomitee otsus t\u00fchistada Venemaa ol\u00fcmpiakomitee tegevuse peatamine on leidnud elavat vastukaja z-kanalites. Venemaa Telegram-kanali Nez\u00f5gar v\u00e4itel n\u00f5ustus Venemaa ol\u00fcmpiakomitee sisuliselt tingimusega, et Ukraina okupeeritud territooriumidel ta ei tegutse ning need alad j\u00e4\u00e4vad ol\u00fcmpialiikumise loogika j\u00e4rgi Ukraina ol\u00fcmpiakomitee jurisdiktsiooni alla.<\/p>\n<p>Selle loogika j\u00e4rgi ei tohiks Venemaa ol\u00fcmpiakomitee tegutseda ka Krimmis, kuigi ROK-i 2023. aasta peatamisotsuse keskmes olid eesk\u00e4tt Donetski, Luhanski, Hersoni ja Zapori\u017e\u017eja okupeeritud piirkonnad.<\/p>\n<p>J\u00e4rgmine \u00fclevaade reedel.<\/p>\n<p>Au Ukrainale!<\/p>\n<p>\u00dclalolev artikkel p\u00f5hineb <a href=\"https:\/\/www.patreon.com\/teetkalmus\/posts\/ulevaade-toimuva-163227655\" target=\"\\&quot;_blank\\&quot;\" rel=\"nofollow noopener\">Teet Kalmuse sotsiaalmeedia postitusel<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kui algas USA ja Israeli s\u00f5jaline operatsioon Iraanis, siis oli meedias omajagu spekulatsioone teemal, et olukorras, kus Iraan&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":223880,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[4362,26,27,37,33,4358,35,4360,34,36,4359,4364,4357,31,32,21,1554,28,29,95,19,25,23,24,22,20,4361,4363,30,92,93,94],"class_list":["post-223879","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-ajaleht","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-elu","tag-eesti-keel","tag-eestielu","tag-estonia","tag-estonian","tag-estonian-life","tag-estonian-media","tag-estonian-world-review","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-kanada","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-valiseesti","tag-valiseestlased","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116887761874973027","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/223879","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=223879"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/223879\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/223880"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=223879"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=223879"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=223879"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}